...läks käima OK toober...

 ...ja aiatöödest hakkab saama siiber või miks mitte hoopis toober või mistahes anum. 

01.10 Hommikul tõusis udu aga päikene hajutas selle peagi. Otsisin midagigi, mis sügise värve näitaks. Õige pisut ka leidsin.

Euonymus macropterus  suuretiivaline kikkapuu pakub silmale igal ajal

Acer platanoides harilik vaher, mulle näib, et lehed sel aastal alamõõdulised ja pudenevad enne puust kui värvuda jõuavad aga midagi seal nagu on 

Viburnum lentago kanada lodjapuu kindel tegija

Quercus palustris sootamm teeb igal sügisel nii. paar salaoksa lähevad punaseks ja alles palju hiljem ka puuke üleni. Vähemalt on lootust.

Rhododendron japonicum jaapani rodo (asalea)

Eelmises loos olid astrid. Aias ringi sõites leidsin veel mõned. Ja lõhine kalimeeris on ka endiselt ilus. Läheb astritega samasse auku. See on mul nii kaua kasvanud, et ma enam ei märkagi selle olemasolu. Väga ammu sai see seemnest kasvatet, vahepeal oli varjusurmas ja nüüd on kosunud. Nüüd mõtlen, et võiks ka valgeõieline olla.

Kalimeris incisa lõhine kalimeris

Seda kõrget kollast krüsanteemi mis Järvseljalt paar aastat tagasi                                                                            sain  ei väsi küll kunagi imetlemast. Koos valgeõielise astriga on on pilt võrratu

Chrysanthenun

Symphyotrichum novi-belgii õiekas sügisaster (´White Ladies ´?)

02.10 Absoluutselt ei mäletanud mingit sibulate tellimist aga see on olnud ja täna said ka maha. Triteleia laxa hõreda suvitähiku sort

ERMI-s teater. Teater Nuutrum. Prantsuse terav ja intelligentne huumor ütleb tutvustus. Suures osas tegin valiku näitlejate pärast. Kolm lemmikut ühes tükis ja ega kahel ülejäänul ka viga pole. Tüki nimi on ´NIMI ´. Elina Pähklimägi, Amanda Hermiine Künnapas, Juss Haasma, Karl Robert Saaremäe ja Ragnar Uustal. Eks näis kuidas meeldib.

Aga õues on vastikult külm tuul. Mõtlesin 15.00 lõpetada aga ajas varem tuppa. Hakkab see ilmajama peale. Riidesse pakkimine on jube tüütu.

Minu maitse jaoks liiga usin laieneja aga mida kuldvitsalt ikka muud oodata. aga muidu on nunnu.

Solidago rugosa  ´Fireworks ` korts-kuldvits

Tekib väike lootus, et päris rohe-pruuniks ikka ei jää. Tasapisi tuleb värvi ka.

 

Acer platanoides ´Tharandt ` harilik vaher 

Cornus alba siberi kontpuu, nimetu, väga ammu lilleseade vitsast

Leidsin veel ühe valge nimetu keskmise kasvuga astri. Tii annetas.

Peale etendust. sõime hilise õhtusöögi ja kustusime mõlemad viimast pala veel närides. 

03.10 See oli ülihea etendus väga heade tegijatega. Ei olnud selline mida ma komöödiate puhul kõige rohkem kardan. Lollid ja labased naljad ja naeru kiljuv rahvas. Mitte et ka sel korral naerda poleks saanud aga pigem hoidis see suu püsivalt muiges. Oligi intelligentne huumor nagu lubatud. Inimesed kogu oma ilus ja valus. Kurtuses kuulmaks teiste sõnumit, sest enda MÕTTED ON NII SUURED JA ÕIGED kui väga valed need ka oleks.  Pimeduses, sest enda maailmapilt on silmadesse sööbinud. Lugu sellest kuidas kogu elu on endas kantud äraspidiseid arusaamu. Ja ometi nad kõik armastavad üksteist. Nojah...väga hea lugu igatahes. Puhuti tundsin ka ennast ära. See muidugi nii väga tore ei olnud. 

