...on juuni...

... mis algas üsna tormiliselt. 

01.06 Aiapäev TÜBA-s. Igaaastane. Väga oluline, rõõmsameelne, vanu suhteid soojendav ja uusigi tekitav. Alati midagi kaasa pakkuv nii emotsionaalselt kui taimeliselt. Kuna olime sel aastal eriti varajased jäid hilisema saabumisega sõbrad kahjuks nägemata. Aga mõni neist leidis tee meie juurde peale botaanikaaeda ja tekkis tore väike istumine koos pisikese aiaskäimisega. Lahkusid nad siis kui meile vihm jõudis aga see oli kohutav pettumus. 10 minutit keskmise tugevusega sadu ja mõne aja pärast veel 5 minutit tugevamat sorti seenekat. Tuli sellegi eest tänulik olla.

02.06 Kui hommikul ringi rulama läksin tundusid osad puud ja kohad kahtlaselt märjad aga mingit järeldust sellest ma veel ei teinud. Kui hakkasime selle päeva üritusele sõitma (Kunst ja grill) nägin teel kurvis väikest lompi ja kuri kahtlus, et öösel on olnud mingi vihmatörts hakkas idanema. Õhtul koduteel algas tõsisem mõttevahetus Üloga sel teemal, Veeämber vihmaveetoru all tuli uurimisele. Kui palju jäi õhtul ja kui palju hommikul oli olulise tähtsusega moment. Ja selguski, et tõesti oli öösel salamahti sadanud. Ikka väike lisa.

Üritus oli imearmas ja nagu meie juhendaja Jaana unistas. Liha ühes käes, pintsel teises käes ja suu pannkooki täis. Pannkooki moosiga. Nii hea moosiga, et moosipõlgurist Ülogi sõi ja kiitis. Imearmas üritus tugineb enamasti imetoredatele inimestele ja meeldivatele tegevustele. Hingeliigutavalt armas oli saada tunnistus ja tore lõpukingitus. Tublimad viskasid ikka väikesed akvarellid valmis. Mina lihtsalt olin laisk ja ega Ülogi targem olnud. Saime päikest ja kauget äikest ja päris korraliku vihmagi. See sundis lausa tuppa varjuma mõneks ajaks. Ja meil muidugi kohe vaev hinges, et kas ka meil ehk natuke sadas. Kodutel jälgisime metsavahelisi lompe, et kas on koduni või ei. Rõõm suur kui meie vankritee niisket nägu näitas. Suur see sadu ilmselt polnud. Lomp oli siiski veidi suurem ja ÄMBER vett täis. Olge taevased sellegi eest tänatud. 

Unustasin mais märkida, et minu kursuse lõputöö sai ka kusagil kuu alguses valmis. 



03.06 Milline suurepärane ilm. Päike püsis enamasti pilve taga ! Mitte ei paistnud armutult lagipähe. 

Aspodhelone lutea kollane parukliilia

Philadelphus coronaria  ebajasmiiner on sel aastal väga ohtra õitsemisega ja lõhnab terves aias

lihtsalt pilt kui loodus tuleb aasalt aeda

On nelkide aeg. Enamus õitseb aga väga kiiresti paistab see lõhnaparaad läbi saavat. Lihtsalt üks õis, sest valida ei suuda kuidagi. Illustratiivne nagu nüüd igalt poolt võib lugeda.


Kurekellad on täies hiilguses. Neid on mitmesuguse õiekujuga ja paljudes värvides või värvikombinatsioonides. Need on nagu lupiinidki mis igasuguseid kombinatsioone moodustavad
üks eriti nunnu

Kibuvitsaariumis jätkub paraad.kahjuks on siingi tempo peal. Ehk nüüd ilma normaliseerumine pikendab hilisemate õitsemist
´Aurora `

kui ma nüüd väga sügavalt kaevaksin leiaksin ehk nime ka aga sellist aega lihtsalt praegu pole. Ilus ja lihtne

Kuna ma eelmisel aastal vähendasin kõrgete iiriste pesakondi ja neid ka ümber tõstsin, on õitsejaid vähe. Vähemalt ma arvan, et see on põhjuseks. Poolkõrgeid on mul 2 ja need mõlemad on ka õites
´Flying Circus `

Kui veel või enam päikene ei paista on aed roheroheline


04.06 Hommikul tundus, et kohe hakkab sadama, Ja kuidagi jahe ka hakkas, aga see läks ruttu mööda. Ometi said kõrvitsalised välja istutet.
Keegi, vares vist on murdnud mu männikese ladvavõrse.
Lõpetasin kolmanda niidukorraga. Venis kuidagi pikale


