...sellise kiirusega, et ei jõua kuidagi sammu pidada. Ilmad on õnneks ilusad ja kui veel vihma ka saaks oleks elu täiuslik (aedniku seisukohalt).
Kõigepealt siis lubatud pildid. Lihtsalt pole võimalik jätta jagamata see kevadlillede paraad. Olgugi, et madalamad kui tavaliselt.
Sinilillede paraad. Nii sorte kui krantse. Viimaseid isegi ehk rohkem aga no nii ilusad on. Õielehtede arv (varieerub igal aastal isemoodi ? ), kuju, värv (nüansse kahjuks ma ei suuda oma nõrga aparaadiga kätte saada ). Õnneks ei õitse kõik äkki ja korraga. Esimesed lõpetavad ja viimased alustavad.
Hepatica x media ´Hmmelshlicht `
H. x media´Tausendchön `
H. x media ´Blaue Stunde `
H. nobilis ´Alabaster `
H. nobilis ma ei teagi tegelikult selle õiget sordinime. alles alustab ja peale jagamist pisut hõredavõitu
H. trasnssilvanica ´Sensation ` JP
Kirjulehelised alles loovad lehti. Üks udupeen transilvaanlane on küll elus aga õit ei teinud. Sama ühe keskmisega.
Nüüd tulevad puhtal kujul krantsid. Teisel sinilillede platsil olid algselt jasmiini külje all metsikud sinised (paar puhmast) ja sinna istutasin erkroosa tuti juurde. Edasine on juba vabakäigu tulemused. Ja see tulemus on igati minu hingele.
tahaks näha kui see plats on üleni sinililli täis, no ikka nii ilusad on
Üks huvitav kogum on tagaaia kuivmüüri ees. Sinna sattus koos metsast toodud metspipraga. Nende kroonlehtede arv on aastati varieeruv. Maksimaalselt on olnud 12 õielehega, sel aastal tundub olema vaid 9. Enamasti on 10sed aga mitte kõik
Peale põhiplatside on sinililli laiali kogu varjupeenras ja maja ees aknaaluses peenras (selles eriti palju). Eriti agarad on ilma ja maad kaugemalt kaeda tahtjad roosad.
Ühe õrnakese leidsin saunapeenrast aga see peab olema Üllelt saadud pärlmutter metsaleid. Kahjuks pilt ei anna seda õiget ilu edasi.
Lõokannuste vabapidamine toob igal aastal midagi uut ja põnevat. Mõned kaovad aga mõned jäävad kestma. See on hetkel igapäevane tegevus, variatsioonide otsimine ja muidugi ka pildile saamine.
See peaks küll kaua kadunud nõtke lõokannus olema.
Corydalis gracilis nõtke lõokannus ???
Ja nüüd siis ülejäänud kevad 11.04 kuni 14.04
Kirgaslilled tulevad erineva kiirusega. Esimene on sinine kirgaslill. Järgmine
Chionodoxa forbesii ´Pink Giant `Forbesi kirgaslill
Chionodoxa luciliae Gigantea rühm ´Alba ` liigist tunduvalt suurema õiega
C. luciliae Gigantea rühm ´Kloostrimetsa ´
Ma ei tea kuidas teistel aga minu karukellad tulevad küll väga erinevatel aegadel olenevalt asukohast aias. Kivila omad on teistest tublisti ees.
Pulsatilla vulgaris erinevad seemikud
´Papageno ´seemikud
Peaaegu kõik (pakun 95 %) mägisibulad on praegu punased või pigem punased. Need mis ei ole on ka enamasti millegi alla varju jäänud. Nimesid ei tea enam ammu.
Esimesed kanakoolete õied. Paari päeva pärast on ka ülejäänud sordid alustanud.
Fikaria verna (harilik)kanakoole
´Brambulina `
´Copper Nob `
Sel aastal on esimene tulp kivilas
Tulipa binutans norutulp
15.04 Ilmselt kõige soojem päev. +17,5 C oli tipp. Vest läks kohe seljast ja peagi ka fliis. Täna võinuks olla lühikeste pükste ja vesti väel. Tuul oli hästi nõrk aga siiski veel külmavõitu.
Kui eile tekkisid päeva jooksul uuel lilled ja õied siis täna hakkas esimest rohelust näitama. Hommikul vähe, õhtul juba täitsa palju.
