...on üsna roheliseks läinud

Roheline on murumätas ja sama roheline on oras viljapõllul. Võsad on rohekas halos. Ilmad on nagu hai hambad. Kord +17 ja siis jälle vaid +2 aga öösiti erilist külma pole esinenud. Redis oli väljas kolmandal päeval peale külvi aga nüüd muneb. Tavaliselt on mul need kohad kuhu tomatitaimed istutada juba paljaks söödud. Sel aastal peab vist redisetaimi niisama välja viskama. Kuldnokki on meitel meeletult. Peale pesakastide on asustatud ka maja tuulekastid. Vähemalt 1 pesa igasse ilmakaarde.

enne kui aruannet kirjutama hakkan info Tistoule, copipaste SS-i 2008. aasta müügikataloogist.

  Galanthus 'Suur Tilk' (Sulev Savisaar, 2005), lumikelluke ‘Suur Tilk’. 1990. aastal sain Penza oblasti Kuznetski linna kollektsionäärilt Vassili Filjakinilt postipakiga laialehise lumikellukese (G. latifolius) sibulaid, mis osutusid  valedeks. Laia kurrulise lehe järgi otsustades on tegemist kurrulise lumikellukese (G. plicatus) sordiga või hübriidiga. Õis on üllatavalt suur ja meenutab suurt veetilka, sest isegi kuuma päikeselise ilmaga ei taha ta oma sisemisi peaaegu üleni rohelisi õielehti näidata. Sordinime andsin sellele kaunile ja omapärasele variandile 2005. aastal. 120 EEK

Kevadel tuleb neid maa seest nii palju, et raske on järjel püsida. Kui tahaks kõiki uusi õitsejaid pildiga esitleda, peaksin iga päev siisekande tegema aga sellist aega ja jaksu kevade kui hirmus kiire pole kusagilt võtta. Teen siis pistelisis valikuid sellest, mis tundub oluline või on endale eriti armas vaadata. 

Aga enne kui taimedeni jõuan pean veel pisut targutama. Kollase üle. Olen päris palju kuulnud, et kollast ei osata aeda panna või ei meeldi see sootuks. Räpinakoolis rääkis üks õppejõud, et kollane sobiks hoopis Vahemeremaadesse ja sugugi mitte Eestimaale. Samas pole ma kuulnud kedagi kurtmas, et õitsvad rapsi- või võililleväljad kellelgi ei meeldiks. Eriti rapsipõllud, sest tundub nagu paistaks päikene ka siis kui ilm on pilves. Minul kollasega probleeme ei ole. Kollane on päikesevärv ja paistab kenasti kaugele ning teeb olemise rõõmsamaks. Aga kui nüüd mõtlema hakata, siis ega südasuvel peale siin.seal tiksuva võilille ei tulegi midagi meelde. kevadel jah, paiselehed, kullerkupud, nurmenukud, muud kollased priimulad, adoonised, lumekupud, krookused, nartsissid, tulbid ja suve teisel poolel hakkavad päikesesilmad, heleeniumid, päevaliiliad. Mis nende vahele jääb kohe ei oskagi öelda, neiusilmad, mis veel ?  Muidugi on see absoluutselt individuaalne ja ma ei pajatakski sel teemal kui mu köögiaknasse ei helendaks isegi läbi vihma kaks kollast kribalatutsu. Nendest need mõtted.

Tasapisi hakkab silm vaatama ka muud peale varakevadiste sibulike. 

Juba päris tükk aega on õitsenud jaapani nõiapuu Hamamelis japonica. Nõiapuud on lihtsalt nii lahedad oma narmastega, mida õiteks nimetatakse 😊 Ja õitseb kaua. ja õitseb kindlalt igal aastal. Virgiinia nõiapuu on hilissügisene ja sama kindel. Olen ikka sorte ka igatsenud aga pole pihta saanud. Ju siis nii suur see igatsus ka pole. Küll aga sai sel kevadel selgeks, et hariliku näsiniine valgeõieline vorm on lausa eluküsimus. Jah, harilik näsiniin ka õitseb. 

