...uskuge või mitte...

...aga juunikuu keskpaik on kohe käes. Olen ikka vähehaaval päevikumärkmeid teinud ja pilte ka aga neid juba suurel määral ja nendes orienteerumine hakkab vist juba üle jõu käima 😕

08.06

Palavus kestab. Õnneks oli kõige hullema kuumuse ajal ammu nägemata armas külaline. Päris õhtul sai midagi natuke aias nokitsetud ka. Ei midagi olulist. Midagi olulist ei kannatagi enam teha, sest maa on täiesti kuiv ja isegi heinamaa ei näita hoogsat kasvu. enamasti. On väikesed erandid.

Kivilas kestab ikka veel õilmitsemine. Vaata kustpoolt tahad.

Meil on kuuskede all ja vahel üks platsike kuhu enamasti päikene paistab ja kuhu ma olen juba mitu aastat järjekindlalt kolinud igasuguseid metsalisi asumisele. Möllaku ja kasvagu. Aga no ei. Ei möllata seal midagi. Sel aastal avastasin ühtäkki, et harilik tõrvalill on initsiatiivi haaranud. Kohe meel läks rõõmsaks. 

Kibuvitsad on tasapisi juba mõnda aega õisi andnud. lemmikuks vist ikkagi jääb see. Peen.

punalehine kibuvits (= roos) Rosa glauca 

Mulle hullult meeldivad amsooniad. Olen proovinud seemneist mitut liiki veel aga ikka saan pajulehise. Ons nüüd viga minus või seemnetes 😋

pajulehine amsoonia Amsonia tabernaemontana

Mulle meeldivad igasusused sarikad aga neid on nii vähe. Till mul lihtsalt ei tule maa seest välja ja enamus on metsikuvõitu. Kah nagu ei julge. Ostsin suure ammi Ammi major  aga ma pole päris kindel Googlis näidatakse tunduvalt lopsakamat tegelast. Ehk meil lihtsalt ei kasva nii rammusaks.

09.06

Püha pühapäev, sest armsad kallid on külas. Sellisel päeval nauditakse ja ollakse isegi aiatöövabad. Pilti ikka võib natuke teha.

Kisub jälle kivilasse. Mis parata, liivateed õitsevad. 

Aga mitte ainult. Endiselt on nelgid hoos. On õitsvaid kivirikke ja muudki. Sel aastal siis lõpuks jälle

kollane parukliilia Asphodeline lutea

10.06

Kuum on ja kuivame. Eriti enam midagi teha ei oska. isegi varjulistes kohtadesa. Natuke niitsin, et Ülole trimmeritööd vähem jääks. Vallutan nö uusi niidualasid. Selle jaoks on põuane madal hein hea, näeb kitsas- ja ohukohti. Tahaks istutada aga plats on taimedest tegelikult tühi. Ega ei julgeks ka, isegi kui oleks mida. Midagi tegelikult oleks.Segametsas vaja asendus- ja tihendusistutusi teha. Aga ikka see aga...

Korpus püsib juba kolmandat nädalat üsna tasakaalus ja KOHE hakkavad tulema grandioossed aia ümbertegemise jms plaanid. Kui plaanid on juba kasvanud pilvedeni, tuleb osa mõistust tagasi ja ühtlasi meelde, et on vaja ka muid asju peale aiamängude teha. 

Allium ´Ostara ` on aias uustulnuk, täitsa toredad kerad

Kui abiaednik tõsiselt ära tüdineb, siis ta peidab ennast majja

Esimese AEDroosi 😊 õied 

´Grootendorst Supreme `

Kui lõpuni aus olla siis ´Grootendorst Pink `alustas samal ajal aga see saab nagunii pildile palju rohkem. 

Mõni aeg tagasi Pärnu sügiseslt taimelaadalt leeduka käest ostetus selaginell laieneb vaikselt ja tunneb ennast hästi. Liiki ei tea

Selaginella

Rodod on palavus kiirelt ära küpsetanud aga päris varjus on roheline vähemalt alles.

üks sõnajalgadest mille arvasin juba kaotanud olevat

11.06

Suurepärane pilvealune ilm. Ideaalne aiatöödeks aga mina ei viitsi. Ja üleüldse lähen peale lõunat minu jaoks parimasse spaasse nimega Järvselja Taimeaed. kahjuks jäi Ülo hiljaks ja nautimise aeg seega lühikeseks aga oma kurgi ja natuke muud sain kätte.

kurk läks kasvukasse ja siin on see natuke muud. ausõna, kõik on väga läbimõeldult ja vajaduspõhiselt.

