...see kõige ilusam suvekuu, mis ametlikult veel suures osas kevade alla käib. No võta siis kinni, mis aastaaeg parasjagu on. Kevadsuvi sobib hästi. Suur osa puittaimi õitseb juunis. Muidugi õitseb neid ka mais juba ja jagub otsa pidi juulissegi aga juunis priisatakse õitega kõige enam.
Pensilvaania kirsipuu. Ilus õitseja ja ilus sügisvärvis. Kahju on, et see puuke on saanud nii kitse, jänest kui ka ebasoodat talve.
Prunus pensylvanica
Õitsesid erinevad pihlakad. Pihlakate maailm on suur ja põnev. Kui ei teaks ei oskakski kõiki ühte patta panna. Üldiselt võib öelda, et õitsesid sel aastal rahuldavalt või külluslikult. Sügisel peaks olema palju viljailu.
Sorbus x hostii hosti pihlakas
Sorbus commicta ´Dodong `(=Ùllung `) hilispihlakas on üks meie lemmik
Malus pumila `Niedzwedzkyana ` verev õunapuu
Malus sargentii ´Atropurpurea ` Sargenti õunapuu
Armastan lodjap-põisenelaid. Neid on erinevas suuruses, erineva lehevärviga ja need õitsevad rikkalikult. Lollikindlad on ka ja milline võrratu kestendav koor kõigele lisaks. Enamuse õitsemine jääb nibin-nabin juulisse.
Physocarpus oplifolius ´Little Jokker ` alustas juunis
vanema lodjap-põisenela kestendav koor
Rodode õitsmine jäi kasinaks. Paljud õienupud läksid kitsede kõhutäiteks aga mitmelgi põõsal olid õienupud kahjustunud, pehmed. Ka lehed olid paljudel niruks läinud. Ilmselt tegi talv liiga. Kõige uhkem on nagu ikka sort ´Haaga `. See on küll pisut liiga roosa minu maitse jaoks aga uhke on siiski. Kui mõni selline valge oleks. kas keegi oskaks soovitada ?
Rhododendron ´Haaga `
Absoluutselt uskumatu õierohkusega esineisd tellitud jaapani asalead. Valge ja punane esinesid mais aga roosa tegi oma etteaste juunis. Huvitav, kas need ka meie ais kasvades sellist õiterohkust näitama hakkavad.
Azalea japonica ´Rosebud `
Ronijatest oli sel aastal vaieldamatu juunistaar südajas aktiniidia. Kasvas hoogsalt, tegi lehtedega vallatusi, õitses rohkem kui kunagi varem.
Actinidia kolomicta , ema ´Sentyabraskaya `ja isa ´Adam `
muidugi võivad lehed mummulised olla
on loota rohkelt vilju
Roniv hortensia ei vea ka kunagi alt. Küll võib varsti alt vedada vana kirsipuu tüvi mille ümber see on ennast mässinud. On vaja plaani.
Hydrangea anomala
Anni vanaisa aiast ja Anni osavate käekestega poogitud suur läätspuu, tõenäoliselt ´Lorbergii ` on vist päeis õnnelik. Kahjuks läks välja kivilat ehtinud ´Walker `. Ma pole veel jõudnud selgusele kas tahta uut või mitte
Caragana arborescens
Mõnedel puittaimedel on eriti ilusad noored võrsed. Pole vaja õisi ega midagi. Näiteks.
Cercidiphyllum magnificum õilis juudapuulehik
Enne järgmisi õitsejaid natuke tamme.
Suureviljalisel tammel on imeline korgine koor
Quercus macrocarpa
Esimene kord julgen kindlalt väita, et hariliku tamme sort ´Timuki ` on kohanenud. Näeb erakordselt hea sel aastal välja ja see on vägagi rõõmustav.
Quercus robur ´Timuki `
Vürtspõõsas, veigelad, viirpuud ebajasmiinid, mispel, mitmed enelad ja muidugi nii metsikud kui kodustatud roosid.
Calycanthus floridus rohkeõieline vürtspõõsas, selline lahedalt pentsikute õitega
Viirpuud on sel aastal õitega tavatult kitsid olnud. Ainukesena oli õisi tavapäraselt täis üheemakane viirpuu. ju teised võtsid väikese puhkuse.
Crataegus monogyna üheemakane viirpuu
Mespilus germanica harilik mispel (ma ei tea kuna ma selle uue nimega harjun, alati tuleb sõnapaar mispel-vispel ja kuidagi ei saa asja tõsiselt võtta. kasvas alguses kuusehekis vaikselt ja salamisi, nüüdseks on juba väärikas ja pilkupüüdev
Täiesti uskumatu õitseja ja seda aastast aastasse on van Houttei enelas ´Golden Fopuntain `. Liik pole elades sedasi õilmitsenud.
