lehekuu leelotused 5...

21.05 laussadu. Edasi lihtsalt jõle, külm ning tuuline. Õnneks on olemas sõpru, kes satuvad külla.

22.05 vihmatu aga puhub jõle põhjatuul. Midagi sai peenras nakitseda aga õnneks tuli külla erinevas mõõdus ja vanuses  kalleid sugulasi.

ussuuri püvilill Fritillaria ussuriensis 

 

Epimedium grandiflora f nanum 

Phlox douglasii ´Crackerjack `

Fritillaria persica ´Purple Dynamit ´

piilupilk varjukasse

23.05 ometi kord on ilm soe. Mõnus. Nahistsin kuuskede all

nimetu iludus

sinililled on peale õitsemist sellised toredad mättad

longus kolmiklill  Trillium cernuum

Tulipa ' Samantha' 

24.05 juba ennelõunal +20 C. Ülo niidab. Mina teen teadagi mida, just seda mida teha ei tohiks

shlippenbachi   rodo Rhododendron schlippenbacii on kolmekordselt saanud aga eks see ole tore ka, eriti sügisel

tihe rodo Rhododendron impeditum 'Alba'

25.04 pilvetagune päike.  Soe, lausa palav kohati

jaapani roheõis Cloranthus japonicus

põlv-kolmiklill  Trillium flexipes aff

suureõieline norulill  Uvularia grandiflora

26.04 sa võid olla kui  tahes kõva mutt või kutt. Ilma sõpradeta, kes hädas aitavad, pole sa mitte keegi. Terve punt armsaid aalujaid tulid ja lustisid mu peenardes. Olen kirjeldamatult tänulik selle eest nagu ka kogu selle päva eest väärt seltskonnas. Aitäh Tiia ja Tiit, Tiina-Mari ja Sirje, Aidi ja Muhedikupapa ning toredale üllatajale TISTOU näol. Ja muidugi Katile taas kord virtinaks olemise eest ja seda rohimise kõrvalt. Ja ilm oli tõeliselt suvine. Soe. Tiit ja Muhedikupapa jahvatasid kooremultsi ja laotasid selle ka peenrasse

Kivila löödi lõplikult läikima. Iseäranis hullu töö tegi ära Tistou, kes nokkis roomava kirsi alt kogu naadi. Uskumatu mees.

 kääbus-näsiniin Daphne arbuscula

27.05 täiesti uskumatu aga ilm läkski lihtsalt soojaks kuigi oli tunne, et seda ei juhtu enam kunagi. Teist päeva temperatuur 20C kanti. Rohisin täitsa suure tüki, sest eilsest oli veel hoog sees. Aga ühtlasi tegin jalale ka liiga, majani jõudmine oli väga vaevaline.

28.05 olen tubane, jalad ei kanna aga päikene paistab endiselt nii õues kui südames. Anne tuli tänaseks abiliseks ja nagu naksti tegi ühe vastiku peenraosa korda. Uskumatu sõpruskond on see kus ma enda rõõmuks juba mitmeid aastaid olen. Ilm iseenesest on tuuline ja mitte nii soe kui kahel eelmisel päeval.

29.05 veel üks tubane päev lootuses, et tagajalad veidi kosuvad. Aga see oli ilus tubane päev, sest Kaie tuli külla. Meil jätkub alati juttu kauemaks ja enamasti jääb ikka ajast puudu. Ja rõõmsaks teeb seegi, et Kaie juba autoga sõidab, ise loomulikult.

30.05 muidu ilus päikeseline ja oleks mõnusalt soe kui kirbe kirdetuul tugevasti ei puhuks. Ilu hakkab ühtäkki igalt poolt voolama, eks soe öö. Hillar alustas varjuka kõdunenud rajapqkkudeemaldamisega ja uue rajasängi kaevamisega. Sealt tuli nii ilusat ja head liiva ja kõdupuiduga pimnast, et tormasin kii ni üldse minu kohta öelda võib, saunatagust rohima, et osagi seda kraami ära kasutada. Plaan istutada kriitilised taimed jäi seetõttu teostamata. Homme ka päev. Pildistasin nagu hull, sest palju asju oli õitsema läinud ja natuke nagu ette ka, sest vaevalt Ülo suudab sedasi pildivärki rajalhoida. Ta peab siiski ka tööl käima ja kogu vastutuse aias ja majapidamises enda kandma võtma. Kas kolmeks või kuueks nädalaks seda ei tea praegu veel mitte nagu sedagi, kas mind ikka esmaspäeval hospidaliseeritakse. Olen mingil moel parema jala sedasi ära marrastanud, et tekib tõsine kahtlus. Ortopeedid onigasuguste pisimategi kriimude suhtes foobilised ja mul on rohkem kui pisim kriim.

31.05 Nii see nutune ja kõle mai läks, lõpp oli isegi juba talutav ning viisakas. Muidugi need kahe viimase päeva tugevad tuuled olid närviajavalt jõledad. Kriitilised taimed said istutatud. Väärt pinnas paigutatud. Hillar jätkas rajasüsteemiidega. Ülo askeldas aiapidaja askeldusi ja mina sorteerisin eilseid pilte.

Minu maine , oh seda va eestit, maikuine aeg sai otsa. Viimased pildid maist jäävad allkirjadeta, sest ma ei suuda nii väga kui ma ka püüan siin kliinikumis tahvli ja koduse arvuti koostööd sedavõrd juhtida, et kõike ilma hulluarsti vajamata adekvaatselt kokku viia. Mingi jälg aialoost siiski jääb, juuli jääb kindlasti vahele. Mis august toob on veel vara öelda. Nüüdseks on aed juba suurde suvesse tüürinud. Õnneks püüab Ülo ikka midagi jäädvustada. Minul läheb eriti optimistlikult mõeldes nädal veel kindlasti enne kui koju käima lastakse.