Ülased on sel kevadel kummaliselt käitunud. Looduslikud valge ja kollane õitsevad aga aias on vaid paar sorti õied valla teinud. Teisi pole veel üldse nähagi või on vaid lehealged. Ega need nüüd ometi pole surnud?
Anemone nemorosa ´Kenneth Pink ` hakkab värvi võtma.
Olemuselt sarane ´Taavi `on ka olemas aga kõik teised ? Ma ei suuda uskuda, et ülased kõik korraga otsa said, loodan lihtsalt viivitusele.
Kui aial on piisavalt vanust siis ikka juhtub ka põnevaid asju. Näiteks meie lõokannused
ja nende värvid.
Leidsin ühel päeval valge narmasõiega kahelehise silla. Roosa oli ja on endiselt alles.
Scilla bifolia valge narmasõiega kahelehine silla on isegi sümpaatsem.
Tänase päevaga viskusid maa seest kevadmagunad. Nii liik kui ´Multiplex `
Sanguinaria canadensis on üks toredamaid lilli oma keepi mässitud olemises. Igatahes etem kui
´Multiplex ` aga üldiselt meeldib inimestele, ikka suurem tutt. Ega see ju inetu polegi aga lihtne esiema on ilusam. Pisut arglik, pisut külmakartlik aga daam.
Tasapisi hakkavad tulema ka idahüatsindid aga sel aastal on need kesise olemisega. Ega midagi pole imestada. Suvel kui päike pidi neid soojendama sadas ju vihma.
Hyacinthus orientalis idahüatsint, vist ´Delft Blue `?
Selle leidis üles ainuke sel kevadel seni nähtud kirju liblikas
Kollaseid ja veel kollasemaid on nagu putru. Liblikaid muidugi
´Gipsy Queen ` on päris viisakas
milline värv! ei tea kas peaks seda nimetama ´Corneliaks `sest splended pole see enam ammu
Tänane päev tõi ka rohkelt pungade puhkemist. Hommikul imestasin, et korea pappel on juba lausa roheline. 
Populus koreana korea pappel
Esimene oli ikkagi suuretiivaline kikkapuu. Sel hea soe koht kahe männi kaisus. Eks sellepärast. Aga teisedki kikkapuud on suuris pungis.'
Euonymus macropteris suuretiivaline kikkapuu
Kui puid ja põõsaid uurida leiab muudki põnevat.
Hariliku haava urbades pole muidugi midagi imekspandavat aga sinise kevadise taeva taustal on täitsa toredad
Populus tremula harilik haab (sort ´Pendula `, liigil oleks need urvad nii kõrgel, et ei märkakski)
Olen alati piisonipõõsa õitsemise maha maganud. seekord vedas. Alles alustas
Shepherdia canadensis kanada piisonipõõsas
kahju, et hõbe-piisonipõõsas meie kliimas ellu ei jäänud. samas tore, et seegi jäi. Ikkagi ise seemnest kasvatet.
16.04 Öösel sadas vihma. Ei tea kui palju aga lillekastmise ämber oli täis. Hommikul oli ka pisut rohkem kui kõrgenenud õhuniiskus. Lõunaks temperatuur +10 C ja kuidagi soe on. Teistmoodi kui muidu. Selline mahe ja sume ja pehme. Oi nüüd hakkab kõik kasvama ja pea on õrnrohelised silmapiirid ja varsti annab lehestik varju. Ehk venivad lillede õievarred ka maapinnast kõrgemale. Igatahes on vihmapüha (kuidagi heledaks hakkab minema) ja punkt.
Max püüdis mügri. Tõi tuppa näha aga toas paneb Lõvi enamasti toodule käpa peale. Võibolla Max just Lõvile toobki. Ei saa meie tema plaanidest sugugi alati aru.
17.04 Ilm jälle täitsa tore. temperatuur +13 C või selle ringis aga see külm tuul. See teeb meele natuke mõruks.
Tänasteks lilledeks kuulutan priimula ja kiviriku. Mõlemad on juba mõnda aega kas õitsenud või kohe hakkamas olnud. Teadagi, et minu sünnipäeva priimula (tervitused Taivile) alustab ikka 2. aprillil või päev paar siia sinna. Hetkel on selline iludus.
