...on mai...

 ...see kõige kiirem aga vist ka ilusam kevadkuu.

Alguseks volbri istumise pilt. Olin näoga kaugete võsade poole ja selline seis rohelise osas seal võsades oli. Ühtlasi selgus jutu käigus, et see on meie 29 maal elatud aasta jooksul teine soe volbriöö. Esimene oli siis kui olime just kolinud ja ei teadnud volberdamisest midagi.                                                                                                                                                                                                                                                                                                                             

                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                    Unustasin eelmises loos vist mainida, et 28. mai panime tomatid kasvukasse. Selliseid pole veel istutanud, varred jonksulised ja muidu rääbakad aga tomat on ikka uskumatult vitaalne tegelane, Juba paari päevaga kosusid ja on praegu täitsa vinks-vonks. Paprikad on siiani miniatuursed. Vaid 1 taim oli istutamiskõlbulik. 

Aga maist pidin rääkima. 

02. 05 Sain kivilaga ühele poole. Selleks korraks on siis spagaadid, sillad ja kaunid paindekaared tehtud. Salto, hundiratta ja tirelini ei jõudnudki. 

05.05 Ilmad on ilmselt ilusad olnud muidu oleks vihikusse virisenud. Tänase päeva tuul on külmavõitu. Kes enam termomeetrit vaatab, eriti kui see toas on. ainult siis kui ähvardatakse külmaga.

Kastidesse sai külve tehtud. porknaid mitut sorti, naereid ja herneid ka, Korralikult panin kirja ka, et ükskord ometi teaks mis ja kuidas kasvab või ei kasva. Ühtlasi sain selgeks, et järgmiseks aastaks ei tohi ainumastki kasutaime seemet osta.

06. 05 Niitsin õue ja siseaia. Maguskirsid, natuke juba ka hapukirsid, kreek ja ussuuri pirnipuu. Õitsevad. Lamarcki toompihlakas ja varajased mustad sõstrad ka. Alõtša hakkab juba kergelt pudenema. Hirmutavad külmaga aga seda on sel ajal igal aastal olnud.  

07. 05 Oi, oi kui külm ilm! Jube põhjatuul ja alles peale lõunat jõudis temperatuur +7 C ni. Niitsin juba suuremalt. 1/3 on umbes niidetud või isegi natuke rohkem. Niitmine hakkab ka akrobaatilisi elemente juba sisse võtma. Neid ringe ja ringikesi tuleb päris palju teha ja muidugi kummardada, et pea ikka enda külge ja mitte puuvõrasse ei jääks.  Samas on esimene ring peenardes pooleli. Kuna nagu ikka mingil ajahetkel saab kevadkoristusest kevadkoristusrohimine siis tempo langes tugevalt.

Pildid räägivad asjast selgemalt. 01.-09. 05. Kenasti ajaliselt õiges järjekorras ent valik vaba ja muidugi ei kajasta kõike seda ilu, mis hetkel möllab.

Trillium chloropetalum suur kolmiklill

paljus kolmiklilled õitsemas aga on ka hilisemaid. Jagub mõneks ajaks

Trillium kurabyashii hyb rait-kolmiklill hübriid

Magnolia kobus hondo magnoolia 

Sel aastal olid õied väiksemad ja korrektsemad ja vähem paberõite mood. 

Tulipa ´Exotic Emperor `

Kestev,kaua õitsev, lemmik igatahes

Sel aastal on palju sibulike tagasi tulemisi. Üks neist. Viimati nägin 2019 aastal ja nüüd siis tagasi.

Fritillaria kotschyana Kotschy püvilill

on kuidagi nii läinud, et priimulate pilte peaaegu polegi sel aastal siia sattunud. See kaunitar on 2022 aasta väga õnnestunud priimulakülvist. karvikud-kõrvikud õitsevad sel aastal väga vähe kui üldse. Muud õilmitsevad juba pikka aega ja vaibumist veel ei paista.

08.05  Veel külmem, mitte just kraadides aga tuules. Õhtune temperatuur oli kõrgem kui eile ja olin üsna kindel, et külma ei tulegi. Kell 22.00 täpselt teatas Ülo, et termomeeter näitab -1 C, tuult pole ja taevas selge. meie nähes langes -2 c-ni aga nii mõneski lohas aias pidi olema rohkem miinust . Aga sellest sain aru alles järgmisel päeval niitmise ajal.

