...tuleb september, läheb september...

 ...milliseks kujuneb saame lõpus teada. Nii ma septembri alguses siia kirja panin.

Veel olen kirjutanud.

Ja vahepeal on sügis ametlikult saabunud. Kas ilmad saavad kohe sügise näo ja loodus lohutab enne koleilmade saabumist tõelise värvide pillerkaarega veel ei tea. Seda viimast ilulaksu enne hilissügist ootan nagu laps ilutulestikku. 

Tuleb hakata suveks kapisügavustesse peidetud soojemaid riideid otsima. Ja mitte ainult. Neid riideid tuleb ka kandma hakata.

Täna on 01. oktoober ja ma tean milline september oli. Suvine valdavalt. Pööripäeval võttis temperatuur korraks natuke tagasi ja oli esimene kord haista sügist. Väga täpne ajastus. Aga täna oli nii külm, et vaatamata korralikule kuhjale kehakatetele puhus tuul mu juba kahe tunni pärast tuppa. Käpad külmetasid, nina külmetas ja sooja sain alles teki all. Nüüd siis tahaks juba teada mida oktoober toob. Esimene öö tõi ka meile hallavalge maa. Õhus oli siiski +2,4 C. Aga kõigepealt tuleb septembri jutuga maha saada. Et homme peaks vihma sadama siis ehk saab ka.

Rõõmustajad

Mõni õitseb kuude viisi. Üks selline rõõmustaja on Tealt saadud kurereha ´Simon `. Hea külvaja, seda küll aga kergelt eemaldatav mittesobivatest kohtadest. eks see õitsemise kestus tuleb ilmselgelt ka heast külvivõimest. Ja enamasti poetab ´Simon `oma seemned enda lähedale. Nii tundubki, et õitseb kogu suure suve ja sügise takkapihta. Õitseb veel praegugi. Alustas juunis!

Geranium ´Simon `

Pikalt panevad ka ühed mu lemmikud, päikesesilmad. Juulist siiamaani. 

Heliopsis 

Muidugi roosid. need lasevad suurte külmadeni. Selle aasta staar on loomulikult sügisel omadega päris sassi läinud ´Pink Blancet`

Rosa ´Pink Blancet `

Õitsevad teisedki. Nelgiõielised ohtralt. Isegi ´Pink Grootendorst on peale kevadist põdemist (huvitav miks ? ) hoo sisse saanud

Rosa ´Pink Grootendorst `

Valge on ilus. Olengi juba tükk aega valgete õite lummuses. Oh jaksaks ma veel ühe peenra teha või sobiks ka mõne vana ümberkorraldamine aga tegelikult peaks hoopis vähendama hakkama.

Rosa ´Morden Snowbeauty `

Rõõmsalt vaatan oma alpikannikesi. Tasapisi ikka tekib elujõulisi ja loodan ning ootan juba korralikke laigukesi nagu paljudel ette on näidata. sügisel õitseb napoli alpikann. Erilist rõõmu teeb selliste õrnavõitu tegelaste puhul mõne seemiku leidmine. Eriti veel õitsva. Oleks pidanud juba eelmisel aastal nägema aga millegipärast ei märganud.

Cyclamen hederifolium

Cyclamen hederifolium seedling

Muidugi valmistavad rõõmu kõik elusad alpikannid. Praegu õitseb veel ka kiliikia alpikann. Tänud Üllele kes selle mulle kinkis.

Cyclamen cilicium f. alba

ASTRID

Astreid peab olema palju. Olen neid ikka vaikselt soetanud aga Tistou astriarmastus on olnud nakkav ja nüüd tahaks palju rohkem. Minu meelest jagunevad astrid sedasi. suvikud, need mis 1. septembril kooli kaasa võetakse. Minu selleaastane külv erinevalt eelmisest aastast (vahepeal on olnud aastatepikkune paus) läks aia taha. Pisitaimed jäid liiga kauaks tuppa, venisid välja aga olid kidurad ja jäidki ka peenras minimalistlikeks. Aga sügisel koristamata jäänud kollased nõeljad suutsid end salamahti külvata ja sealt tulid ilusad õied.

Callistephus chinensis  aedaster (hiina aster) sordi nime ei mäleta

Siis on need, mis õitsevad juunis, juulis. alpi aster, sasiaster, sinakas aster, siberi-võsaaster. Kusagile vahepeale tuleb veel suurelehine aster aga see koosnebki just suurtest lehtedest ja mõningatest proportsionaalselt vähestes õites. Aga las olla pealegi, esialgu. Nendest praegu pikemalt ei räägiks. Juuli lõpust hakkab tiksuma järgmine grupp. Need, mis rõõmustavad hilissuvel ja varasügisel. Neid on palju erinevaid. Nii, et neid võiks veel omakorda grupitada kui tahtmist oleks. Aga geeniteadlased on neid juba omal moel jaganud ja asi läheks ilmselt lappama.  