Sama varajane ja tubli õitseja on klassiõelt saadud ja tema aias rändega tegelev priimula. Tahan, et mul ka rändama hakkaks. Pealegi olla see Soome toodud kusagilt Euroopa mägedest. Ilmselt siis Alpidest. Selline looga tegelane
Ei saa ka sel aastal kiitmata jätta 2022 aasta õnnestunud priimulate mixi külvi. Sellest tuli palju toredusi.
On nii varretud priimulat (P. vulgaris) kui kõrget priimulat (P. elatior)
Kesised on aga kriimulad. Madalad ja hõredalt. Vaid üks õitseb, mõni tuleb veel ja kogu moos. Loodetavasti on need külvanud ja taastuvad lõpuks.
Üks kriimula hakkab vist priimulaks muutuma.
Neid on sel kevadel ikka väga vähe näha aga küllap neid varsti jälle rohkem on.
tärkava pojengi südames
Kõik 3 äärispriimulat on kenasti elus ja õitsevad. Kaks sorti kahjuks on alla vandunud juba aasta paar tagasi.
P. marginata ´Alba ` äärispriimula
Hambuslehinsed priimulad hakkavad tasapisi tulema. Aga valget mul ikka ei ole. No ei jää kestma.
Ja vanaemadki olijad tasapisi tulevad. Esialgu tundub, et kõik on vähemalt elus
tegelikult väga, väga tume, pilt petab nagu alati
see iludus on vist Tiia käest saadud
ja see on Svea helelilla
P. x pruchonicensis ´Ostergrun ` tšehhi priimula
Kasvukas hakkavad seal talvitunud kõrvikud-karvikud õitsema. Üks on kahjuks ka otsa saanud. Esimesed.
P. x auricula ´Old Clove Red `
´Orwell Tiger `
´Hilton Field `
Plaan on sel aastal kõik priimulad või no enam-vähem kõik ära näidata. Saab ise ka pildi selgeks.
Kivirikud, just need kribalad. Endiselt pole mul ainsamatki roosaõielist. Kuna ma olen lubanud, et mitte ainsamatki uut lille siis nii jääbki. Kõike lihtsalt ei saa ja sellega tuleb leppida. Seda enam, et ma ei saa nende kribudega hästi hakkama. Ikka pigem kaovad kui jäävad. Seda armsamad on need kes on alles jäänud.
Saxifraga grisebachii ´Wisley ` Grisebachi kivirik
Saxifraga ??? silt läks kaduma, midagi oleks nagu Leo Gordoniga olnud aga ei leia hetkel ka googlist
S. x elizabethae ´Regina ` (vist ?) Elisabeti kivirik
Muidugi vanad head ja tuntud kollased õitsevad ka kenasti.
Tiigi kaldal laiutab ja ilutseb ´Sekka `. kahjuks pole eriti neid iseloomulikke lapikuid võrseid enam
Salix udensis ´Sekka ` udaa paju
Täna oli Lõvi ka seltsiks ja abiks
Ja õhtu veetsime armsa ja targa külalise seltsis. Rääkisime nii aiast kui aia tagusest.
18.04 Üldiselt ilm nagu ikka nendel päevadel aga õhtul läks tuul jube külmaks. Kuigi termomeeter näitas +10 C tundus peaaegu miinusele lähenevat.
19.04 Tuul on nii külm, et eriti õues mängida ei tahagi. Ega temperatuur + 8 C ka mingi eriline rõõm ole. rõõm oli Tistou külaskäigust. Oodates sai mõni pilt ka tehtud. Ja üldse mitte niisama vaid põhjusega.
Tänu külalisega jalutamisele leidsin kadakpõõsa oksa alt hariliku koerahamba seemikud mis Annelt saadud
Erythronium cams-denis seedling hariliku koerahamba seemik
Kahelehine džeffrsoonia on kaheldavast poole kõrgem ja valge õiega aga tulemine on selgi tore. nüüd oleks kena kui see laienema ka hakkaks ja 5 üksikut tuusti üheks laiguks moodustuks.
Jeffersonia diphylla kahelehine džeffersoonia
Aegade algusest on mul ikka tutike seda igihalit olnud, kahtlustan suurt puhtalt käitumise pärast. Korra on õitsenud ka. Praegu on eriti väike tutt ja kuna roosaõieline piibeleht laamendab siis võib see võita. aga tore pilt hetkel kui piibeleht alles tärkab. Selline odade mets
Vinca (major)? (suur) igihali vist
Kadus ja oli paar aastat peidus aga õnneks tuli tagasi.
