...kätte jõudnud on aprill...

...see kõige kiuslikum omasuguste seas. 
Kui märtsi lõpus juba kevad ärgitas ja amuuri adoonis vähemalt oli alustanud, siis tänaseks on ninasid juba hulgim, õisigi leiab. 

1. aprill oli päris normaalse ilmaga. Vähemalt keskpäeval oli täitsa muhe. Õhtupoolik enam nii roosiline ei olnud. Läks aina külmemaks. Öösel tuli salamisi kerge lumekord, mis päeval sulas. Suur osa päevast möödus aga padusajus ja kogu aed lainetas. Meie nurka see enamike poolt aprillinaljaks lubatud lumetuisk ei jõudnud. Läks ülevaltpoolt edela-kirdejoont. Öösel vastu 3. aprilli tuli jälle kerge lumekord, mis päeval kiirelt kadus. Eile ööhakul tuli sooja vihma ja täna jõudis temperatuur +14 C tõusta enne kui taas vihma hakkas sadama. 
Jalutasin. Istusin kõik pingid läbi, sest teha tegelikult midagi võimalik ei olnud. kelts ei ole veel läinud ja selle peal olev pinnas on täielik plöga. Ole või astu siis. Aga lumi on täielikult läinud. Linnukesed löövad sellist lärmi, et pane või klapid pähe, et iseenda mõtteid kuulda. Soolurg huilgas kusagil nii läheda kui ei kunagi varem. No tegelikult oli tore. Mingi linnurühm tegi väga veidraid hääli aga olid puus vastu valgust ja täiesti võimatu oli nende tuvastamine. Varem pole sellist veidrat laulumoodi asja kuulnud. 
eelmisel aastal liigutasin lumekuppe, mis liiga varju olid jäänud. Sellest oli kasu. Tavaliselt hakkasid need mul õitsema siis kui teistel lõpetasid. Sedapuhku oleme graafikus.
Aga kuhu ma ülejäänud panin, neid oli ikka rohkem ? Ei mäleta.













Roosaõieline transilvaanlane on ühe õie sehkendanud. Ilmselt juba ammu varem ja ma pole seda lihtsalt märganud. Leidsin mitmed peenemad lumikellukesed juba tasapisi õitsemas.
Galanthus x Straffan on natuke suurem kui eelmisel kevadel. Seda, mille poolest see huvitav on näeb kui õis ülespoole keerata aga seda ma tänases mudas teha ei tahtnud.











Kui musta lumeroosi õied on täiesti vastu maad veel, siis kaukaasia lumeroos ja hübriidsed sordid juba sätivad












Valevlillel on üks õis juba peaaegu ja teisedki kohe varsti, armeenia sügislill ´Tivi`  on esimese õienina ajanud. Krookuste tulemist on siin-seal juba päris palju. Eriliselt võimas on üks sort, eeldatavasti ´Cream Beauty ` (esialgu on silt kusagile kadunud)















märtsikelluke jõudis minu aeda alles 2015 aastal heade sõprade annetustena ja on hea meel tõdeda, et talle vist meeldib. Igatahes helendab tulla mitmest kohast.











Suures kivilas tundus ka enam-vähem korras olevat. Hetkel teeb ilma sammalkivirik S. hypnoides

ja mägisibulad on punased.
näiteks ´Hart `

 Tegelikult võiks see kivilaküür olla paari aasta pärast täitsa tore kui mägisibulate kogumikud juba suuremad on ja kui seda sammalt ka laiali lasta. Selline punane küür mõnede okasnumpsikutega.

Üldiselt tundub, et mingeid erilisi kahjusid pole talv tekitanud. Meeri on küll suuremaid ja väiksemaid auke teinud aga ei midagi hullu ja üks ogar mutt on põiki läbi aia sirgjoonelise rea hunnikuid ajanud. Eks läheb jälle jahiks.

Mida aprill edaspidi toob ongi edaspidi näha. Paistab, et lubatud kuumalaine vajub siiski ära. Vihma võiks pidama saada. Tahaks ikka nagu õues juba mängida.


2 kommentaari:

  1. Eestimaa on nii suur ja mõõtmatult avar, et see ilmastik nii erinev saab olla. Meil eile esimesed õrnad vihmapiisad, siis pool tundi tugevamat sadu ja siis olime kui siilid udus. Hommik alles pime, aga loodan, et on lund ikka vähemaks võtnud. Eile oli juba vaba lumevaba maapinda täitsa arvestatav kogus. Hakkan ka siis õisi ehk nägema :) Jaksu ja jõudu teile kevadtöödeks!

    VastaKustuta
  2. Jaa, lumikellukesed palume kõik ritta panna! :) Ja ma pean tulema koolitusele, kuidas selliseid lumeroose saada!

    VastaKustuta