Ja õitseb ka korea forsüütia Forsythia ovata. Forsüütiavaimustus on mul nii noor, et sordid on veel väikesed. isegi kui mõni neist kusagil peaks õit näitama võib see vabalt märkamata jääda.

Turbapeenras rõõmustavad eerikad. Tiilt enam-vähem pistikutena saadud on juba ilusad puhmikud. Neil nimesid ei ole (pole muidugi küsinud ka)

üks Tii tumeroosadest

Tii heleroosal on tore roheline manus ka kaisus 😛

Sügisel tõin Lätist 3 tükki juurde. sort ´Myreton Ruby ` on kauikesti sarnane Tii tumeroosaga. 

Lätlaste Atlase on aga tore punaseõieline

´Springwood White `  on toreda kollakasrohelise lehega

Okaspuud on ikka sügisest suveni eriti hästi presenteeritud. Eriti väiksekesed. Muu mudru ei varja ega midagi. Aga pildistamise aeg tuleb siis kui neil värsked võrsed on. 

Siiski üks jäi fotoka ette. Sel on praegu nii tore värv.

korea nulg Abies koreana ´Pancake `

Hulk varakevadidi on juba väsinud või koguni ära õitsenud, amuuri adoonis, krookused, lumikellukesed. Lumekupud on veel täitsa ilusad. Hetkel on sillade ja kirgaslillede aeg. Ka lõokannus õitseb veel. Esimesed tulbid hakkavad õisi näitama aga kanakoole minul isegi ei mõtle veel.

Neustrujeva tulp Tulipa neustruevae

Lõokannused hakkava juba tasapisi maha käima. nendega on mul lood segased. Kunagi oli päris mitu liiki ja sortegi rohkem kui praegu. Mõni on kuidagi kadunud ja mõned kadusid oskamatu jagamise tõttu. Ei tundnud nende mullaalust elu hästi. Aga on palju toredat isekülvi ja ristumist. Mõni sort hakkab ka taastuma.

hariliku lõokannuse sort ´Evening Shade ` Corydalis solida näiteks

hariliku lõokannuse Gothenburgi rühma esindaja hakkas põhipeenras igasuguses variandis roosasid tootma aga ise on see kolinud hoopis teise peenrasse, sellest segadusest kaugemale

ja on seal ilmselt koostöös põhiliigiga loonud sellise kaunitari

ja peale roosade on segadikus veel ka lillakaid ja sinakaid, mis erinevad liigist

haruline lõokannus C. paczoskii peaks ka õige asi olema aga pead enam ei anna

Nii ongi neid lõpuks päris kena hulk ja veel ka mõned hilisemad liigid. Olgu neil paljunemine kerge. Minu poolest võiks kevadel peenrad neid täis olla ja muru takkatraavi. 

buhhaara silla Scilla puschkinoides on ühe õievarre juurde kasvatanud, oh seda rõemu😊

Paar päeva tagasi üllatas mind esimene püvilill.

kuldne püvilill Fritillaria aurea

Sellest, et mu vanad võrkiirised peale ümbertõstmist vaikivad olen juba kirjutanud. Kahel on paar kõrt tulnud. need jäävad küll ellu aga ülejäänud vaikivad endiselt. Mind on küll lohutatud, et see ei pea veel tingimata fataalne olema aga ma siiski kardan, et on. uuematest on nüüdseks kõik vist juba ennast näitamas. Ma ei ole ka sugugi kindel, et neile meie aia muld üleüldse sobilik on. Aga need meeldivad mulle väga ja ju neid siis ka juurde tuuakse. Mingiks ajaks ikka rõõmu on.Hetkeseisuga siis 