Soldanella alpina alpi soldanell
Kuivmüür tagaaias on hukas ja tahaks mitte ainult puhastamist vaid lausa uuendamist. Üks tore hanerohi on selles kaoses ikka õitsenud
Arabis ´Pink Panda ` hanerohi
Eelmisel aastal tegid sipelgad selle all sellist ehitustööd, et kartsin ilma jääda. ebavõrdses võitluses sipelgatega jäin peale. Kohendasin, panin koomale, kastsin korduvalt ja õnneks on see kõik ära tasunud. Lapike on küll poole väiksem aga eks vast kosub mu valvsa pilgu all ja vajadusel ka toetava sekkumisega
Vitaliana primulifolia kollane mägikann
Siin küll lugu pole aga on tore kooslus ajaga tekkinud. Täiesti plaaniväliselt aga nüüd võib teha tähtsat nägu, et vot nii peabki. Kollane on kahe eest.
Petrosedum rupestre (Sedum rupestre) kalju-kivihari (kalju-kukehari, kink-kukehari), kollame on ´Angelina `, sinihall on ´Blue Spruce ja roheline on mul vormina kirjas
Esimene kirsipuu mis õitseb polegi nagu puu. Roomab ja ristub ning sõlmub moodustades lõpuks müüri kividele
Prunus pumila var depressa roomav kirsipuu
20.04 Ilm sama jube kui eilegi. Väike vahe siiski oli. Päikene paistis aga temperatuur oli ikka +8 C. Nii külm ilm siis.
Enam-vähem kõik kanakooled on õitsemise käsile võtnud. Sauna taga on kaks toredat sorti mida ma igal aastal liigi seest välja päästan ja valge on lausa hävimisohus. tuli lõpuks ometi päästev mõte. Las liik seal möllutab ja kiusab umbrohtu. Peened preilid kolin sealt ära.
Ficaria verna (harlik) kanakoole, suur hele on ´Alba Plena ` ja väiksem ´Collarette `
Sordid on enamasti üsna korraliku käitumisega kui paar tükki välja arvata. ´Coffe Cream ` veel ei õitse ja liigiga peaaegu võrdselt laiali rändav aga väga effektne
´Brazen Hussy `
Täisõites sordid on väga ilusad. Osad on siiski ka üsna sarnased õite poolest. Lehed võivad aga sel juhul põnevad olla. Mõni näide ka.
´Bantam Egg `
´Damerham ` 
´Deborah Jope `
Aga see on täitsa uus, eelmise aasta aare Ülle juurest. Tundub, et tunneb ennast täitsa kenasti
´Sulli `
21.04 Vahelduseks täitsa normaalne ilm. Tuult oli aga temperatuuri ka omajagu. Sellel kehaosal mis aednikul enamasti maailma poole vaatab hakkas ikka täitsa palav. +17 C tuli keskpäeval ära küll.
Kui harilik lõokannus on peaaegu kustunud siis kattelehine lõokannus on õitsemise tipus. Huvitav kas on võimalik, et sekkub hariliku titetegemisse?
Corydalis bracteata kattelehine lõokannus, samuti agar laieneja
Teine tulp mis õitsema asub
Tulipa neustruevae Neustrujeva tulp
Kahjuks on tulbid eelmise suve vihmadega pihta saanud ja need mis alles on ülimadalad. Võrreldes nartsissidega on seis muidugi palju parem. Peale poeedikate õitses Narcissus pumilus madal nartsss ja õitseb sort 
´Icefolies `
Mõlemad täpselt 1 õiega. No ei kasva need mul kuigi ma armastan nartsisse väga.
Lumeroosidega ma eriti kelkida ei saa aga mõned ikka on. Valge täidisõieline on tubli. Sellel on vähe lapsi ja need on ema nägu.
Helleborus ´Double Ellen White `
Punane (tegelikult peaks roosa alla käima aga ?)täidis on kesisevõitu. Mitte ei kasva laiemaks ja lapsi ka pole
´Double Ellen Pink `?