Veel üks suurepärane sügisilm. Nautisin aias tuuseldamist .

Juba sain ka oma uued prillid kätte. Olen vist imelik aga ma ei tunne mingit vahet. Kui muidugi üdini aus olla siis lähedale vaatamine tekitab pisut segadust. Kõigepealt haarab käsi harjumuspäraselt prille eest võtma. Siis üle või alt piiluma kuni lõpuks meenub, et silmi vaja liigutada. See tahab natuke harjutamist aga muud hirmud olid küll asjatud.

Leidsin veel ühe vahva astri. Selline pisut hooletu õiega aga ometi armas.

Galatella sedifolia nanus kibe stepiaster

Kahjuks näib, et palju rohkem on sel aastal neid astreid mis ei jõua õitsemiseni. Muidugi sõltub ilmadest. Tuleb ikka soe ja mõnus oktoober ja astritel aega küll.

04.10 Hommikul paks udu õues. Seda väga tihti ei ole. Peale udu veel ka pilves taevas. Pimedavõitu oli. Jahedavõitu ka. Aga ega siis aednik sellest ju hoolida ei tohi. 

Nõiapuu(d) õites. Mitmus sellepärast, et sõbral jäi üks nõiapuuke üle ja selle sain endale. Nime ei mäletanud tema ja ei tea ka mina aga ju sinnakanti läheb kus mu vanagi.

uueke, võib olla ka sort

Hamamelis virginiana virgiinia nõiapuu

Vana vaher läks päevaga tunduvalt värvilisemaks aga kuidagi hale on ikkagi. Ma ei saagi aru kas lehti on vähem või on need väiksemad aga kuidagi hõre on. 

07. 10 Lõunani paistis päike aga ka pilvedega oli ikkagi +14 C. Ühe kihi pidin seljast riideid vähemaks koorima. Kui on päikene siis läheb kohe pildistamiseks ja muidu olemiseks. Tugevalt üle poole on istutusaladest talveks valmis. Kui ilmad ikka enam-vähem on siis võin isegi oktoobriga hakkama saada. Muidugi on veel suur hulk dendrovõsa korrastada. Ülo on põhitegija. Mina nokin seal kus jõud üle käib.

Ilus on vaadata küll sinna kus juba tehtud on. Kõike me kindlasti ei jõua. Jääb kevadeks, kevadeks jääb ka kuivanud okste eemaldamine. Praegu ei ole alati okste seisund üheselt mõistetav.

Kohtusin hüppava kärnkonnaga. Enamasti nad ikka usinasti astuvad. See tegelane hüppas kõrge kaarega.

Päeva pildid. Täiesti teadlikult mõnda kordan, sest päevadega muutub midagi kogu aeg aga tegelikult on põhjus selles, et need meeldivad mulle.

üks valge kõrgemapoolsem aster puhkes veel õide, ei tea nime, on ühest ammusest külvist ja pidi olema sinine

Berberis seedling 

ideaalis peaks ´Dodng ´minema üleni selliseks aga tundub, et sel aastal jääb hoopis kollane võitjaks, heal juhul oranžiks, mis on selle hooaja kõrgmood puittaimedel

Cotinus goggygria  harilik parukapuu

Symphyotrichum oblongifolium  lõhnav sügisaster 

Ikka rõõmustan oma punaseõielise marana üle. Et ometi kord võttis õitseda rohkem kui ühe õiega ja et ikka veel õitseb. Üldse on maranad sel aastal silma jäänud oma pika õitsemisega. ma pole neist siiani väga pidanud millegipärast. 

Aster azueus taevassinine aster on ikka täiesti vapustav

Chrysanthemum ´Clara Curtis `

´Constance ´ ei suuda pilti panemata jätta ja ei suuda rahulikuks jääda kui ma seda värvi vaatan

Cyclamen hederifolium naapoli alpikann (sordi nimi kadunuks jäänud kahjuks)  on ühest õiest kaugemale jõudnud ja kui ilma annab on potentsiaali veel küllaga

nimetu hiline Aconitum käoking

08.10 Täispäev päikest aga eilsest tuulisem. See tegi tunnetuse pisut jahedamaks. Leidsin uusi sügisvärvujaid. Ginnala vaher hakkab jumet võtma. Kähar tamm on sel aastal kollasem kui varasemad aastad mil see peaaegu punaseks läks. Läikiv tuhkpuu läigib punaselt, nii nagu peab. Kollastki on piisavalt. Parukapuu liik on sel aastal hästi värvikas ja punaselehisel on aastakasvud alati helepunased. tundub, et sügisel see intensiivistub. Väga uhke on.

Cotinus goggygria ´Royal Purple ` harilik parukapuu

Mõistsin, et selline hulk okaspuid pole vaimsele tervisele kasulik.  Neid tuleb puhastada ja seenetamise eest kaitsta aga  kesse ja kuna. Kõige hullemad peab veel enne talve korda saama. Lehtpuude ja -põõsastega on lihtsam.

Neillia sinesis hiina kobarenelas, elegantne ja graatsiline

Cotoneaster lucidus  läikiv tuhkpuu, tuntud oma sügisvärviga

kaunis kollane, esiplaanil kask mille üle vaieldakse

Physocarpu opulifolius ´Luteus ` lodjap-põisenelas

Quercus crispula kähar tamm moodsalt oranž

Esmaspäeval käis korstnapühkija. Nädalavahetusel arutlesime selle üle, et kas tänapäeva korstnapühkijad on ikka univormis või liiguvad niisama riietes. Küsisime Hillarilt ega ta pole linnapildis märganud. Ei olnud ja jõudsime kurva järelduseni, et ju siis enam ei kanna. Oh seda rõõmu kui autost väljus täielikus varustuses korstnapühkija. keerutasin nööpi. Innukalt. Väga tore mees on. Täpselt selline nagu üks korstnapühkija olema peabki. Töö kiire, korralik ja odav. Kuhjaga häid soovitusi lisaks. ütles, et ülevalt on aed päris värviline. Ajasin täna Ülo fotokaga katusele.

ma kohe väga ei salli seda elektriposti, maakaabel pidanuks järgmisest postist tulema

On täiskuu aeg. Isegi kui seda pole näha on see kassidest ja minust aru saada.

Kui palju peaks olema peenras taimi, et umbrohi enam vahele ei mahuks ? Kõige vanemas peenras on suures osas asi ideaalne. Saab tõesti piirduda vaid servadega ja sedagi on vähe. Olen istutanud nagu hull. Ikka tihedamaks ja tihedamaks aga ikka oleks mõnes kohas juurde vaja. Siiski on neid ideaalkohti juba juurde tulnud. 

Üks selline paari ruutmeetri suurune koht kõige vanemas peenras, mis peale sügisest lõikumist on lihtsalt tühimik. 

Sellesse tühimikku mahtusid: 2 pojengi (+ kevadel istutasin veel ühe), 4 päevaliiliat, süüria tuliürt, suurelehine aster (jube nobe laiutaja, seda peab kevadeti taltsutama), 2 floksi, 2 karukella, tõmmu kurereha, suvaliselt kurekellade isekülve. Kevadel istutasin veel siberi iirise sordi. Mõned tulbid ja liiliad ja tundub, et sügislill on ka tee leidnud. 

Võrdlusseks suvi. Päris täpselt selle koha pilti ei leidnud aga enamvähem. Ja polegi veel kõige tihedam.

Jeesus proovisin mingit uut vidinat ja see tegi kõik nimed ja mitte ainult !!! siniseks. Nüüd ei oska enam mustaks tagasi saada. Aga äkki see ongi hea. Mis arvate?