Esimesed olid lamellastrid, üks nimetu Järvseljalt ja väga madal metsaline päsmasaster, mis sobiks suurte tühikute täitmiseks peenarde servades. On rikkalik õitseja. Selle sain Tiilt

Aster ageratoides päsmasaster

A. amellus ´Rosa Erfüllung ` amellaster

A. amellus ´ Veichelgönigin ` mõlemad alles noorukesed ja lilla on tegelikkuses palju sügavam ja ilusam aga ma pole suutnudki seda värvi fotokasse saada

tundmatu kaunitar, keskmise kasvukõrgusega

Vahepeal on tasapisi hakanud sättima Frikarti aster. Selle puhmik on hajus ja pisut lamanduma kippuv aga ilus ka sellisena.

Aster x frikartii

Erilised lemmikud (olen neid iga sügis kiitnud ja näidanud) ja absoluutselt lollikindlad on taevassinine sügisasteraster ja keegel-sügisaster. Taevassinine teeb natuke isekülvi ka ja ma olen osa alles jätnud. Rohkem on veel ägedam. Õied on sellel väiksed aga neid on alati palju. Keegel-sügisaster kahjuks pole siiani tittesid teinud. Ju ei valmi tema seeme. Õis sel suurem, heledam ja õitsemine õige pisut hilisem. Üldine ehitus on neil sarnane nii kasvukõrguse (keskmine) kui lehtede ja õite asetuse poolest. Mõlemad on õrnad ja õhulised. Veidi võib iriseda seisukindluse üle aga alati on võimalik väike ja tagasihoidlik tugi. Mulle küll lillekepid eriti ei meeldi aga mõnikord tuleb alla neelata. rõhutan nimedes uusi nimesid enda tarbeks ennekõike.

Symphyitrichum oolentangense =Aster azureus taevassinine sügisaster =aster

Symphyotrichum turbinellum =Aster turbinellus keegel-sügisaster= keegelaster

Kahe eelmisega on oma olemuselt sarnane ka lõhnav sügisaster. Õite suurus jääb nende kahe vahele ja õitsema hakkab hiljem. Kõrgust taimel veidi vähem.

Symphyotricum oblongifolium lõhnav sügisaster

Päris kõrgeid mul palju pole. Astrid on väga head ja kiired laienejad enamasti (va. keegel-sügisater) ja kui on veel ka kõrged siis ma natuke kardan nii suuri. Neist ei saa ma enam jagu.

minul on see nimetusega kõrge valge Tealt ja liigubki vist nimetuna kui valge taluaiast

Symphyotrichum novae-angliae ´Parr´s Pink ` kaunis sügisaster

S. novae-angliae ´Constance `

koos aegade ilusaima kollase krüsanteemiga minu aias Symphyotrichum novi-belgii  ´White Ladies ` õiekas sügisaster

Madalast sügisastrist õitseb igal aastal 

Symphyotrichum dumosum ´Peter Paan `

Ja tundub, et madala kohta üsna kõrge sort Tiilt hakkab ka igal aastal õisi näitama

´Aramis `

Täitsa tore on ka kibe stepiaster.

Galatella sedifolia ´Nanus `

Peale nende mis piltidel on veel mitu valget madalamapoolset nimetut ja Tiilt paaegu neoonlilla mis ka juba natuke õitseb. Ilmselt jõuab veel. Kollane stepiaster on juba õitsenud. 

Kolmas astrite rühm minu jagamist mööda on need mis vahel ikka õitsema jõuavad.

Aster hyb. ´Snow Flurry ` vahel rohkem vahel vähem õisi aga on äge pinnakatja ja mulle meeldib

Selle astriga on igas mõttes segased lood. Ilmselt sain vale nimega. Ok, see pole tragöödia. Kui see püsiks kirjulehisena oleks ilma õitetagi ilus. Õitsema siiski jõuab mingil määral igal aastal.

Siin nüüd aednik kurvastab

Madal sügisaster ´October `pole kunagi mulle õit näidanud. Haruharva on õitsenud kanarbikulkehine sügisaster ja südajalehine sügisaster. Nendel tuleb teha ruumi õitsejatele.

Ma lootsin, et sel aastal jõuavad ka hilisemad õitsejad õiteni aga on lausa vastupidi läinud. veel kaks nädalat tagasi kiitsin krüsanteeme. Ilusad tugevad puhmad ja nuppe täis aga nüüd tundub, et suur osa ei jõuagi õiteni. ehk siis järgmine hooaeg läheb paremini.

