...juunit siit ja sealt...

 ...aianurgast

Et mul pole aega kirjutada olnud ja ei paista seda aega ka tulevat, siis eksperimendi korras avalikustan jooksvad märkused ja suvalised pildid 😄😏😛

Aga esiteks ikka Tartu. Botaanikaaias oli jälle see igaaastane hullude aednike kogunemine. Üle mitme aasta kogunesin minagi ja seda tänu oma rollerile (skuutrile peenemalt öeldes). Õnneks ma kedagi vigaseks ei sõitnud. Üks riivakas oli aga väga kerge ja ohver vaid naeris, Muidugi sain mitme taime võrra rikkamaks. Ja muidugi nägin palju sõpru. Aga botaanikaaeda pean tagasi minema. Igale poole ma küll ei pääse aga selletagi on vaadata palju. Seekord ei jõudnud isegi ühtegi pilti teha. Aga eks fotokas oli ka just saba andnud ja moblaga pole ikka see. Koduteel põikasime veel Järvseljale. Mitte, et see meile nüüd tee peale jääks aga korra aastas peab seal ära käima. Siis on hooaeg alanud.

Nüüd peaks istutama nagu hull aga PÕUD ju jälle. Ei jaksa neid sedasi kasta mööda aeda ja võsasid.

kuutõverohud, vään- ja kõverkael, oskab keegi öelda mis vahe neil on

ei hakanud erilist fotokat ostma, sama mudel ja mark käivad küll, eriti kui see 100 euri maksab

rodosid veel natuke on, mõned jäid nii kitsedest kui öökülmadest puremata, sel on vinge värv ´Edith Bosley `

Paronychia kapela liivateelehine küüsnelk pole lihtsalt lill vaid lausa nähtus

kurerehad on toredad, mõni on toredamast veel toredam, näiteks ´Simon `

või Annalt saadud

´Summer Skies `

olen segaduses, värvilt lilla vägihein aga teolt koi-vägihein, mis toimub

L. szovitsianum Szovitsi liilia on meil kõige varajasem

tükk maad hiljem alustavad madalad

´Tiny Double You `näiteks

astilbed peale külmalaksu uhkemad kui mitmel eelneval aastal, rodgersiad jäävad ilmselt kasvult madalaks, sest said 2 külmalaksu, ikka maani maha kohe

kahjurid- jubedalt

õnnetundest ja kahjutundest, talvel ehk

kurekellad- äkki eraldi lugu, kohutavad külvajad aga milliseid uusi variatsioone igal aastal

kurekellad toetavad harilikku täidisõielist tõrvalille mis oma raskete õiekobaratega muidu laiali kipub vajuma

jumal ei armasta aednikke, loodus on me vaenlane, mutid, mügris, kitsed, jänesed, liigne vihm, põud, varajased ja hilised öökülmad, pakane, aplad mutukad jne, jne, jne

vahepealne roheline vaikus asendub peagi plahvatusega õites, kui - tundub, et õisi on kõikidel lilledel vähem tavalisest, alamõõdulised on paljud ka

Ülo mängis vihma, oh issand anna nüüd taevast ka, las kõikide aegade aednike pisarad kogunevad päästvaks vihmaks

tõsi siin teeb seda vihmuti aga enamasti oli Ülo voolikuhoidja ja vihma juhtija, vihmajumal

12. juuni esimene peenem roos, metsikud tiksuvad ka tulla, Matti on ennast lõpuks näidanud, Tove alles ärgitab, ebajasmiin lõi õide ja lõhna terve õu täis

kanada roos ´Praire Joy `

´Matti Hesperia `

´Tove Jansson `

´Aurora `

teine peenem ´Rhapsody in Blue `

issand kui vinge see pöök ikka on ja Timuki ka, miks see peaks punaseks minema ma ei tea aga lahe igatahes

väike tammelugu võiks ka eraldi olla

ja muidugi nelgid

suvalised

tasapisi pojengid

´Green Halo `hämmastab endiselt

13 06 nüüd läheb veel palavaks ka ja vihmast enam isegi ei räägita

14.06 kõrvitsalised said oma uuele kohale kasvama, kartsin juba, et haakkavad kasvukas vilju kandma

17.06 Max tõi mulle muti

ja nüüd räägib sellest

aga üldiselt palavus ja põud tapavad

Enam-vähem kuu keskpaigas

Oudolfi platsike

kahju, et roosaõieline täpikkalla ära on kadunud

20. juuni nõrkesin ära, magasin lõunani ja üleüldse

21.06 mumm suskas piigi keskmisse sõrme, parem käsi, õnneks näitamise näpp paiste ei läinud

22.06 vihma ja täitsa arvestatavalt kuigi rahuldavaks oluks vähemalt paaripäevane tasane vihmake, seenekas või nii sellele otsa mis tuli

23.06 saingi esimese ringi jaanipäöevaks peenardele peale aga sealjuures on mõned kohad ka juba kolmanda ringi saanud. Esialgne lubadus endale oli, et iga päev enne põhiobjektile siirdumist ämber mõnest kriitiliseks muutunud peenraosast. Ilmade soojenedes muutus tänu vajadusele varjus töötada see vastupidiseks. Pigem ämber põhiobjektilt

Max tõi ka Ülole muti

Jaanide ajal ja paiku

sõnajalaõis, kuningosmundalt Osmunda regalis

martagonid aga kuivus ja kuumus tegid õitsemisel kiiresti lõpu

aassalveide võimas ilu

Filipendula vulgaris angerpist on imeilus, külvab küll aga seda saab kergesti eemaldada

vägine sättis ennast täpselt peenraserva, lasin siis tal sel aastal seal särada

plaan oli tradeskantsiad aiast eemaldada ja siis tuli peenrasse kohe esiritta selline, selge et see jääb

ilmselt kõik juba teavad, et üritan aastaid tilli lillekatesse kasvama saada aga see häbematu ei külva ennast isegi anumasse kus kasvab vaid sillutise vahele ( saladuskatte all ütlen, et leidsin natuke ka ühest peenrast, ehk mu õnn nüüd pöördub)

26.06 ka üks vihm, selline paaritunnine, maa niiske max 5 cm

aga asume istutama, sest taimi on seekord eriliselt palju. augu tegemine on väljakutse, Ülo rekord on 10 puittaime ettekaevatud (eelmisel päeval) aukudesse ja 10 uut auku järgmiseks päevaks ja lubatud vihmasid jälle ei kusagil

29.06 hakkasin ka väiksemaid puittaimi ja lillekesi istutama. Vaatamata kokkuahmitud taimede hulgale jääb puudu. Peenraid nii täis kui olen plaaninud ikka ei saa.

Natuke kuu lõpust ka pilte

Allium caeruleum taevassinine lauk kasvatab sel suvel oma jumalikke kerasid kompostimäel. Laugud on sel aastal kesiselt esinenud

üks kaktus õitses, teised kullesid kui kuldid rukkis

nii võimsat tanaka pärgenela Stephanandra tanakae õitsemist näeb harva 

vahel suudab mõni kribal isegi mul ellu jätta, juurija on mõõduks

Asperula sintenisii Sintenisi varjulill ja oh seda rõõmu siis kui ühe sellise leiad

ja ajal kui teised põua ja kuuma käes ägavad võtab üks nii õitseda, et vahid ammulisui, on vaatamist väärt ka

Iris latifolia  inglise iiris (tänud Helle )

See on siis väga kokkupressitult ja nüsitult juuni, sest kogu selle kuu ilu ja õitsemist, mis vaatamata ilmaoludele toimus ei mahutaks vist ka 10 postituse sisse. Ega juuli targem tule.