Selle aasta viimane niitmine. Õu ja tagaaed. Mulle ikka nii väga see niitmine meeldib. See on midagi mis paistab välja aga ega see pole põhjus. Lihtsalt mõnus on mõtteid mõlgutada ja vaadata mis on ja mida pole, mis on õiges kohas ja mis pole.

09.10 Taas kord tule õhata, milline ilm. Mingid udulaadsed hetked olid aga muidu soe ja mõnus. Need ei seganud enne õhtut. Aga siis juba oli ka peaaegu pime. Tahaks öelda, et lõpp läheneb aga ei veel. Õhtupoolikud tegutsed dendrorindel. Olen Ülole toeks (loe natuke kupjaks).

Päeva pildid. 

Üle kraavi segametsas (=talgumets) hakkab Quercus rubra punane tamm ilmet võtma

üle heki piiludes, kask läks paar päeva tagasi äkiliselt kollaseks, võsa on juba täitsa värviline

Aster turbinellus keegelaster hakkab tippu jõudma

täiesti olin unustanud Galatella linosyris kollane stepiaster ( varem lihtsalt kollane aster)

esiplaanil Chamaecyparis lawsoniana ´Yvonne ` kalifornia ebaküpress, ise ma poleks iial seda julgenud soetada aga Hallan kinkis ja siis siin see on. Täitsa elus  (2019) ja lahe pealegi. 

on kõrgete kõrreliste aeg Molinia caerulea ssp arundinacea roog-sinihelmikas

10.10 Ilus kuupäev uduvihmapühaks. 

11.10 Üldiselt päike vaheldumisi mingite vesiste hetkedega. Tugev tuul kuivatas need hetked kiiresti ja midagi sai ikka teha ka. pilti muidugi ka. algas aktiivne vahtralehtede sadu. Kui eile oli vaid mõni leheke siois täna olid nii õu kui tagaaed lehtedega kaetud.

Acer pseudosieboldianum korea vaher. Esimene läks millegipärast välja. See ka ei taha edeneda aga midagi ikka toimub. Kuigi lehed on üpriski kirjud on üldmulje oranžikas. nagu olen juba öelnud on see selle sügise kõrgmood meie aias

Acer pseudoplatanus ´Atropurpurea ` mägivaher on vahvalt kollaste laikudega

Ja selle kõrvalt hiilib

Cercidiphyllum japonicum jaapani juudapuulehik, samuti veel roheliste laikudega aga mahedamates toonides

Kõik kased on juba üsna või täiesti kollased aga vot see ei ole. Ongi hiline kolletuja ja ka hiline lehtija kevadel

Betula pendula ´Youngii ` arukask

Ilus kirgas kollane on valgepöögi lehestik

Carpinus betulus harilik valgepöök

Ühtviisi ootame mustikasaaki aga ka sügisel kaunilt punaseks värvunud poolkaart

Vaccinium mustikas

Quercus palustris  sootamm on juba rohkem punast lisanud

Mespilus germanica harilik mispel (astelpihlakas) oleks üle heki pildistades värvilisem

ja misp(e)li ? vili, sel aastal neidki vähe

Acer ginnala ginnala vahtral peaaegu punane rüü aga tundub, et karmiinpunaseni sel aastal ei jõua temagi

pirni tagant paistab ka teise suure vahtra oranži

Quercus rubra ´Aurea ` punase männi sort hakkab ka juba pisut jumet võtma

Sorbus commixta ´Dodong ` on päiksepoolsel küljel oodatud värvi aga varjuküljel täiesti kollane

Sügis on kindlalt kohal. Armastan sügist endiselt ja ikka veel. Puittaimede värvumise maagia on nii köitev, et pildistan rohkem kui muidu ja eks see ka siin näha ole. Rohkem selle loo sisse enam pilte ei mahu. kardan, et on isegi liiga palju aga armastuse jõud, teate küll. Ilmselt ongi just praegu see kõige ilusam ja värvilisem aeg. 

sügav sügis