Kui juba kurvastamiseks läks siis sel aastal on okaspuudega kehvasti olnud. Välja läks kaljukadakas ja nüüd tuleb minek ka mägi-ebaküpressil mis maja taga peenras kohe alguses kasvab. Ka paar istutatud okasnumpsikut läksid peale istutamist äkiliselt ära. Uurimisel võis tuvastada tootja (Pool) praaki. Midugi teevad tuska igasugused seenetamised ja kahjurid aga ega kõige vastu meie suures aias jaksa võidelda. 

Kui jutt juba negatiivsete emotsioonide peale läks siis 

Aednik vihastab

Aednik vihastab kui kitsed suvel sigadusi teevad ja sügavad sarvi kus vaja pole. Sel aastal on kõik õnneks nii kaitstud, et peavad sügamiseks mujale minema. Kõige rohkem aga vihastab aednik iseenda peale. Siis kui istub või astub taimekesele, mida eriti on hoida tahtnud või siis kui olles välja rohinud mõne haruldase ja armsa taimevarre selle viimase tõmbega lihtsalt ära rohib.

Enamasti on siiski aias positiivsed emotsioonid. Istud peenrasse ja nahistad. Nuusutad ja kuulatad. Vaatad pisielukate askeldusi, uneled ja unustad maailma.

Ja aednik rõõmustab edasi

Olgugi, et enamus krüsanteeme vist ei jõuagi sel aastal õiteni. Rõõmustan nende pärast, mis on jõudnud. Nagu see kõrge kollane iludus taluaiast. Õnneks ka paar armsamat nimetut õitsevad

Väga heas seisus on sel aastal lihtõielised (on vahepeal kiratsenud)

Chrysanthemum ´Clara Curtis `

ja vahepeal juba kadunuks kuulutatud siberi krüsanteem

Chrysanthemum weyrichii

Põhiliselt olen septembris tegelenud ära õitsenud taimede lõikumisega. hakkasin varakult pihta, et jõuluks ikka valmis sada. Kaugele ilmad lasevad teha  on hiljem näha. See on see aeg aias kui silm puhkab olles virrvarrist mis suvel on ammu väsinud ja ausalt. Kui ei oleks umbrohtu ma hoiaksingi peenrad pooltühjad. Mulle meeldib kui muld on näha.

Mõned niisama pildid enne kui hakkan järgmisi hiliseid õitsejaid kiitma.

üks sama koht võib vägagi erinev olla

Septembriks sai Ülo jälle ka heki pügatud. 

Täiuslikult roheline. Kaunite kõrreliste aeg. Okasnumpsikud paistavad jälle välja. Erinevad fraktuurid. Päikesemängud. Mõni detail mida pole veel märganud. Sõidan iga päev paar tiiru mööda valdusi ja muudkui rõõmustan ning naudin. Ilmad muidugi hakkavad tasapisi halvenedes segavaks faktoriks muutuma aga eks mõte hakkab ka juba pintsli, varraste, heegelnõela ja raamatute poole liikuma.

päike harilikus kaunpõõsas =amorfas Amorpha fruticosa

ja palmtarnas Carex muskingumensis

Sinihelmikad ja roog-sinihelmikad, kastikud ja siidpööris saavad nüüd särada kuni lumi need murrab.

ees lühikarvane kastik Calamagrostis brachytricha

Miscanthus ?

               aga ja harilik alang paistab kenasti kätte

Imperata cylindrica harilik alang

Ega ainult rohttaimed, ka puittaimed. Nende värvide aeg alles argsi algab. Toredust jagub sellegi poolest.

hõbevaher torkava kuusega  Acer saccharinum / Picea pungens

vihmamärjad pooppuu viljad  Scandosorbus intermedia

Sargenti õunapuu oma tuntud headuses  Malus sargentii

vaatamata hiliskülma kahjustustele misplivilju oli ikka Mespilus germanica  harilik mispel

paakspuu helendab okaspuude vahel Frangula alnus  ´Asplenifolia `harilik paakspuu

vaata mul on jälle tõrud Quercus robur ´Pectinata ` harilik tamm

Punaste viljadega viirpuud on kõik uhked kui saak hea. Sel aastal õitsesid salamahti ka kaks kes varem seda pole teinud, Õitsemine oli lehtede vahel ja seda ma isegi ei märganud. aga kõige uhkem on ikkagi karvane viirpuu. eks ta ole teistest kõrgemal ka

Crataegus submollis  karvane viirpuu

Ebatsuuga esimesed käbid. Pildil on üks aga tegelikult oli kolm.

pseudotsuga menziesii v. glauca  ´Compacta Pendula `sinihall ebatsuuga

Tähkvahtral pole varem nii ohtralt ninasid jagada olnud.

