... on aedlemine läinud kuidagi lipa-lopa...

...sest on palju põnevam vana mööblit puhastada ja uueks teha. Pikalt unistatud kaheinimese voodi ja ühe tugitooli puitosad olen juba ploomilillaks saanud, teine tugitool on kohe varsti saamas. Nüüd on vaja terve seljatäis raamaturiiuleid valgeks saada, sest Ülo rekvireerib praegused on tööpesa jaoks. 

Järsku jõudis kohale, et sügisene pööripäev koputab juba uksele ja suve viimasest otsast pole sõnagi kirja saanud. Piltidest rääkimata aga ega neid eriti ei ole ka. 

Kõige olulisem sündmus septembris oli loomulikult Võhma Juurikas. Taimede poole ma eriti isegi ei vaadanud. Ikka inimesed, need armsad aalujad ja teised aedlised sõbrad olid need, keda katsuda ja kallistada sai enne pikka talvevaheaega. Mulle hakkas kangesti meeldima Muhedikupapa nimetus nende aiahullude kohta. Aianormaalsed 😍

See, et taimede poole isegi ei vaata, ei tähenda muidugi kaugeltki seda, et ilma taimedeta koju saaks tuldud. Kolm okasnumpsikut sai Irenalt ette tellitud.  Valge männi sordid ´Mini Twist ` (esimene katse paar aastat tagasi ebaõnnestus) ja ´Louie `ning mägimänd ´Marand `

Armusin totaalselt ja loodan imelist puukest just sordist ´Louie `. No mõni kohe on ilusam kui teised.

eksole, onju

Taivi kinkis mulle peene ja pirtsu mägisibula ´Casa `, Muhedikupapa jagas lätlaste liiliasibulaid (on neil alles lahedad nimed, läti keel ju) ja muidugi need väga ihaldatud Muhediku päevaliiliad. Lausa 9 sai neid juurde ja nüüd on meil neid aias juba 14. Mis saab olla parem mälestus suurepärasest aednikust ja inimesest ! Mul on siiralt hea meel, et need ilusad sordid nüüd jälle natuke eesti aedadesse levivad. Futu toredd seemned (nt. väga ilus Tii nelk, kaljud või ilus martagon seemik, jõuline) ja mitmed terised taolised toredused. Loodan, et külviajaks saan ikka jala juba alla ja kui ei saa, siis tuleb sedakorda Ülol külvimeisteiks hakata. Futu tehtud järjekordsest suurepärasest triibuvaibast räägin teises loos. Tii maritomatitest olen ikka paar seemneks (mis oligi nagu eesmärk) säilitada. Nii maitsvad olid, et oleksin peaaegu kõik ära söönud. 

Mis siis aias üldiselt toimub. Murud kasvavad 100 meetrit sekundis. Ei jõua nii kiiresti palju niita kui oleks vaja (no läheks juba öödki külmemaks), ohakas on vist varsti rinnuni, sest kõik, mis jäi põuastel suvekuudel kasvamata, kasvab nüüd lausa topelt. Natuke olen rohinud. täpselt nii palju, et saaks istutada. Istutanud olen jälle rohkem kui plaanitud ja lubatud, Kindlasti istutan veel. See on ikka endiselt see kõige toredam aiatöö. 

Midagi ikka õitseb ka. Tonditupik ´Vivid `, viltune kilpkonnalill, krüsanteemid (said küll talvel kannatada päris tõsiselt aga on õnneks ikka alles ja hinges). Hilistest astritest lootsin, et õitsevad ehk varem aga ei ühti. Mitte nii hilised küll õitsevad aga näiteks keegel- ja taevasinine aster on väga hõredalt õietatud. Frikarti aster on uhke. Roosidest on vapraimad ´Pink Grootendorst, ´Tommelise `ja ´Robusta `. Muidugi kukeharjad, need kõrged. Paar lursslille ka pongestavad.

Frikarti aster A. x frikartii

üks kõrge ja valge aster, peaks olema Tealt

üks pika looga aga nimetu

paar aia pealt kokku istutatud kukeharja seemikut

´Pink Grootendorst `on tublidest kõige tublim

Kolmest naapoli alpikannist õitseb üks, teised ikka mõtlevad ja kasvatavad vaid lehti. Muidugi on neil lehed ka suurepärased aga no kaua võib

Cyclamen hederifolium

Eks nipet-näpet ole õitsejaid veel. Sügislilled loomulikult. Üks eriti hiline floks, natuke emajuuri. Tegelikult tahaks nüüd hakata aeda talveks valmis panema. Kuu ja natuke peale selleks aega on ja päevad on juba lühikeseks jäänud. ega mööbligagi rohkem aega pole. Kuidas jõuda, ei tea. Eks täpselt nii palju jõuab kui jõuab. helena pidi nüüd veel ilmad ka jälle palavaks ajama. Oh, ja viimased aedviljad ju ka veel. Oleks hea kui toalilli ei unustaks külmade tulekul õue. aga täna sajab ja see on hea, sest ega liigse niiskuse üle ei saa veel kaugeltki kurta.

Kõige tähtsama aiateo oleks nüüd unustanud. Lehisekoore multš. Koored vedelesid pool suve lõkkeasemel ja õnneks polnud lõkke tegemine võimalik. Ühel päöeval turgatas, et jumal, massin meil on, miks me raiskame. Oi, millist kulda sealt massinast siis tuli. Esialgne mõte kusagil suvaliselt mulda parandada kadus ja väärt kraam rändas köögi akna alla. Natuke jagus ka maja nurga taha. Nüüd on vaja lisa. Ühe sutsu veel saab ka kui Ülo ja Hillar ühe noti koorimise Kõutsi aias ette võtavad. aga veel, veel, veel !!!

peale vihma ja hommikupäikeses lausa punane, normaalolekus lillakasroosakaspruun

Ah, jaa. Seda veel ka, et meie pisike ´pepi `läks sel aastal täitsa hulluks ja nüüd hakkame meie Üloga ka pirni nägu minema.

Oh, issake ja siis veel üks imeasi 😏

Saxifraga cymbalaria (sün. S. huetiana ) müürilill kivirk.

Selline pisike ja imearmas aga !!! See on üks väheseid, mis Plant Word Seeds ühistellimise talikülvist tärkas. Seemnepakil on hardy perenniali. Kui see juba olemas oli, siis süvenesin Googlisse ja sealt võib leida mida iganes. Alpine Garden Society ütleb, et haruldane üheaastane (oh suudaks see õis ometi küpseda ja ennast külvata). Aga leidsin ka sellise iseloomustuse (kopin) Hardy perennial, Hardy biennial, Hardy annual . No võta siis nüüd kinni. Istutasin selle kribala hardalt maha ja eks siis ole näha, mis juhtub.

Nüüd tahaks hakata ohkima sügisvärvide ilust ja nautida peatse pööripäeva lõket, sest kunagi peab ju ka seda lõket teha saama.