...on lumeolud aias nulli läinud...

...ja ega seda silmapiirilgi enam eriti näha ei ole. Eks kevad ju ka kohe varsti algamas. Ja kuigi ma sel aastal ei ole kuidagiviisi seotud kevadootuse ega erilise kevadrõõmuga, siis ometigi aias väikest ringkäiku tehes hakkas süda nagu natuke sügelema ja toas tuli südametunnistuse piin veel lisaks. Peaks juba aias kõpitsema. Õnneks läks tuul minu jaoks liiga suureks ja nii ma siis ajasin oma uhiuutele tunkedele kummid säärte allaotsa, et minekuks valmis olla. (tunked on muidu pikavõitu ja kipuvad sääripidi porisse ja ka talla alla kinni jääma, ikkagi suurte meeste jagu 😊 ) 

Pildid tegin ülevalt akendest, et oleks ikka kaugele näha. 

Niipalju siis meite lumest.

Aias on nagu sel aastaajal aias ikka. Ninasid on mitmeid. Krookuseid, tulpe, nartsisse, valevlill jne. Taas kord on kadunud adoonised kuigi peaksid olema esimesed. Seevastu on gargari krookus kohe valmis. Eks siis sel aastal sedapidi.

Crocus gargaricus on esimese tuleva päikesega valla

Mustal lumeroosil sel aastal tundub õisi olema vähe ja needki veel kuidagi norus ja peidus. Peenemad veel ei kõssagi aga vana kindlalt nimetamata ja määramata aga pea igas aias vist olemasolev on sellises seisus

Helleborus - no kohe, kohe

Nägin ka sinilillenuppusid. Valge transilvaanlane hakkab lähipäevil õilmitsema. Erilisi kahjusid ei märganud. Kivilal on hästi läinud. Kaugemad puud põõsad on muidugi veel üle vaatamata ja seda ei juhtu enne kui Põmps (loe: murutraktor ) välja aetakse. Lumikellukesed on muidugi ka. Imelikul kombel on täidisõieliste tuts varjupeenras juba 10. märtsist (kerkis ööga) aga päikese käes pole eriti midagi. Sordikaid siiski juba natuke näitab aga kus on need kõige tavalisemad, kus on liik ma küsin ???

Aiainimene on ikka imelik inimene. Isegi kui ta ei taha aiast parasjagu midagi kuulda ega sellele mõelda käib ometi kevadises lumevabas aias mingi plõks ära. Ja juba tulevad plaanid. Siit vaja lõigata, seda vaja ümber tõsta, rääkimata tollest seal...See on mingil viisil isegi natuke õudne ja kuidagi fataalne. Ilmselt ei tule need mõtted pähe enam siis kui aednikust hakkab kompost saama 😄

Ja aedniku kassid on ka imelikud. Sass kutsus mind täna tõsimeeli aeda, sest üksi on ju nii igav. Vot kui me siin ükspäev käisime oli hiiglama vahva. Sai peitust mängida ja Meerit taga ajada.

Kas sel aastal õiget aiahooaega tuleb ma praegu ei teagi. Selga pole, tasakaalu jääb aina vähemaks. eks see ole näha. aga kevade algus sai vähemalt fikseeritud. Loetud tunnid veel.