Kõige uuem, täitsa tore ja tundub, et hakkab ennast hästi tundma on hetkel väga madal. Ilmselt selle põua pärast
Helleborus orientalis ´Conny ` kaukaasia lumeroos
On ju veel punane kaukaasia lumeroos, erinevaid seemikuid lahkunud sortidest ja kolmes kohas roheliseõielised mille kohta ma ei tea kas on üks ja sama või mis liigiga üldse tegu. Saamiskohad erinevad.
Varjupeenra priimulad hakkavad ka õieni jõudma. Nimesid pole aga ka nimeta on ilusad.
Milline nunnu tulemine.
Chloranthus japonicus jaapani roheõis
Ja veel üks ülinunnu tulemine
Syneilesis palmata sõrmjas kämmalrohi
Üks hilinenud sinilill. Olen saanud korraga nii sordi ´Blau ` kui valgeõielise vormi. Valge õis hakkas tükk aega enne siniseid pihta
Hepatica americana ´Blau ` ja valgeõieline vorm boonuseks kaasas ameerika sinilill
See on juba teada ja tuntud tõsiasi, et linnupiimad kuuluvad mu lemmikute hulka. neid jagub kevadest (esimene on alati balansa linnupiim) suve keskele ja kauemgi (kõrged linnupiimad). hetkel õitsevad mõlemad isemoodi tegelased kel õied ligi maad lehtede vahel peidus. Need on just need kõige ägedamad.
Ornithogalum kotschyanum Kotschy linnupiim
Ornithogalum schmallhauseni Zanzeguri linnupiim
22.04 Öö jäi kergesse plussi. 3,2 C. Hommik tõotas isegi soojemat päeva kui eile aga tuul oli tugevam ja külmem. Kõik selga pandud kihid jäid õhtuni selga. Ka päikese käes.
Päikene peenras
Adonis vernalis kevadadoonis
Ülejäänud ülased hakkavad ka välja ilmuma. Mitmed on veel alles lehestaadiumis. Küllap jõuavad lõpuks needki. Anemone nemorosa võsaülane
ma ikka ei saa aru ega ole kindel kas ´Green Dreams ` või ´Green Fingers `
´Mart´s Blue `
´Maret `
´Monstrosa `
Anemone x lipsiensis värdülane
Samal ajal nn vanas pargis
Esimesed püvililled
Fritillaria sewertsowii Severtsovi püvilill
Fritillaria eduardii Eduardi püvilill püsib kiuslikult 1 varrega
Fritillaria pallidiflora kahkjas püvilill
Fritillaria meleagris f. alba kirju püvilill
Osad karukellad lõpetavad, osad alles alustavad. Heledad tunduvadki hilisemad olema, vähemalt meie aias.
Pulsatilla seedling karukella seemik
Pulsatilla vulgaris ´Pearl Bells ` harilik karukell
Ise koos metsataimedega tulnud ja ennast sisse seadnud. Selline armas laiguke ja las see siis kasvab ja laieneb
Oxsalis jänesekapsas
24.04 Ilm täitsa kena.+ 14 C keris välja. Päikene ka paistis. Pealelõunal hakkas tuul tugevnema ja muutus kiuslikuks aga Kaie päästis mu ära. Oli ilus päeva teine pool, mis uude päeva kaunis palju sisse sõitis. Olin unustanud, et õhtul ei tohi viinamarjadega priisata. Uni kaob kaugustesse või hoopis kõrgustesse. Öösel hakkas sadama.
Hondo magnoolia alustab õitsemist
Magnolia kobus hondo magnoolia
25.04 Vihm. Lõpuks ometi. Päeva esimene pool +11 C ja kohati lausa tuulevaikne lasi majataguse peenra korrastamise lõpetada. Esimesed tibad isegi tulid aga korraks. Oleksime pidanud Ain Angerit kontserdil kuulama aga jäi ära. Jube kahju.
26.04 Päeva algust iseloomustavad kõnekalt pildid.
Lõunast läks kraad plussi. Aga tugeva tuulega. Sadu küll lakkas (oleks võinud veelgi sadada sest olime totaalses põuas) aga aeda ei kiskunud. Tuul lükkas ümber meie tulijaid tervitavate öökullide puu mis ka pooleks läks. kas õnnestub parandada või tuleb linnukestele uus koht leida.