On käes ka pojengide aeg. Armastan just lihtõielisi ja need hakkavad juba lõpetama. Järg läheb tasapisi tuttide kätte.
üks mu lemmikutest, nimest pole muidugi aimugi, tuli Anni kaudu Mustkaarna aiast, madal, tugedeta püsti ja kus on õisi, mis kriburada pidi avanevad ja õitseaja sedasi kenasti pikaks venitavad. Ikka tõeline hurmur
Eelmisel aastal istutatud,  on ka õit näitamas
´Soft Salmon Saucer ` on igati õnnestunud ost


06.06 Väike hommikune vihmasabin. Siis jälle täitsa ok ilm

Taldleht on ikka nii vinge taim, Natuke kipub külvama ka aga alati saab ju liigse välja puksida peenrast. See õitsemine lummab ikka ja millegipärast ajab natuke itsitama. No on selline tujutõstja
Dysosma

meil nüüd ka kolkwitzia lõpuks arvestatavalt õites. Täitsa tore põõsas tuleb. Õied väikesed aga neid on palju, ei teagi, miks selle põõsa meieni jõudmine nii kaua võttis. Jupike põõsast
Kolkwitzia amabilis ´Pink Cloud ` kolkvitsia

Okaspuud, mis eelmisel aastal käbidega hullu panid on sel aastal tagasihoidlikumad. Käbirohkeid on ikka ka
Picea mariana  must kuusk

Abies koreana korea nulg ei vea kunagi alt

Tulbid on otsas. Viimane õitseja, nö talutulp kas Ülle või Triinu juurest aga kui ilus
nimetu hiline graatsia

07.06 Kuidagi külmavõitu oli hommikul aga eks elamine tahtis ka koristavat kätt juba ammu. 

Tegin väikese istutamispäeva. Lõpuks said suvelilled paika ja mõnda uut ka. Taimerivi sauna ees pikeneb halastamatult vaatamata sellele, et ma pole nagu veel ostma hakanudki. See oli nüüd muidugi nali. Ühte ja teist on tulemas nii Eesti taimeaedadest kui kaugemalt ja kui see kõik laekub siis saavad peenrad sisuliselt täis ka. Edaspidi vaid sinililled ja kuldkingad. Oi ja ega episid ka saa unustada. Kui mingi selline puittaim ette jääb, mis mahub ja kliimaga sobib, siis ega üle ei astu ja 1-2 hostast mahub ka alati ära kui hiiglasuuri vältida. Täitsa võimalik, et võtan Tistoust eeskuju ja teen ka pisihostade potiteatri.

Futu palus veel mu nn Oudolfi lapikesest kuulda.

Ok. Asi algas sellest, et vanade kuuskede rivis on vahe sees ja seal on peaaegu täispäike. Üritasin ikka sinna peenart teha. Kuuskede alla esialgu ka aga see mõte sai otsa, sest normaalne lill seal ei kasvanud. osast kuuskede alusest on nüüd hostapeenar aga mis teha selle päikselise kohaga. Ei muud kui sinna hakkasid kolima peenardes veidi ülearu hoogsalt kasvavad . Kui jäävad ellu on ok ja kui ei jää on ka ok oli asja mõte. Igatsesin ka valget ja kollast lupiini ja needki läksid sinna. Nüüdseks on seal tõeline lupiinide värviküllane pillerkaar ja ja esimesed sinised tekkinud. Kui valvas ei ole on seal mõne aja pärast valdavalt sinine  ja kahtlustan, et lupiinid võivad ka aisaks seal jääda aga kes teab. Nüüdseks on ellu jäänud alpi jumikas, tõrvalill (nii roosa kui valge) ja need on sinna kuidagi sattunud. Ei mäleta enam mis ei sobinud peenardes. Harilik kitsekakar on veel alles . Tulevad veel kellukad ja võimalik, et üks vanaemade aegne õnnehein on alles. Kurekellad muidugi ja need võivad küll lõpuni hakkama saada olenemata lupiinidest. Ühel hetkel oli selge. et polegi vaja seal muud teha kui suve teis4el poolel niita. Selline stiihiline ja poolenisti isetekkeline koht. 

Paar pilti siis veel lisaks. Kui imeliselt siia sobivad ära õitsenud võililled.



Kogu seda õitsemise möllu ei üritagi kajastada aga mõned tagasihoidlikud kuid edasipüüdlikud mis fotoka ette jäid võivad ju olla.
Meie dendrovõsa ühes heinamaa nurgas on igaaastane karu-, hundi- või misiganes tubaka aeg. Jätan mõne laigu niitmata. Aiast nad sinna kolisid aga et nad nüüd aeda tagasi koliksid kohe mitte ei taha. Nii kui ilus õitsemine läbi niidan ära. Aga hetkel on vahva

Üldiselt on kobarhüatsindid lõpetanud. Viimane on
Muscari comosum  tutt-kobarhüatsint, kasvab vaikselt muu mudru vahel ja üllatab mind igal aastal, sest kipun seda unustama

Suursugune, graatsiline ja nii üksik. Mitte ei tule seda juurde. Aga ma loodn.
Nectaroscordum siculum  sitsiilia mesilauk

Krekellasid on teadupärast mitmeid liike ja eriti pisikesed on nii võluvad ja tagasihoidlikud. Üks selline ka meil. Vesihein ja võilill on mõõdu tabamiseks.
Aquilegia bertolonii  Bertoloni kurekell
Üks uhkem ka. Aga ma ei tea nime enam. Tean, kes tõi. Äkki tuleb ükskord nimi ka
Enno aita, see on Muhedikemaalt

Tss, vaikust palun. Ülemaednik püüab puhata

08.06 Kallid, armsad külalised. Loomulikult puhkepäev. Ilm käitus natuke häbematult. Nädalate viisi ei saja tilkagi ja just siis kui tahaks armsate inimestega kenas suveõhus istuda, grillida ja aeda mööda liikuda, just siis peab sadama. Mitte, et vihma oleks juba ülearu aga natuke võiks ikka hetke ju valida.

Ükskõik kust poolt ma aeda ka suures plaanis ei pildistaks, on see ikka roheroheline. Ometi õitseb terve hord igasuguseid õielisi, Jah, kevadiste sibulike ja suure suve vahel ongi üks rohelisem periood. Silm ja süda peavad puhkama ka. eksole!


Ma ei suuda juba pikemat aega pakkuda siberi iiristele häid kasvukohti. Ometi ei peaks see olema üldse keeruline. Aga ei edene need mul. Mõni on küll lollikindel ja mõni kasvab sellises kohas suurepäraselt kus mina selle asemel ei kasvaks. Ole siis tark või loll.
Absoluutselt ja alati lollikindel vana hea sort ja selle värv on mulle alati väga meeldinud
´Cambridge `

Teine, mis kindlalt on õitsenud kasvab varjulises peenraservas üsna kuivas kohas. Peaaegu valge vähese kollasega
´Moonsilk `

Valge vorm jõudis juba ära õitseda. liik hakkab keset päikesepeenart ka lõpetama ja paar sorti alles mõtlevad. Aga ülejäänud?

Valgeõieline ängelhein on lilladest pisut hilisem ja puhkeb kuidagi äkiliselt. Valge on ilus
Thalictrum 
Enamasti pildistan praegusel ajahetkel hostasid ja sõnajalgu nende värskuses. Hostadele tuleb teha teinegi ring kui nende lehed oma küpset värvi näitavad. Aga las need praegu olla. Üks tore sõnajalg siiski. Osmundad on ägedad
Osmunda cinnamomea  kaneelosmunda

Kasutaimed on sel aastal uues mullas ja kõrgemates kastides. Mul pole ammu nii head algust nendega olnud ja kui nüüd midagi erakordselt koledat ei juhtu on saaki ka oodata. Kõik tärkas hopsti ja kasvab mühinal. ainuke mis ei idanenud oli pastinaak aga see pole ka eluliselt tähtis. 


09.06 Kuni hiliste lõunatundideni oli kogu aeg sellise näoga pilv pea kohal, et ma sulle näitan. Siiski pidas aga kui mina olin lõpuks tõsise hoo sisse saanud hakkas lõpuks sadama. Nojah. Pühapäev ka nagu. Sadas korralikult. See oli meie juures esimene tõsisem sadu mis kestis pea öötundideni

Järgmine pilt on mõistatus neile kes on meie aias käinud ja sellest mingit mälestust omavad. 

Mis on pildil teisiti? Vihjeks, igal on oma aeg ja koht siin ilma pääl.