´Cantab ` kahjuks algusest peale natuke hädine ja õisi hõredalt

´Clariette ` kätub tunduvalt paremini

Anni tõi ´Harmony `

´Pauline `on tegelikult palju tumedam, peenras peaaegu mustjas ja väga ägedat värvi

´White Caucasus `

Ühed minu suured lemmikud on kirgaslilled, eriti hiid-kirgaslilled Chionodoxa luciliae Gigantea rühm = C. gigantea. Ja mul on nii hea meel, et Tiilt saadud sibulapeotäis on tõesti täitsa siniste õitega kui 1 valge nende keskel välja arvata

´Alba `

´Lilacina `

Forbesi kirgaslill C. forbesii ´Kloostrimetsa `, milline värv

Aga aitab neist kirgaslilledest. Sel aastal on mul lootust jälle üle mitme aja näha rohkem koerahammaste õisi. Vahepeal kasvatati ainult lehti. Esimene nagu alati on

siberi koerahammas Erythronium sibiricum ´Belõi Klõk `

Peale sibulike hakkavad tasapisi ka muud tuustid tulema. Aga natuke peab ju oma uut aiaabilist ka näitama. On teine täitsa asjalik ja ninapidi siin-seal juures. Toimuvad ka äkksööstud üle minu või minu alt kui ma parasjagu käpuli olen. Edev on ta ka. Milleks tema inimene pildistab mingeid varsi kui tal on olemas selline võrratu kass nagu Sass. Karv roheka helgiga, vurrud ja kulmud valged, sokikesed ka. Tagumised pealegi trippidega ja manisk võtab vahel südame kuju. Saba pikem kui teistel. Tõepoolest, milleks ? 

Appike, peaaegu oleksin unustanud sellise toreduse nagu ameerika haisuvõhk. Miks selline nimi, ei haise ju ? Siberi haisuvõhk kasvatab siiani lehti aga eks ükskord temagi.

Symplocarpus foetidus

Tasapisi hakkavad priimulad asutama. Tagaaias on üks tegelane, mis alati kuidagi salamahti ja teistest varem õitseb

varretu ilmselt

Ja igal kevadel leian ma maadja litterheina juba täisõites. On selline kribal, aga väga ilus.

Thlaspy stylosum

Ometi hakkavad ka minu nõmmkannid tulema. 

punane nõmmkann Androsace carnea

balkani nõmmkann A. hedreantha

kevadik Draba ramosissima, üks neist kollastest, mis köögiaknasse säravad

Paar uut kivirikku ka.

Elisabeti kivirik Saxifraga x elizabethae, ostes oli potis selline nimi aga ma ei lei Googlist sellist 😕 Oskab keegi aidata ?

Elisabeti kivirik S. x elizabethae ´Regina ´

Üks peenem lumeroos kannatas ka juba natuke pildistamist

peaks olema ´Pretty Ellen Pink `

aga peale suure rõõmu on kevadel ikka ka seda, mis kurvaks teeb. Paljud okaspuud on kõrvetada saanud. enamasti õnneks siiski kergelt. Ka igihaljad rodod on veidi kannatanud. Aga päris kurvaks tegi avastus, et minu liiliaplats on totaalselt väikest oblikat täis kasvanud

Veetsin terve eilse päeva seda rookides aga samas on teada, et see on väga raske kui mitte lootusetu sellest lahti saada. Mõlgutan mõtteid mulla happesuse (liighappesuse indikaatortaim) muutmise suunas aga samas ei taha liiliad ka aluselist. Tuleb teha ettevaatlikult katseid.

Et aga jutu lõpp nüüd sedasi kurvameelne ei oleks siis üks tõesti igihaljas sõnajalg, selles mõttes, et ei olegi nagu talvehaljas kõigest.

soomus-raunjalg Asplenium ceterach

Ja lubadus, et järgmine jutt tuleb sinilollikestest 😍

...hakkab Sass kass aeda avastama...