27.04 Jälle kena kevade.
Puittaimed on praegu eriti põnevad jälgida. Muudkui vuran ringi ja uurin kui kaugel need omadega on. Kaugvaade on sel aastal pisut kummaline. Võsadele omast helerohelist halo veel polegi nagu aga samas on osad puud peaaegu täislehes. Kahtlustan, et need on pihlakad.
Põldjalakas õitseb
Ulmus minor
Kui lehti veel ei ole on hästi näha naastuse kikkapuu tore koor
Euonymus verrucosus naastune kikkapuu
Betula pendula f. dalecarlica dalekarlia kask
Minul pole forsüütia sordid veel kordagi rahuldavalt õitsenud. Kore forsüütia liik ei jäta samas aastaatki vahele. Paar põõsast asendavad puhkemise ajal minu meelest forsüütiaid suurepäraselt. Eriti kaugemas vaates.
Spiraea x vanhouttei van Houttei enelas
Physocarpus opulifolius ´Luteus ` lodjap-põisenelas
Mis oleks aed ilma kassideta kes aegajalt aiaskulptuure etendavad või mis eriti vajalik, valvavad tiigi kaldaid, et ükski mügri ei pääseks tegutsema. Ja Max on mügrikassina ennast korduvalt tõestanud. Kas lõvi üldse jahti peab või on eksiarvamusel, et Maxi saagi pätsamine ongi see õige jaht ei oska veel öelda.
27.04 Hommik ja ilmateade tõotasid aiavaba päeva. Lõunaks keris temperatuuri +8,7 C peale ja seda ei saanud ju ometi enam toas välja kannatada. Tuulevaikses kohas oli ideaalilm.
Elu aias edeneb omasoodu. Iga hommik üllatab uute tegijatega.
Kriimulad ikka tasapisi edenevad ja lisanduvad. Et ka esimene epimeedium õitseb sain alles pildilt teada
Uusi priimulaid tuleb
Primula vulgaris ´Mark Vieltte varretu priimula
Esimene karvik-kõrvik, iidvana
Kui lilleke on veel nii uus, et alles hakkab ennast tõestama, on huvitav jälgida.
Jeffersonia diphylla kahelehine dzeffersoonia , järgmine kord juba õitsvana
Esimene juuno õis. eelmisel aastal võttis külm selle täisõitsemise ajal ja pilti ei saanudki, vist. Igaks juhuks siis see üksik õieke
Juno graeberiana ´Yellow Fall `Graeberi juuno
Esimene kolmiklill aga ega teisedki kaugele maha ei jää.
Trillium kurabayashii rait-kolmiklill (hyb)
Tema iludus
Hylomecon japonica jaapani metsmagun
Esimene õitsev lauk. See on ikka nii ägeda olemisega.
Allium paradoxum var normale erislauk
No kuidas ma lõpetan aprilli ilma kobarhüatsindi ja aubrieetata. Mõlemad kohustuslikud.
Muscai botryoides harilik kobarhüatsint näiteks
Aubrieta x cultorum aed-aubrieeta
28.04 Külm (max 6,5 C) ja tuule tugevus polnud üldse minu maitsele. Toas ka toimetusi. Lõunast läksin ikka aeda. No ei saanud teisiti. Motoorne rahutus tekkis.
29.04 Lubati sooja ilma. Hilisel lõunatunnil ikka 5,8 C. Aegajalt läheb heledamaks. Ju siis pilv õhem ja tundub, et päikene tuleb äkki välja aga siis vajub jälle ära. Kõik hädavajalikud tubased tööd tehtud.
30.04 Ilm pilves, 7,1 C, tuult pole, vihma ka ei ole aga võiks ja peaks olema. Kardan, et läheb nagu alati olulise sajuta ja eriti veel täna kui meil pole tule tegemine plaanis, sest üritus on homme ja kestab terve päeva. Ülost saab pensionär !
Seekord olen taas ennast ületanud aga kevad on nii ilus, emotsioonide rohke ja lilleküllus ning pungade puhkemine puittaimedel on lihtsalt meeli ülendav peale talve. Tahaks kõike ajaloo tarbeks jäädvustada ent see oleks juba ilmselge liialdus. Isegi osake kõigest on palju mis palju. Ja pikk nädalavahetus ju tuleb.
Et on volbriöö siis oleks kohane tutvustada elupuu mis ennast aiakolliks on teinud.
Thuja occidentalis ´Filiformis ` harilik elupuu
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar