...sujub kevad nagu ikka ja igal kevadel...

 ...ja ometi igal aastal erinevalt kuid kahtlemata elamuslikult aga ka stressirohkelt nii positiivses kui negatiivses mõttes. Kiire on nagu ikka kevadeti aga minul kiirust enam ei ole, olen lausa üliaeglane aga visa ja täis teotahet. Tuleb lihtsalt leida endale sobivad moodused ja vahendid, et teod tegemata ei jääks.

Ma nüüd kohe ei teagi kumb see mölakas on. Kas talv, mis mindud ei saa või kevad, mis tuldud ei saa. Märtsi viimane nädal oli lihtsalt inetu. Sadas kõike, temperatuur tolgendas mõne kraadi nullist + või - poole. Tormitses ja kõige vähem oli päikest kuigi vanasti ma nagu mäletan peeti märtsi üheks kõige päikeselisemaks kuuks. No vähemalt ei saanud igihaljad eriti ära kärsata.

ülimas hajameelsuses olen unustanud kirja panna kuna tomati (paar basiilikut ja käharat peterselli ka) külvasin. Igatahes märtsi viimasesse nädalasse see sai.

Aprill näikse jätkavat ilma hästi kätteõpitud sigatsemist. Jah, ma tean küll, et on olnud aprille kus lumi on samal ajal või isegi hiljem kõrvuni olnud aga kes vana asja meelde tuletab sel silm välja. Ära masendab just see ja praegune mitte kunagi olnu.

02.04 Päike, vähemalt päev algas päiksega aga -1 C ja karm põhjatuul. pikapeale keris isegi +2,3 C välja ja kuigi päikest jagus loojanguni oli põhjatuul sedavõrd külm, et temperatuur jäigi madalaks ja nina välja pista polnud vähimatki tahtmist. Sellist jama lubatakse Lihavõteteni ja siis pidi natuke paremaks minema. eks näis

03.04 Lumi, sajab. Tomat tärganud.

04.04 Lumekiht, küll õnneks õhuke katab maad.  Aga aeda ei saa, ei saa, ei saa. Lõunaks sulas ja siis hakkas jälle lund sadama

05.04 Taas lumekiht katab maad aga tasapisi hakkab lumesadu üle minema vihmasajuks

06.04 Öösel sulas ära. Hommikune temperatuur +2,3 C. Ilmajaam lubas päevaseks temperatuuriks +12 C mis esialgu tundub kättesaamatu suurusena aga kui tõesti peaks päeva peale päikest antama siis mine sa tea. Päike tuli aga üle +9,8 C ei suutnud soojeneda. Homseks lubati üle terve Eesti lauspäikest.

Paraja ehmatusega meenus tomatikülv. Tärganud ja mitte ainult. Ka juba kasvu visanud. Eemaldasin kile. Lähipäevil tuleb potistada.

07.04  Ja ongi täispäike ja lõunaks +11 C. Martagonide ninad paiskusid maa seest, hulk sinililli avas õied, krookustest ja võrkiiristest pole mõtet rääkidagi. Kollaseid liblikaid nagu putru ja enneolematult palju mesimumme, eriti krookustes. Ülo tegi fungitsiidi ringi. Minul olid ka suured plaanid aga tegelikult tegin pilti ja ei liigutanud lillegi. Jäin ennast nautima. Maja taga pingil oli ikka juba täitsa võimalik päikest võtta. Mitte, et ma seda teinud oleks aga võimalus tasub ära märkimist.

Sumisejad




Edenema on hakanud sõbralt saadud nimetu kollane krookus ja see on sama ägekollane kui Gargari krookuski (ülemisel pildil)


Kitsed on ikka kohutavad tõprad. Seekord on siis palsami nulg ´Nana ` vist lõplikult pihta saanud

Sinililled tulevad üksteise järel. See on hea, et mitte korraga, jagub kauemaks.
H. nobilis ´Cremal ` 

H. nobilis ´Rubra Plena `

Tore metsaleid

Ennast hästi tundvaid alpikanne on päris palju. Rõõm kõige uuemast.
C, coum ´Christmas Tree Pink `

08.04 Täna siis võtsin sõrmused sõrmest ja tõmbasin kindad kätte. Lõikasin sügisest jäänud lillepealseid. Õnneks on neid vähe. Lubasin, et sellest kevadest jätan selle esimese kraapimise ja rookimise vahele, sest see pole tegelikult üldse põhjendatud ja on ajendatud vaid talvel hiiglasuureks paisunud rohimisvajaduse rahuldamiseks. Selle asemel naudin, teen plaane ja korraldan teiste tööd. Eks kõige selle vahel mõne eriti ahvatleva võilille ka eemaldan, et minu enda vaim ei närtsiks. Ilm imeline, eilne põhjatuul asendus väga kerge õhuvooluga lõunakaartest. Esimene asi kui välja jõudsin oli riiete vähemaks rookimine. MÕNUS, MÕNUS, MÕNUS ! 
Ülo kaevas kasvuka maa läbi ja lõikas õunapuud, Hillar tegeles küttega.
Kui eile oli kollate liblikate päev siis täna olid valdavaks kirjud. 
oli ka edevamaid aga see oli ainuke kes paigal püsis

Sügisesest närtsimisest kuni kevadise puhkemiseni on okaspuude hiilgeaeg. Mis oleks aed ilma nendeta.




