...hakkab suurest puhkamisest ...

...tekkima ei viitsi stress😀 Kohe enam midagi ei viitsi nagu eriti teha. Mitu päeva veeretan sedagi kirjutamist siia ja sinna, et kas ikka või üldse mitte. Muudest tegemistest pole mitu kuud kirjutanud, võiks ju juba. Mõtlen välja uut kodumasinat, et veel vähem viitsida ( no kodutööde aja saab ikka millekski mõistlikumaks kulutada). Aknapesu jaoks on robotid. Ma ise veel praegu ei saa. Oleks söögitegemise robotid ka olemas, siis võiks juba öelda, et elu on lill ja kevadest sügiseni üldse mitte lillepeenrast välja tulla, sest robotite nuppe oskavad mehed palju paremini vajutada. Pilte pole ka eriti enam teha viitsinud. Täna ikka ühe tegin ja paar päeva tagasi ka natuke. Nende peal saab nüüd liugu lasta. Käsitöö plõksu pole veel käinud. Pintsli klõpsu ka mitte. Veranda vitraaži idee mõlgub esialgu vaid juuksejuurte all. No lugemise klõpsu ka veel pole kuigi raamatuid juba servast sirvin, sest esimene pakike väärt lugemisvara juba sõprade poolt kokku pandud ja kohale toodud. Exseli tabelid täidan. Issand kui tüütu see on ja kas seda ikka on vaja. Mõneti näeb muidugi sellest väga kenasti kes kuna tulnud, kuhu saanud ja sama ka lahkunute kohta. Aga see tegemine, võeh. Võimlen, pea tund kulub ära. Jalutan, aelen aiapinkidel aga panen ka juba aasta karbis valmis seisnud silte puudele põõsastele. Kahjuks sai vahepeal sildi materjal otsa ja silte on vaid mingile osale aga nüüd on materjali taas laekunud ja kevadeks saab ehk ka uusi silte (neilt peab eemaldama ebasobivad kleepsud ja kirjad ja see on sügavalt talvine töö).

Kui ma kuulen ja loen üle kalli kodumaa laotunud aednike ilmaettekandeid, tuleb mul paratmatult tunne, et jumalad on ekstra minu kiusamiseks (aiatöö võimetu nagu ma praegu olen) Taga talu kohal hoidnud suurepäras ilma. Oktoobris on olnud 1 öökülm kus õhus oli -2 C ja ei enam. Seegi oli esimese nädalavahetuse laupäev. Vihma on sadanud küll. Täitsa toredaid vihmahooge on olnud. Aga ei sugugi iga päev. Tore kuiv ja suisa soe (öösiti +10 max) ja no täna oli nüüd küll see vananaiste suvi. Jope tuli seljast visata isegi mittemillegi tegemiseks. Kuldsed ilmad. Jalutada ja Meerit kitkuda muidugi suurepärane.

Selgub, et olen viitsinud ikka rohkem kui ühe pildi teha 😊 Seekord tuleb pildirida hoopis tänasest ajaloo poole. 13. ja 12. oktoober on ka jäädvustet.

Villane lodjapuu on üks uskumatult kena, tore ja pehme tegelane. lehti tahaks alati silitada. Õitseb kenasti, viljad on alguses ilusad punased ja siis hakkavad mustaks minema vähehaaval ja sügisel on silmailu missugune.

villane lodjapuu Viburnum lantana

Kask, mis tundus nii pildistamisväärne oma kollases ja täitsa tihedas leherüüs. Sinitaevas ka

Üks emajuure idu, mis Pärnu laadalt lätlaste käest mitu aastat tagasi ostet. No ei lähe õitsema. Iga sügis oota nagu hingeõnnistust.

emajuur Gentiana ´Little Pink `

13. oktoober kui päikene käis vahelduvvooluga ja alati kui klõpsu tegin juhtus just vooluvahe olema 😉

Sammal, mis kasvab õiges kohas on alati teretulnud. Parkettide mustrid tulevad hoopis paremini esile.

Tagaaiast tagapool luusides leidsin toredaid seeneringe. Pilt pole küll suurem asi. Pärast leidsin neid veel aga ei viitsinud enam.

Kahju, et lehed juba läinud.

Koehne pihlaka viljad Sorbus koehneana

Meeri on kohutav marjamaiasmokk. Arooniapõõsal on juba oksad püsti kuigi ma kartsin, et seda enam ei juhtu. Sedavõrd olid laiali vajunud. Nüüd on lemmikud viirpuu mammud. Kuidas ta ennast lõhkumata sealt astelde vahelt neid kätte saab, seda mina ei mõista.

palju erinevaid lehti

üks ütleb siberi ja teine korea, igatahes mingi madal ja vastu maad krüsanteem see on

12. oktoober. Oli jälle päikesepäev.

Mu mustikad on väikesed, õnneks ikka nii punased.

Üks tammetneiu tantsib tuules ja ootab kosilast. Pikka ja sihvakat. Ise on ta punane tamm ´Aurea `ja meheks võtab vaid ´Aurea Fastigiata `

Quercus rubra ´Aurea `

ruljas helmikpööris Heuchera cylindrica on ka peale õitsemist äge

´Korean Beauty ` on küll valdavalt õitsenud aga kas ka seemned valmis küpsetab ? hoian Anna pärast neil valvsalt silma peal

pisike võsundpihlakas Sorbus reticulata on ütlemata nunnu

roomav kirsipuu Prunus pumila var. depressa on ka igal ajal päris äge aga selle kasvukiirus !!!! ma juba lausa mõtlen, et...

tiivulise kikkapuu Euonymus alatus vastu on sügisel kellelgi raske saada

mu lemmik siberi kontpuu Cornus sibirica, ikka see kunagi ühe lillekimbu seest jäänud ja juurutatud

Üks okasnumpsik kah. ´Ophir `on juba talvekarva läinud

aga rohkem ei viitsi . Taga talus on igatahes vananaiste suvi. Olgu mujal kuidas on.