Et juba lustimiseks läks, siis edasi põrutasime Muhedikemaale. Muhedikupapa oli väga kaua kallistamata. Sinisel jõel oli tipphetk. Ma polnudki varem sinna sel kõige  kõige ajal vist sattunud. Kahjuks ei olnud fotokat kaasas.  

Õhtul tuli vihm.  Mis vihm, padusadu. Olin juba lootuse täiesti kaotanud. Vihm tuli viisakalt ja sirgelt, tuul ei mürgeldanud ja äike oli piisavalt kaugel. Milline õnnistus.

12.06

Meeldivalt vihmajärgne. Nokkisin ogoroodinakastid puhtaks ja imestasin endiselt, et kust on sinna saanud mitmed hostatited. Turbapeenar sai vuntsid ja tihedamaks istutatud. Kolm kanarbikku kolis vanast kohast sinna, Tii annetatud grööni kail oli ka juba piisavalt suur istutamiseks ja üks männike sai välja võetud. Põdes juba eelmisel aastal ja ei tundunud, et sellest enam elulooma saab. Peenra kõrval kasvas väga aeglane (liiga aeglane lihtsalt männiku ees kasvama) ja see sai nüüd peenrasse. Selle asemele omakorda sügisel irena käest ostetud mägimänd ´Marand ` Selline nupumäng.

Pinus mugo ´Marand `

Pilte ikka ka sai tehtud.

Kuutõverohud on väga sümpaatsed. isegi vaatamata sellel, et nad enamasti aias jalutama kipuvad. See pole siiski jalutanud. Püsib täitsa ühe koha peal.

männas-kuutõverohi Polygonatum verticillatum

lähemalt ka

Tellisin mõni aeg tagasi vist Edromist ka selle punaseõielise vormi aga sain midagi muud. Polegi ära suutnud määrata. On sarnane aga mitte päris ja pooole madalam. Õied ei ole mingil moel punasega seotud.

pilk läbi ühe peenra teise

Et on pojengide aeg ( vihm ei suutnud neid veel päris lössi lüüa ja osad veel ei õitse õnneks ka) siis üks nimetu roosa, mis on oma olemuselt üsna sümpaatne. (mulle meeldivad lihtõielised rohkem)

Nii õiterohkena ma meie ebajasmiini varem näinud ei ole. Ilmselt asi selles, et suure kuumusega läksid kõik õied korraga lahti. Sellist pilti olen ringi liikudes mujal ka näinud. või siis ongi sel aastal ebajasmiineritel eriline pidu

pilt minu ülakorruse apartemendist

Siberi iirised on ka ennast õide sättinud või sättimas. Nagu paljudele teistelegi, meeldivad ka mulle enim sinised aga toredad on nad kõik.

´Cambridge `

´Ruffled Velvet `

Tõin Järvseljalt veel 3 uut sorti. Tekkis selline ruum, sest hingevaluga viisime lõkkesse oma ´Cranstonii `. Kurb on vaadata puud, mis igal aastal on näritud ja kiratseb. Ei suutnud me pahalasest jagu saada ja mõeldes ülejäänud umbes 50 kuusele aias... kahju küll. Aga ma ostan kindlasti uue.

Taim, mis mulle nagu midagi ei öelnud enne kui neljandik selle mulle sokutas. Nüüd olen ikka väga rahul.

angerpist Filipendula vulgaris

Veigelad on võrratud. (tõin JS-lt valgeõielise ´Anita `ka).  Sort ´Pink Popet `on mõnusalt madal (vaata mingi varasem postitus) ja õitseb nagu hull igal aastal. Päris kaua on olnud aias ´Alexandra `ja on ka täitsa segane õitseja. Talvekahjustusi üldiselt ei ole, sellepärast. ´Variegata ` nii tubli ei ole. saab külmemal talvel kannatada ja võib ka õitsemise vahele jätta. Nüüd pole 2 aastat talve eriti olnud ja seegi õites ning samas ka enda kasvukoha kohta liiga kõrgeks kasvanud. Eks tuleb karmima talve kärpimist oodata.