09-05 Hoopis teine ilm. Täiesti normaalne. Mahe ütleksin. Esmane ülevaatus oli positiivne aga nii see ei jäänud. Peamine kahju on puittaimedel. Rohttaimed on väga vähe kannatada saanud (valdavalt õitsenud idahüatsindid, osad juunod, paar spargli- ja rodgersiavart, paaril hostal esimesed leheotsad). Puittaimede kahjustused hullemad kui eelmise aasta ekstreemiga. Peale ka eelmisel aastal kannatada saanud õilsa juudapuulehiku, Lavallee korgipuu, jaapani tiibpähklipuu (ülemised lehed korras siiski) aktiniidia on pihta saanud kõik tammede liigid ja sordid mis lehekesed välja ajanud, nokjalehine saar, hõbepärn (kergekt), luuviljalistest rääkimata. See oli mingi müstiline külma õhu hoovus, mis liikus teatud kõrgusel, sest maapinnal peaaegu kahjusid ei olnud ja ega neil hakka ka ei olnud. eks täieline tõde selgub hiljem.

Need õied jäid kõik külma küüsi ja läinud need olidki

nii lootsime maguskirsse saada

Juno graeberiana ´Yelliw Fall ` Graeberi juuno

Juno ´New Argument `

Fritillaria imperialis harilik püvilill mis sel aastal lõpuks õitseda võttis, õnneks oli juba õitsemise lõpus

Vaatamata külmalaksule pole siiski kõik mitte sugugi pahasti. Jääb loota, et enamus taastub nagu eelmiselgi aastal. Iseasi kaua taimed sedasi jaksavad. 

pilk üle tiigi, veel on roheline õrn ja värske

Prunus padus ´Colorata `harilik toomingas oli sel aastal väga uhke

vist kõige ägedama värviga karukella seemik, elus pilt on palju sügavama tooniga

Okaspuudel on praegu uhked kuued. Noorte võrsete ilmumine on nii ilus, alati. Üks minu lemmik kuuskede seas ikka endiselt

Picea abies ´Dudanga ` harilik kuusk, selle nurga alt vaadatuna polegi nii vallatu kui teiselt poolt kaedes

Sõnajalad ikka veel rullivad. Need on ikka tõeliselt imelised taimed. Paneks kohe palju pilte. Ainult rullimisest. Või pühendaks neile terve postituse ?

Igasugused lehe sõna nimes kandvad tüübid on kõik lahedad tulles ja edasi kuni suure sügiseni välja. 

Dysosma  taldleht kasvuhoos, peagi riputab punased õiekobarad lehtede alla ja aednik roomaku, et neid näha aga kaugemalt siiski natuke saab roomamata ka piiluda

ülemaednik Max kontrollib olukorda

10.05 Väike vihmapüha. Peale seda külmalaksu igati asjakohane.

11.05 Niitsin ära selle, mis veel niitmata oli

12.05 Võhma kevadlaat või kuidas selle ürituse nimi oligi. See meil esimene kord kevadel minna. Taimemüüjaid nappis ja publik ka üsna hõre. Ahti käes ostsin 2 rodotitte (üks tegelikult enam nii titt ei olnudki)äärmiselt sõbraliku hinnaga (nii hirmus tited ka polnud) ja ühe mulle tundmatu ebajasmiini sain kauba peale. Mõnda toredat ja armast inimest kohtasime. Ühtlasi käisime Türil Elise taimeaia müügiplatsil kuhu mul olid mõned taimed bronnnitud. Taimed osutusid suuremaks ja ilusamaks kui eeldasin. Sain kaks leviisiat ka..

 Mul oli tõsiselt kahju, et ma nii nõrk liikuja olen. Neil on vahva mägironimise koht seal. Palju sümpsim kui tasase maa platsid. Aga millegi pärast oli mu mälestus eelmisest käigust hoopis teine. Kas mälu veab alt või on neil muutusi asukohaga olnud. Ja siis padavai kodu poole. Olin nii mitu tundi aiast eemal olnud, et peale õitsemise ringi tegemist hakkasin sarapuupeenart nokkima. Koristus !!! ja rohimine käsikäes. Ilm oli üsna soe ja täiesti päikseline. 

13.05 suurepärane ilm. Kohe hommikul ei saanud küll vedama, istus 9C peal aga paari tunni pärast oleks võinud lausa lühikestes pükstes olla. 