...ja on võimeline juba täitsa üksi majast väljaspool olema. Parem muidugi kui tema inimene või inimesed oleksid ikka lähedal aga Kusti ajab ka asja ära. Kust püüab muidugi vahepeal putku panna aga ega see vabadus kaua kesta. Koer polegi see peamine probleem suures, nii suures aias. On ju igasugused linnud, tohutud oma mõõtmetelt nagu varesed, harakad ja jumal hoidku kui veel kaks isaparti tiigil kaklema hakkavad. Üldiselt Sass üksi kaugele ei lähe veel ja puude otsa ka ei roni. paneb aga põselõhna kuhu vähegi võimalik ja on kogu aeg väga valvel. Kui vaja lausa ähvardav. Pilt on küll udusevõitu aga ilmekas.

Täna oli päris pikk päev. Varasest lõunatunnist üsna hilise õhtuni. Nüüd magab Sass õiglase und.

...on aprilli keskpaik ületatud...

...ja tasapisi ühtteist toimub juba aiaski. Tänaseks olid mul küll suured õueplaanid aga täna on hoopiski vihmapüha. Mida enam päev edeneb, seda pühamaks läheb. Helde taevas tahab meid vist ära uputada.

Mis siis vahepeal on olnud. On nii külma ilma kui ka sooja olnud, viimased päevad olid lausa rõõm, sai juba lühikestesse pükstesse ja vestiväele. Selle peale vupsas välja üksjagu uinuvaid krookuseid ja liigutama hakkas lõokannus. Ninasid on muidugi mehiselt. Sinilollikesed ka üksteise järel muudkui avanevad. Aga nemad saavad eraldi jutu sisse kui kõik on kenasti oma õied ära näidanud. 

Tistou tahtis kõiki mu lumikellukesi näha. No ei ole midagi eriti näidata. ma pole siiani aru saanud, kas nad saavad minu aias hakkama või ei. Seepärast pole neid eriti ka juurde toonud. Aga olgu siinkohal siis neist, mis olemas üks kokkuvõte.

Koos majaga saime päranduseks täidisõiega hariliku lumikellukese. Seal kus seda oli päris ilus laik on jäänud vaid üksikud paariõielised tutid. Siin on osa süüd mul endal, osa koeral ja sel aastal vist ka hiirepiuksul. Aga varjukasse tekkis mõni aasta tagasi esimene ja üüd on seal juba päris kena tutsakas.

Kui ma lõpuks aru sain, et mul põhiliiki polegi, siis küsisin ja mulle toodi. See punt on ka suuremaks läinud.

2010 ostsin SS-lt paar peenemat. Algus oli täitsa kena aga tänase seisuga nii kena enam ei ole. 

´Suur Tilk `, väga lahe ja minu suur lemmik eelmisel aastal. Sel aastal on vaid 1 õis. lehti on küll palju. Järgmisel kevadel on näha, mis edasi saab.

Laialehise lumikellukse Galanthus platyphyllus kohta ei oska veel midagi öelda, sest see on teistest märksa hilisem. Praeguseks pole veel ninaotsagi näha. Hilisema kevadega võib õitseda alles mai alguses. Pilt 2016-st aastast. Eelmisel aastal oli õievähene. Loodan, et ikka on elus.

2014 ostsin SS-lt ´Atkinsii `aga see oli juba eelmisel aastal kadunukeste kirjas.

2015 ostsin Ss-lt lagodehhi lumikellukese G. lagodechianus. Ikka 1 õis korraga aga sel aastal on vähemalt lehti rohkem. Hakkab äkki lõpuks kasvama.

2016 ei pidanud vastu ja soetasin 3 uut. Need on alles aga alles paariõielised puhmakesed. ma muidugi ei raatsi pihuga sibulaid ju osta, ikka tera-kahehaaval. Eks siis annab ka tulemust oodata. 

Selline näeb välja G. x ´Straffan ` lähedaltvaates.

´Blewbury Tart ´on sissevaates selline. Paraku peabki erinevusi otsima ristseliti peenras.

Kõige ägedam ja tundub, et ka pisut edasi arenenud on ´Wasp `

Ja ongi kõik. Ma nii väga tahaksin neid rohkem soetada aga ma ikka veel ei riski. Paar aastat vist ootan ja vaatan. Muidugi kui ikka vastu pean nii kaua.

Päris uutest krookustest on õitsemas Tiilt saadud ´Blue Pearl `. tõsi, pildil on seda blued kuidagi vähe aga see ongi sellise sinaka läikega pigem kui sinine. Teised Tiilt saadud pole veel õide läinud.

´Ble Pearl `

´Cream Beauty ` on väga võimas ja ka varajane

´Fower Record ` oma hiiglasliku õiega meenutab ´Gigant `i aga päris sama ei ole kuigi esmapilgul tundus.

See, et mul mõni ärakadunud peenem krookus jälle paari aasta tagant välja ilmub on täiesti tavaline.  Sel aastal siis sedasi, et juba eelmisel aastal tagasi tulnud (ma ei olegi suutnud enam tuvastada, millega täpselt tegu) krookuste vahele on vist nüüd C. special ´Zaphir ` tekkinud. ega mul ei oleks selle vastu midagi kui kõik kadunukesed tasapisi tagasi jõuaksid. 

Igal kevadel on ikka miskit sellist, et võtab murest karvu kitkuma. Eelmisel aastal kolisin peale mitmeaastast hoovõttu oma vanad reticulatad suurest hekipeenrast maja taha ja juba siis mulle tundus, et ma ei tee seda õigel ajal ega õiget pidi. Selline närviline tegevus, Ja no nüüd siis ongi. Vaid kahel sordil on 1 lehelible otsake ja ülejäänud vaikivad. Kus selle õnnetuse ots ja äär kui need nüüd kõik otsa on saanud. Igatahes kavatsen ma need kõik sellisel juhul uued hankida. 

Uuematest sortidest oli esimene ja sel aastal juba kenasti 2 õiega (sibul sibula vastu vahetus)

´North Star `

Järgmiseks tuli täiesti kogemata saadud (pidi hoopis muu sort olema aga see tundub, et oli õnnelik segadus)

´Sunshine `

Ülejäänud kivistusid. Tundus, et kohe, kohe aga no ei. Homme ehk, peale vihma.

Kui ma enne aknast välja vaatasin nägin juba ka kirgaslilli ja sillasid. Näsiniin on peaaegu. Homme on juba vast ka lõokannused pildistamise päri ja kaugelt oli näha, et nõiapuu on väga õites. tulevad ehk ka aeglased munejakrookused. 

Midagi toimub ka kivilas. Ei ole ainult sibulikud need kevadised rõõmurullid.

kevadikke peaks mul olema päris mitu liiki aga mina ei suuda neis küll erinevusi näha. Ju pole piisavalt haritud :D

olümpose kevadik Draba pruniifolia

sellel ma liiginime ei teagi, lihtsalt Draba 

Kevadikud on juba siis pilkupüüdvad kui õied veel lahtigi ei ole. piisab pungadest ja need on kevadel toredad sõltumata liiginimest.

kukehari Sedum mille nime ma ikka ei ole suutnud talletada, igakevadine rõõm

Sammalkivirik Saxifraga hypnoides hakkab praeguseks juba oma punast kaotama. pilt on nädalavanune, vist.

Aga Saxifraga x apiculata ´Pungens ` pungitab juba viimase peal. Oi need kivirikud on armsad.

Mitu talve ja kevadet naudin ma minu arust ühe ilusaima kontpuu võrseid. No see on täiesti ebamaiselt ilus ja õrn, et lehed võik olla peaaegu olematud. saaks nautida aastaringselt. 

verev kontpuu Cornus sanguinea ´Winter Beauty `

Sellesse ajaperioodi jäi ka suur Sassilaskepäev elik päev kus kassilaps lõpuks õue sai. Rõõm kestis teise päeva lõunani. siis toimus intsident. Koera kauss kolises ja koer niutsatas. Kolm numbrit suurema kassi koukis Anni ühe virna otsast alla. Läks pea nädal enne kui Sassike enam aknast koera nähes jämedaks ei läinud ja ta uuesti õue hiilima hakkas. Aken peab saama päev läbi lahti olla. Täna jälle pidi Sassikesele selgeks tegema, et õues sajab vihma ja mängud on tubased.

Ja eile sain kingituse, mille kohta Ülo kui selle autost tuppa tõi ütles eriti äraseletatud ja hella häälega, et see on ju Pulsatilla

Sellist meil veel ei olnudki. Udunummi ja milline värv.

...said veel 3 valmis...

...ja just jõudsin mõelda mõtte, et nüüd aitab küll, aiatööd ootavad kui pähe kargas täiesti uus idee 🙀 

Ju peab siis ideed katsetada jõudma ja kolmandik mustade fileetehnikas (nahkhiiremuster) suvepükste säärt ka enne suurt sooja valmis vehkima. Raamatutega tuleb ilmselgelt koomale võtta ja kesse ikka toas raamatut loeb kui õues +17.

Mandala II

Maagiline IV

Mandala III

...kätte jõudnud on aprill...

...see kõige kiuslikum omasuguste seas. 

Kui märtsi lõpus juba kevad ärgitas ja amuuri adoonis vähemalt oli alustanud, siis tänaseks on ninasid juba hulgim, õisigi leiab. 

1. aprill oli päris normaalse ilmaga. Vähemalt keskpäeval oli täitsa muhe. Õhtupoolik enam nii roosiline ei olnud. Läks aina külmemaks. Öösel tuli salamisi kerge lumekord, mis päeval sulas. Suur osa päevast möödus aga padusajus ja kogu aed lainetas. Meie nurka see enamike poolt aprillinaljaks lubatud lumetuisk ei jõudnud. Läks ülevaltpoolt edela-kirdejoont. Öösel vastu 3. aprilli tuli jälle kerge lumekord, mis päeval kiirelt kadus. Eile ööhakul tuli sooja vihma ja täna jõudis temperatuur +14 C tõusta enne kui taas vihma hakkas sadama. 

Jalutasin. Istusin kõik pingid läbi, sest teha tegelikult midagi võimalik ei olnud. kelts ei ole veel läinud ja selle peal olev pinnas on täielik plöga. Ole või astu siis. Aga lumi on täielikult läinud. Linnukesed löövad sellist lärmi, et pane või klapid pähe, et iseenda mõtteid kuulda. Soolurg huilgas kusagil nii läheda kui ei kunagi varem. No tegelikult oli tore. Mingi linnurühm tegi väga veidraid hääli aga olid puus vastu valgust ja täiesti võimatu oli nende tuvastamine. Varem pole sellist veidrat laulumoodi asja kuulnud. 

eelmisel aastal liigutasin lumekuppe, mis liiga varju olid jäänud. Sellest oli kasu. Tavaliselt hakkasid need mul õitsema siis kui teistel lõpetasid. Sedapuhku oleme graafikus.

Aga kuhu ma ülejäänud panin, neid oli ikka rohkem ? Ei mäleta.

Roosaõieline transilvaanlane on ühe õie sehkendanud. Ilmselt juba ammu varem ja ma pole seda lihtsalt märganud. Leidsin mitmed peenemad lumikellukesed juba tasapisi õitsemas.

Galanthus x Straffan on natuke suurem kui eelmisel kevadel. Seda, mille poolest see huvitav on näeb kui õis ülespoole keerata aga seda ma tänases mudas teha ei tahtnud.