Kui eilne tõrvatilk oli see vaene väike nuluke siis täna on tõrva juba kulbiga. Ok, näksitud on kõike, nii kuuski kui ka mände aga need pole vist mokka mööda õnneks olnud ja need kahjud on tühised aga elupuudest on nüüd siis võetud ette vanad ja sellised, mida võrguga ammu enam ei kaitse. 
´Lutrescens `üks minu lemmikuid, imeliselt kollane

´ Smaragdi `järati juba eelmisel aastal, nüüd siis tänu lumeoludele on see piir kõrgemale tõstetud ja verejahu pottide kasu on siin ka kenasti näha - SEDA LIHTSALT EI OLE

Et päev musta masendusse ei kalduks rõõmustan oma hekipeenra varaste pisisibulike projekti üle. Krookuste pesad (mixina ostetud ja ka aiast kõik ripakile jäävad kokku korjatud) võtavad juurde ja eks siia ole saanud igasuguseid, ka pisut hilisemaid kevadisi sibulikke. Ootan juba aega kui terve peenar neid täis on. Eks selgi aastal korjan kõik sibulad, mis mistahes põhjusel on maa seest välja tulnud kokku ja pistan seal mulda. Ja eks need ka ise edasi levivad.

09.04 Milline ilm ! Õnneks oli piisavalt tarkust märksa vähem riideid selga panna (milline mõnu kui ei pea ennast pool päeva sisse pakkima) ja õues jäi vaid fliis eemaldada. Tegelikult oleks lausa põlvpükstes olla võinud. Korjasin vana pirni alt käbid kokku, ikka need, mis rähn talvega sinna kandnud (pirnipuul veel käbisid ei ole), natuke lõikusin ja eemaldasin vahtraseemikuid. Sel aastal on neid varjukas erakordselt palju. Esimesed mummid hariliku mesilase kõrval, esimene lepatriinu seadistas tiibu. Linnukesed röögivad nii valjusti, et isegi poolkurt mina kuuleen. Lihtsalt ilus on!
sinilillede esimene plats võtab aina rohkem ilmet.

Mõni on ikka nii edev, et lehed kirjud ja õied ka, valged ja roosad korraga. Istutasin selle eelmisel aastal ümber sestap on väiksevõitu veel
H. nobilis var pyrenaica ´Apple Blossom ` pürenee sinilill

Eile veel nupus, täna õites
H. transsilvanica ´Blue Jewel `transilvaania sinilill

Metsadest võib leida milliseid iganes. Enamasti mul ongi metsaleiud ja olen igavesti tänulik Annile (eriti), Futule ja Üllele. Väike valik.






miks see pilt? põhjus all vasakus nurgas


metsast tuleb kaasa ka teisi nagu jänesekapsast, antud juhul ülast ja selle lehed sobivad nii hästi sinilille õitega

Sinililled külvavad ennast päris usinasti aga on esimesel aastal maaga nii nõrgas ühenduses, et paljud kipuvad rohimisel-kõplamisel otsa saama. Sellel roosal (teistest roosadest üsna kaugel kusjuures) on õnnestunud ellu jääda ja kuigi pisike alles toidab juba mesilasi

Tänane tõrvapott kitsede hävitustööst. Männid. (tegin esimese traktoritiiru)


Tuju läks sama pahaks kui Sassil aga tema põhjuseid ma muidugi ei tea. Oleksin ka heal meelel kedagi või midagi hammustada tahtnud.

Mul on mingi anomaalia hariliku lumikellukesega. Sealt kus neid eelmisel aastal ühe lapikese peale oli juba kenake hulk on sel aastal puha ´Plenad `. Paar tükki lõpuks leidsin. Kusjuures seda ´Plenat `pole ma ise aeda toonud. On ise tulnud. Arvata võib, et millegi muuga kaasa tulnud pisisibula näol. Ja muudkui levib. Mitte, et mul selle vastu midagi oleks aga mulle meeldiks kui samavõrd leviks ka liik ise. No pole ju võimalik, et lihtõis lihtsalt täidetuks muutub !?!

Kevad peenardes areneb sellise hooga, et iga päev on midagi uut maa seest välja kerkinud. 
eile ei olnud, täna juba on

Kevadel toimub nii palju ja nii kiiresti, et vaatamata plaanile tõmmata postituste hulk korrale kuus, pole see võimalik. Lugu saaks nii pikk, et seda poleks enam võimalik hoomata ega hallata. 
Ahjaa, kui ma pole veel maininud, siis kahel viimasel päeval oli lõunane temperatuur +15 C.

2 kommentaari:

  1. Soojade ilmade tulekut tähistab kasvõi seegi, et märkasin, et ma pole oma blogisse neli päeva midagi kirjutanud. Õues on nii palju möllamist ja õhtuks puuhobune valmis. Aga su sinilillela on äge. :)

    VastaKustuta
  2. Sinilillede plats on tõesti muljetavaldav! Eriti meeldib see heleroosa taim!

    Ja kitsefrustratsioonid on mulle tuttavad. Jube, et nad ka suuri puid võivad alt täiesti lagedaks süüa.

    VastaKustuta