Hapukirsipuu alustas hiljem ja pääses külmast. See puu pole meid iial alt vedanud ja kirsid on ka üsna söödavad. Eriti kui päikesesoojalt manustada. Õhtul teiselt korruselt kaedes

Jõudsin arusaamisele, et mul on päris palju tulpe. Sel aastal vist on õitsemas enamus neist korraga. On sel aastal madalad aga muidu jõulised ja terved. Neile külm liiga ei teinud. neid on igasuguseid põnevaid kuigi mina vist eelistan ühevärvilisi ja lihtsama ehitusega on ka kirjud ja täidisõielised toredad. Ka tulpidest võiks eraldi loo kokku panna.

´Sensual Touch `

´Estrella Rijenveld `

Selline liiliaõieline ja valge pealegi. Vot see on ikka väga ilus

´Tres Chic `???

14.05 Suvesoe ilm. Temperaturist ei tea ma midagi aga päikseta oli parem kui päiksega.

16.05 Ikka väga soe, liiga soe. Selline äkiline soojus lõpeb tavaliselt äiksega ja siis läheb jälle kolinaga külmemaks kui vaja. Eile oli sama soe.

Õunapuud õitsevad. Hästi õitsevad. Eriti hullusti õitsevad kunagi metsa jalutama läinud (üsna söödavad õunad) õunapuud meie valduste piiridel

Ilupildiks iluõunapuu

Malus ´Royalty `

Veel üks leht. Kategooriast ilus aga loll. aianduslikus mõttes tähendab see siis liiga hoogsat levimisvõimet. Isegi kui kõik viljad õigeaegselt eemaldada jääb kusagile peitu see üks ja läheb jälle külvamiseks

Podophyllum hexandrum  himaalaja jalgleht

Külvasin punapeedi ja aedoad, mitmeid erinevaid sorte seda viimast. Ülo pani põldoa maha.    

18.05 Suvised ilmad kestavad. Liiga suvised. Kõik puhkeb ja siis kustub liiga kiiresti. Kas ka vilju viljapuudelt saab ? Kas putukad suudavad nii kiiresti oma töö teha ja toidu saada. 

Epimeediumid õitsevad juba mõnda aega. Mõni sai väikese külmakõrvetuse. Osad, mis eelmisel aastal istutet veel ei õitse. Imeilusad, nii suurte õitega kui väikeste õitega. Vastupidavad ja kestvad. aga nimedega on mul suur segadus.

kahjuks pole nimest aimugi, Tsiil ehk aitab kui trehvab lugema

Toreda üõllatuse leidsin kuuskede alt kus Tii annetatud veigela õitsena oli läinud. Sellise huvitava vormi ka võtnud.

Weigela florida kaunis veigela

Tamm nagu teisedki kel lehealged juba olemas kaotas küll lehed aga urvad jäid. Kartasa on, et tõrusid ei näe, nii nagu austria tammelgi läheb

Quercus macrocarpa suureviljaine tamm

Veel üks naasja. Minu lemmik nartsiss. Jumalad ikka on olemas. Seda narftsissi nägin enne seda kevadet 2017 aastal.

´Pipit 

Külvatud aedviljad tärkavad mis mühin. kell 16.00 kastis Ülo külve ja nägi mõnd tärganud hernest. Mina jõudsin ogoroodinasse kell 19.00 ja hernes oli 100 % tärganud. Nii head herne tulemist pole mul veel olnud. See näitab praegust tempot aias. Et kõik õitsemised fikseerida tuleb teha nii hommikune kui õhtune ring. 

2/3 teisest niitmisest tehtud. Heinad ju kasvavad ka erilise kiirusega.     

Suvikud tahavad istutamist, külmaõrnad sibulikud potistamist , kõrvitsalised külvamist. Oleks kena sellega ka homme maha saada aga seda juttu räägin juba umbes nädal aega. 

Hillar on tasapisi mai kuu sisustanud okste purustamisega multšiks ja enamus sellest on juba ka paigas.

Kivilas on pöörased pöörast värvi floksid tegijad

Phlox douglasii ´Crackerjack ` Douglase leeklill

Palu-näsinin oli eelmisel kevadel täitsa rääbakas. Lõikusin teist tükk maad väiksemaks ja sel aastal on täitsa viisakas. Näsiniined, eriti need pisikesed on toredad. Kahjuks ei taha just need mul hästi pidama jääda. Paar tükki ikka on aga veel ei õitse

Daphne cneorum palu-näsiniin

Selline huvitav aeg ja kuuseis, et saab kuuvalgel nii rohida kui niita või mis iganes teha. Ilmselt jääb päevane kuupaiste mulle kummaliseks kuni lõpuni

20. 05. Palav, ikka 20 ja + C. täna vähemalt tuli õhtupoole tuul.  eile saidki kõrvitsalised külvatud ja sibulikud pottidesse. Täna sai üks anum suvelilledega täidetud aga suur osa suvikuid tahavad veel kusagile paigutamist. 

Praegu on kollaselehised puittaimed kõige paremas vormis. Mõned, mida imetlen alati

Acer platanoides ´Princeton Gold ` harilik vaher

Betula pendula ´Schnewerdigen Goldbirke ` arukask (Liina seemik aga ideaalne ja imeilus)

Tilia x europaea ´Wratislaviensis ` lääne (hollandi) pärn

On vee teisgi aga kõike ei saa. Puittaimed oleks jälle üks kirjutamise teema, Kohe mitu lugu saaks kokku keerata.

See pilt mulle endale meelib või õigemini meeldiks väga kui ei peaks puittaimi puuris hoidma. Ikka kitsede pärast aga nii agu mõned aastad tagasi me kevadel puurid eemaldasime enam ei jaksa. Lihtsalt puittaimede hulk on suureks läinud. aga pildil on peaaegu verivärske kõrgele poogitud suur läätspuu

Caragana arborescens ´Walker `

Okaspuude praegusest ilust juba kirjutasin. Ei väsi kordamast ja ilmselt teen seda veelgi enne kui mai lõpeb. No millised nupsukesed.

Tsuga canadensis kanada tsuuga segametsas, kink Muhedikemaalt

Esimene kingapaar on juba mitmeid päevi riiulis olnud. Seda ikka peab näitama. Paraku on see kunagi tellitud nimetutest segupakkidest ja kui ma isegi arvan teadvat ei saa seda kindlalt väita. 

seega nimetu Cypripedium

Nüüd rida kekupilte. Minu seemnest ja kaua kasvatatud kanada juudapuu õitses natuke juba eelmisel aastal ja sel aastal on juba rohkem ja uhkemalt õites. kas see kunagi ka sellisesse õievahtu mattub nagu piltidelt näha on i oska arvata aga loota ikka võib.

Cercis canadensis kanada juudapuu

õied on imepisikesed aga siiski paistavad üsna kaugele kätte, ikkagi ilus roosa

õite lähipildid ei tulnud kohe kuidagi välja, varsti tahan uut fotokat, see viimane on tõeline ikaldus

Üks väike tore üllataja oli maja taga peenras. Eelmisel aastal istutet tilluke puulaps. Ime, et ma selle nende umbrohtude vahele üldse ära nägin. 

Prunus glandulosa ´Alba Plena ` näärmeline kirsipuu

Mõni kohe on selline, et midagi ei oska laita. Kompaktne, kaua õitsev, üliaeglaselt tuusti suuremaks kasvatav. Kuidas siis sellist mitte kiita eriti kui olen selle väga ammu ise seemnest kasvatanud. enne veel kui see Eestimaal levima hakkas. Mina alustasingi ilutaimedega siis kui Seemnemaailm pakkus mida iganes ja nii loogiline oli rohttaimed ise kasvatada. 

Arnebia pulchra ussikeeljas prohvetilill

Teine paar kingi lisandus. 

Cypripedium x victoriae

Avastasin, et pojengid loovad juba nuppe, rootsi pojeng kui kõige varajasem meie aias õitseb, banaadi pojeng läheb lahti homme või ülehomme ja eks siis tulevad teised ka varsti. Madalad iirised on alustanud.  Epidest paljud õitsevad. Kõik ei tarvitsegi sel aastal õitseda. 

Kõik külmalaksu saanud puud taastuvad üsna kenasti  ja see teeb ainult rõõmu. Uskumatu kiirusega taastuvad just tammed. nendega mul kogemus puudus ja ma olin ikka üsna närvis kui külmakahjud avastasin.

Ja juba alustavad kurekellad. Mulle meeldivad madalad aga need kipuvad kuidagi vargsi ära kaduma. hetkel ongi vaid üks vist alles.  

