...pole ei suvi ega sügis...

 ...ja eks kalender ju ütlebki, et veel suvi aga sügise lõhna tundsin vist juba nädal tagasi. Veel eriti värve ei ole aga midagi ikka juba toimub. Tundub, et puravike kuldaeg hakkab otsa saama aga riisikaid, neid roosasid ja karvaseid tuleb. Üldse peaks minema järgmisele seenenokkimisele seeneraamatuga, sest igasuguseid tundmatuid tüüpe tuleb maa seest välja.

17.09 Vaatamata arvatud puravike vähenemisele nokin ikka pea iga päev oma ämbrikese täis. 

Ülo sai heki pügatud. loodetavasti hakkab jälle normaalne elu käima. Korjasin kokku aedoa, punapeedi ja porgandid. Nii sai Hillar vanad kastid tühjaks teha ja raamid, mis juba täiesti pehkinud olid lõkkehunnikusse panna. Varsti tuleb ju pööripäev ja siis tuleb ikka tuld teha ja sügisviina juua. 

Midagi jäi ikka veel istutamata. aga ´Irtha`(h. tamm) sai paika. Niitsin pisteliselt. Mõnes kohas ikka hein kasvab, olgu siis vihmaga või vihmata. Natuke jäi õnnest puudu, sest mingi pilv otsustas väikese vihma sadada ja kui see läbi sai oligi pime käes. 

Meil on ikka imelised ilmad ja lubatud külma ööd ka pole veel olnud. Eks esimesed külmemad ööd või lausa pinnakülm lähevadki meist igal aastal mööda. 

Crocus pulchellus  ilus krookus

päikese poole (suvaline sügislill)

üks krüsanteem ärkas

Aster turbinellus  keegelaster  no ei õnnestunud mul see suur plaan aga siit näeb tulemas õite hulka ja lisan, et õis on selline 50 sendise suurune, üks lemmikuid läbi aegade

30. september, on tõesti ikka õisi

öelgu nüüd keegi millega on tegu, aster küll aga silti pole ja arvel ka nagu ei ole !!!

kõrred ruulivad ja ohakad nendega võidu kahjuks aga kõrrelised on kõrgemad

Miscanthus sacchariflorus  amuuri siidpööris on endiselt ainuke siidpööris, paar hiinlast on ka aga on nii nirud, et ei lähe arvesse

18.09 Vananemises on nii oma halvad kui head küljed. Õudne on see, et inime muutub külmakartlikuks. Ma ei salli sokke, ma peaaegu, et vihkan sokke aga vot nüüd jalad aegajalt külmetavad. Ja tarvitseb vaid õues natuke külmemaks minna kui kohe meenub, et võib kaminat kütta. Mälust ma parem ei räägigi. Aga milline salarõõm tuleb rinna sisse kui näed, et teised samaealised ka ei mäleta. Kohe kergem saab. Polegi varajane dementsus. Eks neid asju ole palju rohkem aga kes mäletab. Hea on see, et maailma narrused puudutavad aina vähem ja on täiesti ükskõik mida keegi sinust arvab või ei arva. Aga mitte sellest ei pidanud ma kirjutama vaid sellest, et mõnes kohas tabas aednikke kerge miinuskraad . Meil veel mitte aga tänane öö tundub kahtlasem. Suuremad kõrvitsalised tõime tuppa ära. 

21.09 Meile õnneks hallaööd ei antud. Endi suureks kurvastuseks magasime maha ühed uhked virmalised. Vihma saime üleeile 5 min aga ämbrist. Kaks viimast ööd on olnud ülisoojad kui kalendrisse vaadata. 16 ja + C. Magame ikka lahtise aknaga ja Ülo puhul on see vaid väga sooja ööga võimalik. Eile oli pool päeva väga tugev ja jahe tuul aga mida enam õhtusse seda vaiksemaks ja soojemaks läks. 

Eile tõi Ülo Juhanist Liivi Kuldreneti ja istutas ära ka, See sort lihtsalt peab aias olema ja kui ka see põdev puu välja rabeleb pole palju, sest Kuldrenetti pole kunagi palju.

Seened hakkavad koomale tõmbama. Tegelikult teevad seda puravikud. Igasuguseid muid kõrvu ja kübaraid tuleb aina enam. Olen neid pildistanud igas asendis, õnnestub äkki mõni ära määrata. Mõni on nii söödava näoga.

Otsin nähtavaid sügise märke. Otsin värve. Vähe on. Millegipärast lootsin eriti värvilist sügist aga kuna suvi ei tahtnud lõppeda siis ongi värvilise asemel valdavalt roheline. On kindlad puud ja põõsad, mis alati värvuvad punaseks.                                                                                                                                                                                                                 

Acer tataricum  tatari vaher, peab ütlema, et peale punase ja kollase lehevärvi on ka näiteks roosa

                                                                                     

Viburnum lentago kanada lodjapuu on varajane värvuja

                                                                                           

vanas vahtras on ka juba värvi

                                                                            

Ribes glandulosum  näärmeline sõstar sügisene pärl

                              

varjupeenraski on värvi

23.09 Kalendrisügis on käes. Õhtune temperatuur kell 21.00 on +18,2 C. See on täiesti uskumatu ja need õhtud on nii mõnusad aga pimedaks läheb liiga vara, juba.

Käin endiselt seeni noolimas. Puravikud tiksuvad tulla üks pannitäis korraga. Kuigi luban iga kord, et see on viimane, ei suuda ma ometi ilusat puravikku niisama vedelema jätta. 