Acer spicatum tähkvaher

Hostad on sel aastal püsinud. Mõned ilmutavad vähem või rohkem ka väsimuse märke aga valdav enamus on täiesti naksid. Ka eileöine hall ei jõudnud neid veel rikkuda. Kuna meil õhukülma ei olnud (min +2,3 C) siis see hallahetk ei rikkunud üldse midagi. 

Viimase niitmise oskasin vist hästi ajastada. Pole enam heinte kasvamist. 

Ülo ja Hillar said ka plaanitud töö tehtud. aknad pididki oktoobrisse jääma

Veel kestvaid ja jätkavaid õitsejaid.

Sügisene emajuur hakkab tegelikult lõpusirgele jõudma. Üks kindel ja tubli tegelane. Ilus ka. Jõuline. Ei pea kunagi pabistama, et kas ja kuna.

Gentiana septemfida  sügisene emajuur

Tonditupikud on toredad. Juba nimi on vahva. Õitsemise lõppu veel ei paista.

Physostegia virginiana  virgiinia tonitupiku sordid  ´Vivid `...

...ja ´Variegata `

Liht -? lursslill (olen segaduses, andmebaasis sellist enam pole  nagu c. simplex, mis tollest saanud on ) kestab veel

Cimicifuga ???

Maruheinal on maru nimi ! Kestab kuni tali võtab

Vernonia arkansana  arkansase maruhein

Üks sügisele jalgu jääma kippuja on sel aastal hoopis kiirem olnud

Solidago rugosa ´Fireworks ` koprts-kuldvits

Paar ronijat on ennast lausa ületanud

Clematis brevicaudata  amuuri elulõng

Clematis ´Korean Beauty `

Huvitaval kombel pole linnukesed sihvkasid avastanud. On täiesti uskumatu, et neist kevadel nutma ajavatest päevalilletaimedest, mis juured peaaegu risti pinnaga istutatud said, et üldse püsti püsiksid ja milledel lausa kurvid sees olid on sellised nagu need praegu on. Eriti see sort millest saaki ka saab. Kurvid lükkasid need sirgeks juba paari päevaga.

Mõni aeg tagasi küsis Futu, et mis taim mind sel aastal nagu ära tegi. Mõmisesin midagi ebamäärast, sest siis ma veel ei teadnud. Ei osanud arvatagi, et armun sügavalt hariliku vahtra sorti, mis pealegi veel 2 m toki otsas. aga vot armusin ja iga kord kui mööda sõidan kujutlen kuidas see juba suurem on. Üldiselt ei ole need kepi otsa poogitud puud minu teema aga mõnel juhul on ka see vajalik. Varju andev õunapuu lahkus ja kui see iludus natukenegi mõõtmeid võtab siis mingi kujutletav vari ju tekiks. Tegelikult ju suurt puud sellesse kohta ka enam ei istutaks ja varju ei saa sellest vahtrast ka ei lähi- ega ilmselt ka kaugemas tulevikus. Aga selle eest on ilu loota küll. 

Acer platanoides  ´Purple Globe ` harilik vaher

Peale sügise ametlikku algust hakkasin pisut murelikuks muutuma. Kus on siis need oodatud sügisvärvid. ega neid veel eriti olegi. Otsides muidugi juba leiab ka. Loodan väga, et värvide aeg vahele ei jää. Kõike võib ju juhtuda. Paraku.

Nii palju kui ma antud ajahetkeks leidsin siia ka panen.

Aesculus flava  kollane hobukastan alustas sügisest tualetti kuidagi väga vara, otsisime kas mingi häda, ei leidnud

Phellodendron amurense var lavallei  Lavallee korgipuu, milline värv ! pole enam roheline aga pole veel ka kollane

Juglans cinerea  hall pähklipuu on laeks

Sorbus aucuparia ´Fastigiata ` harilik pihlakas, esimene mis natuke värvi võtnud

Euonymus alatus tiivuline kikkapuu ei vea kunagi alt

Pyrus ussuriensis ussuuri pirnipuul ka juba natuke värvi

Acer saccharinum hõbevaher, alles oli roheline ja järsku hakkas kollast tulema

Kuidagi kesiselt viimase septembri kohta. Tulgu siis oktoober meile kõigile ilus ja värviline.

PS. Täiesti puuduvad õunte kahjurid . Ei mingeid ussikesi ega augukesi. Olen küsinud ka teistelt. Ei ole. Vähemalt neil kellega jutuks tulnud või kui siis väga vähe.