Aquilegia flabellata ´Spring Magic White `lehvikjas kurekell

Natuke vist valetasin. On veel üks väga madal liik aga õitsemisega hetkel veel ei kiirusta.

Üks täitsa põnev tegelane. Oli esiotsa kadunud paar aastat aga siis ilmus uuesti välja (oi mulle meeldib see sibulike komme). Pilt kahjuks kehvakene aga mõnda kohe ei saa kuidagi ilusasti pildile

Leucojum aestivum suvine märtsikelluke ( nii jabur aga nii on, hullem veel ka sügisene on olemas)

21.05 Mulle tohutult meeldivad sieboldi priimulad aga mul pole nendega just väga hästi läinud. siin ja seal on mõni tutsuke liiki ja ilmselt ka mingit sorti. Kolm sõbralt saadud sorti on lõpuks õige koha saanud ja näitavad oma ilu. Kahjuks on nendegi sildid, nagu paljude teiste taimede omad, kadunud enne kui nimed selgeks olen saanud. Ülle saaks siin ehk aidata.

Mõnest ei saa üle ega ümber. Lihtsalt nii lahedad õied ja hiljem viljad. Ja kas sõbrad mäletate seda kui ma ühes postituses seda tatiõieks nimetasin, Näpukas vaid aga oi kui palju sellega on nalja saanud.

Staphylea pinnata sulgjas tariõis

  

22.05 Juba teist päeva pole taevas ainsamatki pilve. Millegipärast tekitab see minus jubedavõitu ulmelise tunde.

Eilne tuul oli vilu. Varjus pidi midagi peale võtma. Tänane juba soojem ja see tähendab. et päikese käes on palav. 

Vaevlen piltide käes. Pilte on kohutavalt palju, sest kõik läheb õide uskumatu kiirusega ja veel uskumatuma kiirusega on ka õitsenud. Juurdlen, kas jätta seekord pildid üldse panemata, sest valikut on pea võimatu teha. Kuu algusae pildid on samas juba oma aktuaalsuse kaotanud ja valikust välja heidetud.  Tulevad mühinal uued. Ja kuu lõpuks on kõik oma tähtsuse kaotanud. Kõik on tähtis just sel hetkel, järgmisel tulevad uued emotsioonid ja uued valikud. Pikk jutt ilma ühegi pildita on jällegi ilmselgelt igavavõitu. Eks kuu lõpus selgub kuidas. Igatahes mõte mai ühte postitusse ära mahutada oli pehmelt öeldes hullumeelne. Nüüd on pisut hiljavõitu ka ümber mõelda.

Praeguseks olen lahendanud asja pisut ebamääraselt aga püüdes võimalikult paljusid maikuu tahke näidata. Siia mahub ehk ainult kümnendik kõigest. Kui sedagi.

Linnupiimad, akakapsad, paljud laugud. Kurerehad alustamas. Liivateedki paistab siit ja sealt. Rääkimata kaua õitsenud aubrieetadest. Eba- ja jaanihüatsindid. Nelgid, peekerlilled. Ega kõik ei tulegi äkitsi meelde.

Väetan leheväetisega pisikesi puittaimi. Saab rolleri pealt suurepäraselt teha. 

Püvililled on ikka imepärane seltskond aga mind nad eriti ei armasta. Mõned ikka on elus ja neist omakorda on mõned armsamad. Näiteks

Fritillaria camschatcensis ´Aurea ` kamtšatka püvilill

Juhuslikult märkasin ühte õitsemist, mis peenra pinnal lebas. Talv on sellele osale, mis kõrgemal oli liiga teinud. Aga vähemalt elus

Chamaecytisus rubra punane ubapõõsas

Paar okasnummikut ka. 

Picea abies ´Aurea ` harilik kuusk, värskes võrses. Imeilus ja püsib kollasena uskumatult kaua

Picea pungens ´Bialobok ` torkav kuusk

23.05 Ilmal on soojenemise trend. Minu jaoks liiga soe. See jääkaru või pingviini geen hakkab jälle tõrkuma ja põhjamaale tahtma. Ikka kohe kaugele põhja või mu pärast veel kaugemale lõunasse. Otsin kohti kuhu istutada kui kord seda teha saab ja julgeb. Kuna, seda teavad vaid taevased, kes vihmakraane haldavad.

Viljapuud õitsenud. Sirel, lodjapuud, kontpuud viirpuud ja paljud pihlakad õites. Sel aastal ongi pihlakate suure õitsemise aasta. Pojengidel nupud, esimesed kibuvitste õied, kurekellad, laugud tulevad kriburada pidi .Epid ja osad kolmiklilled jätkavad. ka hilisemad ülased pole veel lõpetanud.   

Üks pisikene, mullu istutet ja minu suureks rõõmuks ilma kahjustusteta ja valmis edasi kasvama

Acer pseudoplatanus ´Eskimo Sunset ` mägivaher

 Tulbid pole veel sugugi lõpetanud. Üks suisa must. Ok, teatud valguses aga väga tume on see tulp mistahes valguses.

Tulipa ´Paul Sherer `

Taadu Kusti jaoks on see ootamatu suvi ikka väga meelt mööda. Enamuse päevast ta naudib aeda ja päikesepaistet. Kuum pole talle kunagi liiga teinud.

Kingariiulisse tuli veel üks paar. Üks on veel ootel. Hilisem ja igal aastal hakkan muretsema, et kas siis nüüd on otsad. aga siis see tuleb. Loodan, et ka sel aastal. Leidsin lõpuks ka eelmisel aastal maha pistetud laigulise. Täitsa heas seisukorras lehed. Aga katsu sa head pilti saada (sellisest ju peaks ainult häid pilte näitama) kui aparaat on pehmelt öeldes vilets ja kasvukoht on salajane.

Cypripedium ventricosum ´Red ` puhev kuldking

24. 05 Kaks pisikest pilvetupsu tulid korraks taevasse. tundub, et esimene rohimisring saab siiski enne jaanipäeva tehtud. Alustan viimase nn. hekipeenraga, et siis otsast jälle ringile minna, sest esimesed on sama nägu nagu enne rohimist. Mõte istutamisest ei anna rahu aga no nii kuuma ja kuiva ilmaga lihtsalt ei julge.

Madalad iirised läksid laksust õide. Nendega on pärsi hästi sel aastal.  

Kui rootsi pojeng on esimene siis teisena lähevad alati pea üheaegselt õide lagodehhi ja banaadi pojeng 

Paeonia banatica  banaadi pojeng

Epide õitsemine jätkub. Õnneks ei ole need kõik korraga õites. Nii kestab ilu kauem. Eriti kui neid juba päris mitu on kogunenud. 

Epimedium ´Domino `

Lõvi on esimene kass meil, kes kohe kuidagi ei taha pildile jääda aga on ju vaja.

kui kuidagi ei saa siis salaja ikka natuke saab, noorhärra Lõvi

Ja rododega on sel aastal jälle nadisti. Paljud igihaljad on meie aia jaoks ilmselt liiga külmaõrnad ja kui talv õienuppe ära ei riku siis kevadised külmad teevad seda ometi. heitlehistega on paremini aga võiks olla palju parem seis. Kaks, mis kindlalt igal aastal õitsevad (neid on ikka mõned veel) 

heitlehine R. vaseyi Vasei rodo (ees) ja igihaljas ´Haaga `

   

25.06 On kuuldusi, et mõnes kohas Eestimaal on vihma antud. Meisse see loomulikult ei puutu. 

Mina rohisin täispäikeses ja Ülo trimmerdas samuti täispäikeses. See on üks aeglase enesetapu vorme, tundub. Masohhistlik kindlasti.

Üks kivila nunnu mille ise seemnest kasvatasin

Clematis hirsutissima karvane elulõng

Mõnel on lubatud aias rändama minna. Üks sellistest on

Nectaroscordum tripetale pärsia mesilauk on siia ja sinna ilmunud

Vooretel on lumised tipud. Nii palju ja suuri pilvi pole ammu näinud.

26. 05 Müristas õige lähedal. Isegi pilv tuli Tartu poolt aga siis keeras kõrvale. Täna võtsime mõistusega ja pidasime siestat. Ilma jahenemist ei lubata, vastupidi. Aga äiksega hirmutatakse küll lausa igapäevaselt ja see on kohutavalt tüütu.

Olen lõpuks ka mina valge jumalatelille kasvama saanud. See on juhuste läbi varem ikka mingil õnnetul ja traagilisel moel hukka saanud

Dodecatheon meadia f. alba hariliku jumalatelille valgeõieline vorm

Ülo kohe mitte ei armasta kukerpuid. torgivad liialt tema õrna ja õhukest nahka. aga mulle meeldivad küll. Eriti kui sedasi õitsevad (ja hiljem muidugi vilju kannavad)

Berberis aga täpsemat nime ei oska öelda, A. Saatmanni käest saadud seemik

27.05  Kuna kuumalaine kestab hakkab aiatöö tegemine raskeks muutuma. Rohida ei julge, istutada ammugi mitte. Aga heinad kasvavad mühinal ja ilmselt tuleb jälle niiduring teha. suur suvi on tegelikult puhkamiseks. Täna veel traktori peale ei roni ja punkt.

Sõidan niisama ringi ja kiidan oma puukesi. Eriti neid mis külmalaksu said. Tammede kahjustused tegid ikka väga ärevaks, sest nende puhul mul kogemus puudus. Nüüd tean, et tammed on ühes kiiremad taastujad. Punase tamme sort ´Aurea `peale külma ja nüüd

Quercus rubra ´aurea `punane tamm peale külma...

...ja nüüd

29.05 Kuumus ja kuivus võtavad hing seest nii endal kui taimedel. Õhtutundidel ikkagi alustasin niitmist. Nüüd ju kaua kaunilt valge.

Eelmisel aastal istutasin mõned pojengid (Eurohostast). Olid ilusad juurikad/taimed. Kõik on sel aastal elus ja näitavad ka oma õied ära. Esimene. Armastan lihtõielisi.

Paeonia ´Claire de Lune ` 

Tulema hakkavad esimesed kõrgemad iirsised. Neid pole väga palju . Mõned iidsed sordid ja mõned uuema aja iludused.

Iris germanica ´Lunar Frost `

Kivilas ilutseb juba paar päeva üks peekerlilledest. Eelmine aasta oli õnnetu ja rääbu. Pidin päris palju lõikuma ja välja rookima. see tasus ennast ära

Penstemon scouleri Scouleri peekerlill

Mõnel läheb aega enne kui oodatult käituma elik õitsema hakkab ja kui hakkab on rõõmu kohe palju rohkem.

Rhododendron ´Homebush ` 

30.05 Üks lõpmata ilus poolumbrohi on kurekell. Kui ma selle mõne teise taime seest leian olen pahane aga kui nad ennast sobivasse kohta on sättinud olen vaimustuses. Ma pole suutnud nende erinevaid õievariante kokku lugeda. Ise nad segunevad ja jälle mikllegi uuega üllatavad. Ostnud olen vähe ja seda, et ma eelmisel suvel ühe sinaka ja valge kombos flabellata soetasin ma tõesti ei mäletanud. 

Aquilegia flabellata ´Silver Queen ` lehvikjas kurekell

Paar ise toimetavat ka siia juurde.

Eelmsel aastal sain Calmiast (küll on kahju, et seal enam ei jaksata) sellise udunummiku

Tsuga canadensis ´Moonfrost `

31.05 Ja ongi mai otsas. Pöörane ja väga segane ning kiirustav kuu. etteruttavalt lisan, et 01.06 õitseb jasmiin, martagonid on peagi avanemas. Kui ilm tõesti jaheneb saab ehk suvikutest ka midagi mulda pista. Aga mai viimase päeva pühendan oma Oudolfi lapikesele. Isegi ära õitsenud võilillede seemnekeradel on seal oma roll. Ei mingit rohimist, juurde istutamist või välja võtmist- Peale õitsemist niidab Ülo selle ära ja nii ongi. 

Ja natuke ka metsikutele roosidele elik kibuvitstele. 

Millised värvid võivad olla sortidel kuigi liik on valge. Rosa spinosissima. Vaata ja imesta. Eriti sügava punase juures.

´Tove Jansson `

´Matti Hesperia `

Tervitustega Annale Soomemaale. 

Rosa majalis ´Tornedale `mets-kibuvits

Sätivad juba teisedki kibuvitsad. Lõpetuseks tundmatu kibuvits mummi toitmas. Olgem siis ise ka nagu hästi söönud ja rahulolevad kuid usinad ja kasinad mummid.

Lugu sai mõõdutundetu. ei ole mõistust peas sellel kes tahab kõige rikkalikuma kuu ühte juttu kokku kirjutada.