Kõik taimed, mis pidid maha saama on ka maha saanud. Käib korralik sügisväetamine. Saepuru kühveldamine vajalikesse kohtadesse. Tasapisi teen peenraid korda, mis tähendab juba ka taimepealsete maha lõikamist. Jõudsin äratundmisele, et peenrad ongi korras umbes nii novembrist maini. See tähendab, et pool aastat. Teine pool aastat on kaos. Küll on taimi vähe ja ohakat palju. Siis jälle on taimi kuidagi palju aga ohakat vähem.

Kõik plaanitud ümberkorraldused jäävadki sel aastal ilmselt tegemata. See kuude pikkune põud pani ikka põõna. 

Avastasin, et mingil ajal on meie heki välisnurgad ümaraks läinud. Peaks Ülo käest küsima kas ammu juba?

Täna on septembri viimane päev. Ilm oli üldiselt soojapoolne. Paar väikest sajuhoogu, vahelduvalt pilves ja päikseline. Pigem soe kui külm. Korjasin kaks korda päeva jooksul puravikke. Ikka veel. Puhastasin keldri ust vanast värvist  Olen sellega täitnud nädalajagu hommikuid. Täna sai valmis. Homme värvin esimest korda. Kui muidugi laussadu pole. 

Olen vahepeal märkmed unarusse jätnud ja nüüd muidugi ei mäleta enam midagi. Mingil öösel sadas vihma. Üsna korralikult aga meil on ikka veel veepuudus. Siiani olid vapustavad õhtutunnid suvesoojuses. Ööd ka muidugi soojad +16-17 C. Mõnus on olnud tegutseda. Vahepeal oli vist jahedamat ilma, sest panin lühikesed püksid pesumasinasse. Järgmisel päeval kahetsesin. No ei hakanud välja ka enam võtma.

Sügise asemel leidsin õitsva näsiniine. Teist õitsemist esineb sel aastal palju. Eks ikka neist ilusatest ilmadest tingituna. Arvan ma.

Esimest korda nende paljude aastate jooksul kui see pisut segadust tekitav lursslill on meie peenras. See on lihtsalt igal aastal nii kõrge, et õisi lähedalt ei näegi aga sel aastal võtsid hilised öökülmad selle maani maha ja uus tulemine nii kõrgeks ei kasvanud. Mina kasvatasin seemnest dauuria lursslille aga targad pole sellega  päris nõus. Novot ega mina ka tea vaielda. 

Cimicifuga ??? lursslill

Õhtupäike on võimas värvija ja kuldab kõik kollaseks. Tegelikkus on ikka roheline aga pildid on põnevad.

Meil on üks täiesti segane kuusk. Aegajalt ikka pildistan seda. See on nagu pidev jõulude meeldetuletus. 

Picea koraiensis  korea kuusk

Eile sai ühes peenrajupis ikkagi midagi ka ümber tõstetud ja enda arust paremaks tehtud. Eks aeg näitab.

Üks tark mõte ka tuli. Kui ei taha tigude massilist aeda tekkimist siis tuleb neid ennekõike okaspuudest ja nende alt otsida. Sel põuasuvel ma neid mujal ei kohanudki. Aga kui tuleb hea aasta tigudele !

Kassilapsel läks nädal täielik iseseisvumiseks õues. 2 päeva oli juures ja viiksus erutusest. 2 päeva oli juures aga ei viiksunud. Mängis kõigega, käte ja riistadega. Lükkas välja kõblatud taimi eest ära ja muud sellist. Aga käärid ja habemenoaks kulunud fokin on ohtlikud riistad. Minu töö tempo alanes tunduvalt. viiendal päeval pidin juba aegajalt hüüdma, sest kadus silma alt ära (igatepidi on häda) ja kuuendal päeval oli reetur ja hiilis salaja tuppa magama. Rolleriga on raske liikuda. Ta tormab kaasa ja siis risti eest läbi. Jookseb liikumise ajal üle rolleri, hüppab mulle selga või istub keset liikumissuunda ette. Vahel sõidab kaasa ka. Aina rohkem. Närvid lähevad täiesti krussi. Kardan, et ei märka ja sõidan talle otsa. Täna käisime koos seenel. Mina lõikasin ja tema veeretas minema.

väike paus mürgeldamises, minu sõiduriista iste on selleks mõnus

Sügise märke ja värve peab otsima. Kaugvaated on rohelised. Küll veidi kulunud aga ikkagi rohelised.

Hilistel astritel on hea aasta. vist peaaegu kõik jõuavad õitseda. Mõned uhkemad aga neid tuleb veel.

imeilus nimetu

valge samuti nimetu, kunagi mingist seemnekülvist saadud

Symphyotrichum novae-angliae ´Barr`s Pink ` kaunis sügisaster väga kõrge, üle minu pea

Veidi punast ka lõppu.

vanal vahtral on värvijuurde tulnud

Fraxinus chinensis var rhynchophylla (sün. F. rhynchophylla)  nokjalehine saar (sün. mägisaar), mitte sedavõrd punane kui kuidagi lõunamaine

Acer ginnala  ginnala vaher on ka lõpuks üleni punaseks läinud aga on sel aastal kuidagi tuhmivõitu

Sorbus aucuparia ´Fastigiata ` harilik pihlakas hakkab esimesena värvi lehtedesse saama

ja muidugi eriti erksavärviline Euonymus alatus  tiivuline kikkapuu

Mõtlesin, et saan viimasel septembri päeval ka blogi valmis aga Une-Mati viis mind unemaale. Täna on oktoobri esimene päev aga hommikul välja minnes ei oska riidesse panna. Natuke rohkem kui üleeile aga kindlasti vähem kui tavaliselt on sel ajal olnud. Tulgu siis oktoober ka imeline.