Spiraea x vanhouttei ´Golden Fountain `
Jasmiinerid õitsesid aias ütleb laulusalm. Ok, ebajasmiinerid peaks laulma 😀
taluaia kohustuslik
Philadelphus ´Schneesturm ` väärib igati oma nime aga seda valget mudru on pärast õitsemist kõik madalamad taimed sedavõrd täis, et kaalun selle teisaldamist kusagile dendrovõssa
Weigela florida ´Pink Poppet ` kaunis veigela, hetkel minu lemmik veigela kuigi need on kõik ilusad
Kollane hobukastan õitses juba eelmisel aastal uhkesti aga vilju ei tulnud. Loodan, et sel aastal tulevad ka viljad
Aesculus flava
Pärnvahtral on hakanud lõpuks kenasti minema. Korralik võrgutamine on edaspidised rüüsted ära hoidnud. Millegipärast meeldib see metsaelajatele. Seda kinnitab ka esimene õitsemine. Esimene on alati tähtis, olgu nii tagasihoidlik kui on.
Acer tegmentosum
Nii öelda nelgiõielised roosid on väga tublid ja tugevad õitsejad aga ka talvitujad. Ei mingit katet ega mässamist. Grootendorste hoian tugeva lõikamisega vaos, et need taevastesse kõrgustesse ei roniks.
´Pink Grootendorst `
´Grootendorst Supreme `
´Signe Relander `püsib ise normaalses kasvus
kevadel ostsime 3 kanada roosi. Oleks pidanud aasta varem seda tegema. Valik oli palju kesisem kui aasta varem. Hädavaevu leidsin need 3 madalamakasvulist aga oleks tahtnud ka mõned kõrged teistesse peenardesse. Kahjuks ei leidnudki ühtegi, mis oleks tõsiselt meeldinud.
´Praire Joy `
´Morden Blush `
´De Monterville `
Peab ütlema, et kodustatud roosid talvitusid väga hästi aga kõikidel metsikutel roosidel ei läinud sugugi nii hästi. Et meil kasvab päris mitu kibuvitsa siis oli/on seda õieilu siiski piisavalt. Minu edetabelis seisab vankumatult kõrgel kohal punalehine kibuvits. Olen väga rahul sellega, et võib nimetada ka punalehiseks roosiks nagu üldse kibuvits sünonüümina roosi võib kasutada.
Rosa glauca
Väga meeldivad mulle veel näärlehised roosid. Alates täidisõielisest ja taluaedades kohustuslikest kuni toredate värviliste sortideni välja. Liik ise muidugi ka.
Rosa spinosissima ´Tove Jansson `
Üks ämbrisse astumise lugu ka. Kui usaldada puukooli ja ise mitte väga täpselt uurida näiteks kasvõi lehti siis võib ikka hullult puusse panna. Aiasõbrast sai mitu aastat tagasi ostetud bensoe lindera ja selle teadmisega siiani ilutsetud ja oodatud põnevusega esimest õitsemist. Ühes varasemas blogis avaldasin juba kahtlust, et need õienupud, mis tulid on midagi imelikku. Kui esimene õis avanes siis hoplaa, kasvamas on hoopis sieboldi magnoolia. Nüüd on neid kolm ja kuigi see on neist kõige ilusam ja suurem siis selles kohas jääb ruumi kindlasti väheks ja see eksemplar läheb septembris Muhedikupapale.
Magnolia sieboldii
Okaspuude kõige ilusam aeg on noorte võrsete tulemine. Seegi jäi valdavalt juunisse. armastan meie hekki. Oma siis veel võsastumas (metsastumas, oleks olnud mõistust see lastagi metsastuda) maadelt korjatud kuused ei olnud sugugi kõik täpselt ühed ja samad teolt ega näolt ja seetõttu ongi meil imepärane kaheroheline hekk.
Kui saaks kusagilt veel roosavõrselise kollasevõrselisele seltsiks, oleks õnn piiritu ja möödapääsmatu 😇
Picea abies ´Aurea ` harilik kuusk
Mõlemad me armastame elupuid. Paljud ei armasta ja seostavad neid kalmistu ning surmaga. Kahju. Kuidas need lõhnavad ja kui vormirohked ning värvikad need on.
Üks neist on väga kollane. Aastaringselt aga värske võrsega lausa imeliselt.
Thuja occidentalis ´Lutescens ` harilik elupu
Teadagi, et kõikvõimalikud käbid on lahedad ja kutsuvad endid kaasa võtma või kasvõi puudutama. Need käbid on nii nunnud, et söö või ära. Silmadega siiski soovitavalt. Käin neid vahest lihtsalt vaatamas ja meelt rõõmsaks tegemas.
Larix laricina ameerika lehis
Mõni kasvatab käbisid sellise hooga, et neid kohe mitu põlvkonda koos on
Pinus banksiana hall mänd
Juuni lõpus alanud kuumalaine (õnneks juuli alguses lõppenud) oli kassidele nagu inimestelegi kellele kuidas. Kusti nautis täiel rinnal ja leidis, et on ideaalne aeg õues magamiseks. Sass oma musta kasukaga oli päevad peidus ja teda nägi harva. Kui oligi nähtaval, siis alati varjus. Blondeeri või kassike ära, et palavus liiga ei teeks 😏 Ka öösiti mitte, sest tema aktiivne aeg kolis veidi jahedamasse öhe.
Kaks juunikuist vaadet ja olengi sellega maha saanud😀
Sul on seal päris botaanikaaed. Mõnda nime pole kuulnudki, nägemisest rääkimata. Tänud jagamast. :)
VastaKustuta