Kui musta lumeroosi õied on täiesti vastu maad veel, siis kaukaasia lumeroos ja hübriidsed sordid juba sätivad












Valevlillel on üks õis juba peaaegu ja teisedki kohe varsti, armeenia sügislill ´Tivi`  on esimese õienina ajanud. Krookuste tulemist on siin-seal juba päris palju. Eriliselt võimas on üks sort, eeldatavasti ´Cream Beauty ` (esialgu on silt kusagile kadunud)

märtsikelluke jõudis minu aeda alles 2015 aastal heade sõprade annetustena ja on hea meel tõdeda, et talle vist meeldib. Igatahes helendab tulla mitmest kohast.











Suures kivilas tundus ka enam-vähem korras olevat. Hetkel teeb ilma sammalkivirik S. hypnoides

ja mägisibulad on punased.

näiteks ´Hart `

 Tegelikult võiks see kivilaküür olla paari aasta pärast täitsa tore kui mägisibulate kogumikud juba suuremad on ja kui seda sammalt ka laiali lasta. Selline punane küür mõnede okasnumpsikutega.

Üldiselt tundub, et mingeid erilisi kahjusid pole talv tekitanud. Meeri on küll suuremaid ja väiksemaid auke teinud aga ei midagi hullu ja üks ogar mutt on põiki läbi aia sirgjoonelise rea hunnikuid ajanud. Eks läheb jälle jahiks.

Mida aprill edaspidi toob ongi edaspidi näha. Paistab, et lubatud kuumalaine vajub siiski ära. Vihma võiks pidama saada. Tahaks ikka nagu õues juba mängida.

...salamisi...

...on alanud hooaeg. Kevad ka on kohal. Lõoke lõugas lõunaajal lõõritada. Seda see ju ometi tähendab, kevadet ?

Aiandushooaja algus on tegelikult väga suhteline. Kas see algab siis kui aedleja sorteerib lõpuks oma seemnevarud ja leiab, et varusid on vaja täiendada ning siis poodi kappab ja teeb seda sellise innuga, et tuttavaid inimesi ära ei tunne, sest nuikapsas tahab leidmist. (jäi siiski leidmata selles poes). Või algab see siis kui aedleja maksab esimese arve taimede ja sibulike eest ( see saadetis pole veel saabunud, loodan, et ikka saabub kunagi, ega kiiret ju pole). Või siis kui esimesed elusad taimed kohale jõuavad. Esimestena laekusid 4 Sieboldi priimula sorti. Siinkohal veel kord tänud Suvelillekesele. Kindlasti peaks hooaeg juba olema käimas kui saabuvad järgmised. Liiliasibulikud, kolmiklilletitt ja kaks tundub, et üsna prisket kuldkinga. Tänud Mildale. Aga võib-olla algab see hoopis siis kui kassilaps esimest korda värske õhu kätte tiritakse ja vaeseke sellest šoki saab ja paanikas tuppa põgeneb,

täitsa võimalik, et algab hoopis siis kui lume alt on välja sulanud juba õitsemist alustanud amuuri adoonis.

See oli eile. Muidugi võib olla alguseks ka esimene arglik koristus neis peenranurkades kust varajased sibulikud tulemas. Ninasid juba on. Eriti prisked krookuseninad leidsin, silt näitas, et Tii annetatud. tulevad vist tulbisuurused õied kui juba ninad sellised on.

Eile leidsin 1 lumikellukese. Seegi märgiline aga pigem viitab kevadele. Kui mõtlema hakata, siis ka adoonis ikka pigem kevade märk. Täna leidsin 4 veel.

Ilmselt on siiski hooaeg juba käimas kui esimene õunapuu saab naksitud. Selline väike sanitaarlõikus. Igatahes on sedapuhku aiandushooaeg jälle avatud.  Pühadega läheb nii hinges kui muidu kõik ilusaks, söödud munad teevad ihu ka tugevaks  ja SIIS LÄHEB KIIREKS 😃

Ilusat hooaega kõigile kaasaedlejaile !