...va veebruar jätkub

 Öö vastu eilset läks kenasti sulale ja päeva jooksul said okaspuukesed koormast lõplikult lahti ning hakkasid juba oma kuju ja vormi taastama aga ööl vastu tänast hakkas pimeduse varjus salaja taas lund sadama ja hommikuks oli harjumuspärane selle talve pilt, puud põõsad paksu lume all lookas. Õnneks ! Tuli tuul ja kesklõunaks olid puukesed taas puhtad või enamvähem vähemalt. Hoolimata jätkuvast lumesajust. 07.02

Kevadise sulailma nägu. Kahjuks sai päike enne otsa kui otsustasin pilti teha. On sellised kevadootust ärgitavad päevad kus on eriline pehme valgus ja toast õue vaadates tundub, et juba väga soe. See on petuvärk, sellist ilma võib vabalt ka keset kõige sügavamat talve olla. aga aednikud on kiiksuga. Umbes peale aastavahetust, kes varem, kes hiljem, hakkavad nad kõiges kevade märke nägema kuigi mõistus ütleb, et enne aprilli ikka eriti midagi teha ei saa ( kogemus ka ja mõnikord on see ikka väga pikk aeg juba olnud). (kolmapäev)

siia tuleb natuke päikest juurde mõelda, siis on see täpselt see varakevadine petuilm

lindude toidulaua katus sõidab 😀


Esimest korda tuli Sass vabatahtlikult sülle ja mitte ainult, ka püsis süles ja tegi väikese uinakugi 😊

Veel kaks sulapäeva ja 2 sulaööd. Siis üks kerge miinusega öö ja jälle pluss. Pool lund on kindlasti ära sulanud aga seda on ikka päris palju veel alles ka. Täna pintseldas Ülo verejahu (tegelikult graanulid) pastalaadse tootega okaspuid ja rodosid ja teatas, et lumi on ikka veel sügav, sokid märjad ! Ehk saab natuke kitsevabalt hingata kasvõi mingigi aja. Väga palju ta kuriteo jälgi ei tuvastanud aga natuke ikka siit ja sealt haugatud. Õnneks pole jänkside jälgi tuvastada vaja olnud. (12.02.2022)

sulatab ja külmetab, enamasti sulatab

hõredaks järatud 😟

pakun, et pea 2/3 on sulanud


Suuretuule, mis vallatu nimi tüdruklapsele, eksole 😀 Tegelikult tahan öelda, et on suure tuule päevad. Juba eile oli suur, öösel veel suurem ja täna lausa võrratult suur. On omamoodi huvitav ja naljakas kuidas inimese arusaamad muutuvad. Mina, kes ma aastaid kartsin paaniliselt suurt tuult (mis iganes, katus võib lendu minna, kuused majale langeda jms) naudin nüüd teisel korrusel seda müha ja mürinat ja kõiki nüansse, mis ühes korralikus puhumises on. All enam tegelikult ei kuulegi midagi kui just orkaani lausa pole.

Juba aastaid olen ihalenud rohelist ripplage. Äkki sellest metsiku kiirusega tegelasest saabki midagi. Hõredavõitu see ju on aga ehk saab sellest ülikiirest kasvajast asja. Kas kärpimine tekitaks lisaharusid ? Olen toalillenduses ikka absoluutne võhik. ma ei tea isegi selle tüübi nime, liiati siis kuidas käituda😕

Sain valmis ruudulise toreduse ülakorruse uuele nn. kušetile. Ühe väikese padjakatte jagu on kindlasti veel lõnga. Banaanile lisaks võiks teha ju küll
kuna värvi on külluses siis tegin imelihtsad ruudud, 132 ruutu

Ühtlasi sai läbi ka John Irving´i "Siidrimaja reeglid". Ikka ja jälle pean ütlema, et kirjaniku ja kirjaniku vahel ON vahe, mõnikord lausa kuristik 😀. Kui tavaliselt pean tõdema, et oleks ka lühemalt saanud siis seda raamatut jääkski lugema. Õnneks on sama autori 2 raamatut veel tõlgitud. Kahjuks häbiväärselt vähe, sest kirjanik on loonud tänuväärselt palju teoseid. Miks just see raamat mulle nii meelepärane oli? Värvikad karakterid, leidlikud ja sageli humoorikad detailid, haarav lugu ja autori armastus oma tegelaste vastu, mis teeb kogu loo soojaks. seda nii üldiselt öelduna.

(14.02) Ilm on igav. Ilm seisab. ei ole pluss ega miinus, pole nagu eriti pilves aga päikest justkui ka ei paista. Tuult ka ei ole. Taevas on kohati lambavilla. Suvel viitab see peatsele sajuilmale, kas ka talvel?


Tasapisi tuli tuul tagasi ja nüüd lõõtsub rõõmsasti. Eriti rõõmus on seda muidugi toast jälgida. Sula, mitte küll tormiline aga ööpäevaringne väike pluss koos tugeva tuulega töötab küll. Sadas vihma ja üsna tugevalt. Lumele mõjus laastavalt. Kuigi ma väga lund armastan, ootan sel aastal ometi juba kevadet, ootan rohkem kui iganes varem. Eks see ole sellest, et ma eelmisel hooajal ei saanud piisavalt aedelda ja no olgem ausad, talv on ikka pikk ka olnud juba😏
 On viimane aeg midagi luua 😀 või muidu tuleb kevad.

Ok, esimene tuli ära. Pikk paus on võtnud julguse ja teinud mõtte ebalevaks aga mingi väike akende seeria vist tuleb sellest. (16.02)

3 kommentaari:

  1. Minu hingele on see lumesulamise solin nagu palsam. Väga soe kena ja abivalmis veebruar on tänavu sattunud. Tavaliselt sulatab lume alles märts. :)

    VastaKustuta
  2. Ootan ka lume sulamist ja kevadet.
    "Läbi akna"vaated on imelised,eriti see viimane värvidemäng,oled imeline!

    VastaKustuta
  3. Kuigi ma nautisin täiega kogu seda pikka ja ilusat talve ja lumerookimist, siis nüüd ootan küll juba pikisilmi kevadet. Hetkel keeras aknataguse vihma jälle lumeks, aga vast ikka läheb paremaks varsti. See lill seal lae all on nn Tarzani köis ehk nõelköis ja see peaks hakkama saama küll. Ma usun, et võid küll siit-sealt jupikese ära lõigata hargnemiseks. Aga need jupid pane kõik vette ja varsti saad lisa sinna lae alla istutada. ;)

    VastaKustuta