´Variegata `

´Alexandra `

13.06

Ülo äratas mind sõnadega, et ootamatu külaline tuli. Ma ikka väga ehmatasin. Mitte, et mulle külalised ei meeldiks. Väga meeldivad. Aga hommikul kell seitse. No, mida. aga tema tolvan mõtles äikest ja sellega kaasnevat padusadu. Ülo mind mõistusele tuua ei suutnud aga vihmakohin ja-kolin lõpuks küll. Õnneks oli äike jälle kusagil vasemal või paremal ja tuuleiile, mis lõhuks ei olnud. Pojengide tutud on muidugi ripakil (millisel suvel ei oleks, kui muidu vihma ei tule, siis pojengide ajal ikka saab) ja koledad ja kahjuks ka võimsamad nelgipuhmad inetud aga mingit kahju meil ei sündinud. Selle päeva magasin täiega maha ja tunne, et vihmapühad ja laisklemine on ikka juba pikaks läinud hakkas vaikselt kuklas tiksuma. Õhtul suutis Ülo kuiva nahaga oma kaks kõrvitsataime ära istutada ja siis kallas jälle. Aru ma ei saa, miks see Eestimaa ilm nii kiuslik peab olema. Kas kuivatab lõhki või uputab ära. Kas külmetab lõhki või sulatab ära. Miks ei võiks olla kena ilmake maheda tuulega max 22 C varjus. Vihmake rahulik, soovitavalt öösiti. kaks korda soe pilvealune ilm nädalas suuremat jõudu vajavate tööde jaoks. On siis raske tunda takti ja mõõtu ?

14.06

Kõik on märg. Räästad tilkusid veel hommikulgi. Ju sadas öösel veel. Hirmus isu oleks midagi aias korda saata aga meie raskel maal ei saa seda enne kui suurest vihmast on 2-3 päeva möödas. Hommikul oli troopiline leitsak. Õhuniiskus ilmselt 200 %. Tegin mõne klõpsu ja ruleerisin tuppa tagasi. Õhtupoole asusin suurte plaanidrega kõigepealt paari heitlehist rodo lõikama. Kohe ikka väga tõsiselt. Kõik vanad oksad maani . Noored väikesed jätsin alles Ja siis hakkas tihedat seenekat sadama. Mis muud kui tuppa tagasi. No ja siin ma siis kirjutan seda kõike selmet aias näiteks kasvõi rohida. Ei ole elu ma ütlen. Täna lugesin artiklit kus kirjutati, et inimene on õnnelik ainult siis kui ta saab 4,5 tundi päevas aiatööd teha. No mis õnnest me siin räägime kui tervenädal on praktiliselt aiaväline olnud😉

Pojeng, mis mitu korda sai rohimiste kõplamiste käigus pisitaimena kannatada on lõpuks esimese õieni jõudnud. 

´Red Red Rose `

Armastan lihtsaid ja vastupidavaid

Armastan ka kurerehasid. neid on aias päris palju ja neil on luba ise ennast siia-sinna külvata. Aga sinised on ikka kõige ilusamad

tore kurereha Geranium x  magnificum ´Rosemore `

purpurpunane lauk Allium atropurpureum on nii värvilt kui vormilt väga vinge lauk

Kõrrelised on aias kohustuslikud. Üks tore kamp on piipheinad.

lumi-piiphein Luzula nivea on pähikute ajal kaunitar

Oeh, No ja siis meeldivad mulle veel kangesti igasugused naistepunad. Üks pikaajaline lemmik. Kunagi kasvatasin seemnest aga siis juhtus nii, et see kadus mul ära. Õnneks sain uue asemele ja siis teisegi veel.

hulgalehine naistepuna Hypericum polyphyllum

Must leeder õitseb kauniste.

Sambucus nigra ´Black Beauty `

See ei oleks mõeldav, et ma sõnajalgu kogu aeg ei pildistaks 😊Üks siis siia ka.

Fortune`i kõverjalg Cyrtomium fortunei ´Clivicola `

Liiliad, eriti martagonid juba sätivad. 

Lõpetuseks nelgilõhna ka. Need lihtsad ja vastupidavad on veel täitsa tegijad samas kui enamus on kuuma ja vihma koosmõjul juba omadega otsas.