Laugud on toredad ja meeldivad vist küll kõigile. Nende õitsemine on kusagil keskpaigas Mitmed on juba lõpetanud aga osad pole veel alustanud.
Peaaegu võiks olla järgmise pildi allkiri. Seda lauku igatsesin kaua enne kui see aeda jõudis. Et suur osa laukudest on lillad kerad siis kõik muud variandid on palju huvitavamad
Allium obliigum  viltune lauk
Kuni pole ninapidi taime sees olnud ei tea asjade seisust midagi. Pildilt võib avastada nii mõnegi üllatuse. Sedapuhku sipelgate rohkus just ühel pojengil. Üldiselt armastavad sipelgad pojenge ja kui pojengi õis vaasi tuua pudeneb neid sealt alati mõni. Siiski pole ma täheldanud, et sipelgad pojengile kahju teeks.
´Green Halo `ja sipelgad

Üks lemmik metsikute rooside seas. Imeilusad õied ja hallikas lehestik mis eed esile toob. Põõsas korrektne ja pole vaja igal kevadel risu välja lõigata. 
Rosa glauca  punalehine kibuvits

Sellest lodjap-põisenelast tõotab kasvad üks ilusamaid oma lehestiku poolest. Peaks kasvama keraks. Muudab mitu kordas kasvuperioodil värvi. Kui käitub nii nagu lubatakse (kasvukuju just) siis on imeline. Lehestiku käitumine on juba kontrollitud ja vastab tõele. Keskmise suurusega kirjade järgi. 1,5 x 1,5 m
Physocarpus opulifolius  ´Magic Ball ` lodjap-põisenelas

10.06 Üldiselt täitsa hea ilmake. Üks vihmasabin ikka oli aga see oluliselt ei seganud. Lihtsalt väike puhkepaus.
Roogin kivilast ohakat välja. Ega seal muud umbrohtu peaaegu polegi aga ohakat on tuubil täis ja ma ei leiagi ilmselt sellele lahendust. 
Peale ohaka võitlen ka karukelladega. Et need enam jumala pärast ei seemndaks ja et neid juurde ei tuleks. See on hea näide sellest kuidas suur kirg (issand kui ilusad need on, saagu neid palju) tapab armastuse. Seda peaks endale kogu aeg meelde tuletama. Eriti kui mõni taim taas pähe lööb. (sinililled aga ma tahangi ju, et oleks palju, et terve aed oleks täis)
Olen maha maganud paari kribu kiviriku õitsemise. Kahju. Need üsna uued ja õitsesid esmakordselt.
Mõni taim põeb kolimist rohkem mõni vähem. Vene ussikeel põdes rohkem ja alles nüüd hakkab looma. Kõik sabadikud on lahedad.
Pontechium macultum  küükeel (s. vene ussikeel)

Olen mitu päeva alustanud luuresõiduga selle iirise juurde. Kas juba on õis? täna lõpuks oli. paraku ei julge ma nime pakkuda. Pole kindel, et mäletan õigesti. On Eestis aretatud. Aitaks ehk keegi ?
selline kaunitar

Pojengidel on suuremaid ja väiksemaid õisi aga ühel on õis nagu praetaldrik ja veel kui punane. Ikka vaatan ja imestan, juba palju aastaid.
´Carol `

Kas tõesti täitub mu unistus ja aeda saab palju sõrmkübaraid. ( vaata eespool kirjutatut kire ja armastuse kohta ! ). Lõpuks on neid juba siin ja seal ja annaks jumalad, et need kõik jälle valgeks ei läheks oma isekülvides. Ja kuigi valge on hetkel mu lemmikvärv aias, tahaks siiski, et neid oleks ka roosasid ja punaseid.

Rohimise käigus selgub, et kivilas on veel peale ohaka ka teisigi elavaid hingi
´Lõvi `

Saxifraga kivirik

Abies koreana ´Pancake ` korea nulg

Küllap ma tänagi sealt mõnda põnevat leian kui edasi rohin.
Lõpetan siinkohal selle kirjutise hea uudisega esimeste martagonide õitsemisega, et ei jutuks nii nagu eelmise looga, et ise ka enam ei saanud aru kus ma omadega olen. Hetkel on asi kontrolli all
Lilium martagon ´Gay Lights ` kirju liilia

1 kommentaar:

  1. Tänan Oudolfi lapikese loomisloo eest. Tulemus on väga maaliline. Olen ebatavaliste koosluste suur fänn. Rõõm kuulda, et vihmad lõpuks ka lõunasse jõudsid. Ja minu suur imestus, et siberi iirised ei kasva ka savimullas. Meil ka ei kasva. Millegipärast olin arvamusel, et savimuld teeb imet, vaata või teie sinililli jne.

    VastaKustuta