...meenus lõpuks, et on august...

...ja pole tähte ka kirja pannud. Eks aeg ongi sealmaal, et mõtteis mõlguvad kõik need tegemata tööd ja ilmselgelt ka teostamata jäänud plaanid nagu ikka sel ajal igal aastal. Tuleb valida vaid kõige tähtsamad tööd ja suvest suvesse edasilükkamatud tegevused nagu...

...oeh, neid on ikkagi rohkem kui jõuab aga palju oleneb ka sügisest. 

Ilmad on stabiilselt kiusuvihmased. See tähendab, et iga päev teeb korra vähemalt aedniku märjaks või poolmärjaks ja maa on ikka kuiv mis kuiv. Pisikesed ja väikesejuurelised midagi siiski saavad. Suured kuivavad edasi. Lubati koledat maru. Meile ei jõudnud eriti isegi suurt tuult. Korraks mingid puhangud ilmselt varahommikul olid kui kuivanud oksarisu, lehtede ja käbide  hulka maas mõõdupuuks võtta.

Aga mägisibulad on ilusad ja rõõmsad. Aeg on viinud sildid ja enamasti meelest ka nimed. No ja siis, nimeta on need sama ilusad kui nimega. piltide valik on suvaline ja subjektiivne.

JNE.
Ilmselt tundis ka maukleht ennast sel aastal hästi. See on esimene kord mul näha. eks sellpärast polegi mul kunagi need pidama jäänud. Külvi pole olnud.
Delosperma congestum

04.08 Üle mitme aasta tuli Anna külla. Ikka taimed selgas. Üks eriti tore mailane ja mõndagi muud. Armas.
nime ei teadnud Annagi ja pisut juba ära õitsenud aga aimu saab

06.08 - 07.08 Ülilühike kuumalaine. No tegelikult lihtsalt 2 liiga palavat ilma. Esimese päeva õhtuks kui pidanuks jahenema oli temperatuur +29,7 C. Järgmine varahommik näitas termomeeter varjus 26,6. 

09.08 maandus täiesti ootamatult õuele külaline keda polnud ammu näinud ja kes rõõmustas tõsiselt. Sain jälle mööda puid jalutada ja kekata. Aga see polnud peamine. Tähtsust omas ikkagi ennekõike külaline ise. Ja mingu tal ainult hästi.

Kollaselehistel läheb vaatamata kuivusele ja aktiivsele päikesele ootamatult hästi. Kõrbemist on vähe. 

Betula pendula ´Schneverdigen Goldbirke ` arukask

Quercus rubra ´Aurea ` punane tamm

Tilia x europaea ´Wratislaviensis ` hollandi pärn

Acer platanoides ´Princenton Gold ` harilik vaher

isegi A, platanoides ´Golden Globe ` harilik vaher on ennast ületanud.
Kollastel põõsastel läheb alati hästi. Ja ka kirjulöehised puud-põõsad on kenad.

Heldeke. Aga eelmine jutt lõppes ju sealmaal kui kokukas oli tulemas. Ikka see aalujate tippsündmus. Sedapuhku siis Tuderi talus. Kui mulle eelnevalt tundus, et meid on vähe minemas siis koha peal selgus suureks rõõmuks, et oli päris palju. See on üks sedalaadi üritus, mis alati on täis kohtumisrõõmu heade sõprade aednikega ja ka loomulikult uute taimedega. Olin väga tagasihoidlik nii jagama (jaksu jääb väheks) kui vastu võtma aga päris ilma ei saanud minagi. Pealegi kohtasin seal aias uut armastust. Esimesest silmapilgust. Mind on raske peenraserva naelutada, et mingi taim endale mediteerida aga seekord see juhtus. Floks. Naera puruks. Olen lubanud, et mitte ainsatki enam. Aga milline iludus. 

´Flame Blue ` (sün. ´Flame Marine `) heal lapsel mitu nime

Aed ise on imearmas. Et Tuderi asub liivamaadel ja ainuke koht kus mulda leidub on taluõu, siis seal see imeline lilleaed asubki. Palju suurem ja hoopiski uhkem kui ette kujutasin. Täpselt minu maitse (eks meil kõigil ole ju oma eelistused). Pildid kahjuks telefoniga ja väga vähe. 



Kõige olulisemaks tööks ongi praegu istutamine, sest seal sauna seina veeres neid veel on.

10.08 Sadas vihma. Ma kahjuks ei tea kaua aga kui ärkasin oli veel kõik värskelt märg. Ja ärkasin ma 15.30. Vihm algas 10.00 . See ei olnud enam kiusuvihm vaid andis paraja seenevihma mõõtu sademeid. Et kuidas ma tean kui magasin. Olnuks tugev, olnuks märjem. Oleksin võinud arvutis midagi kasulikku teha aga elekter võeti kuni õhtuni ära. Õhtul vuntsisin kivilat. Homseks jäi ka õige natuke. Mis siis praegu seal on. Männid, nulud, kuused, õitsvat emajuurt ja muidugi mägisibulad. Igasugust mudru on veel aga õisi enam pole.


15.08 Aeg on möödunud ikka ja aina vihma ootuses aga mida pole, seda pole ja nüüd enam isegi ei lubata. Loojangud on enamasti sellised.


Ümberistutamised jäävad järgmisse hooaega. Peaksin hull olema kui seda teeksin. Viimased taimed tuleb siiski istutada ja kasta, kasta, kasta.... Mustikarida sai vahepeal valmis. Õigem oleks vist kaar öelda. 


Aiatööd jäävad teadmata ajaks seisma. Hakkasin köögilauda tuunima.

16.08  +32 C, kuiv. Käisime üle pika aja Muhedikemaal. vähe puudus, et oleks vaimustusest kiljuma hakanud. Milline mets seal vasakul mäel ja milline mets sõnajalgade juures. Kõrguvast printsessipuust rääkimata. Üks väike tige pilv oli taevas. Välgutas ja müristas aga ega sellepärast veel vihma tulnud. Selline.

MA OLIN SEAL ÕNNELIK!



18.08 Sündis ime ja oli äikest, üsna ligidal ja veel suurem ime, sadas vihma ja sadas pikalt, lausa 3 cm sügavuseni tegi mulla märjaks. 

19.08 Kompostimägi on üks tore koht kus pidevalt midagi sünnib. Nüüd kaks erinevat kõrvitsat koos kasvamas.


Ütlesin, et imet kaks korda ei sünni kui vihma tõotavad pilved vaikselt hajuma hakkasid. Aga öösel oli taas kusagil tugev äike ja veidi vihma jagus sellest meilegi. Ikkagi eelmisele vihmale väike lisa. Iga piisk on tähtis.

Mis siis augustit on peenraid ilmestanud. Ikka igasugust ilu on vaatamata põuale ja ehk tänu ohtrale kastmisele. paljud endiselt alamõõdulised aga päris olemata õnneks ei jäänud.

Mitmesugused emajuured. Mulle sümpatiseerivad süstlehised. NB! üks neist see heledam on ostetud valgena.

Gentiana asclepiadea süstlehine emajuur
Leidsin veel ühe mida üldse ei mäletanud. Pole isegi kindel liigis aga...
...võiks see ehk olla G. scabra kare emajuur

Mesiohakad on udunummid. Ikka pole mul veel valget kuigi juba ammu isutab.
Echinops

Kahkjaspunase askleep (askleepias) valgeõieline sort kasvab mul varjulisemas kohas kui liik ja alustab alles siis kui liik on juba lõpetanud. 
Asclepias incarnata ´Iceballet` 

Üldiselt on punanupud/mustnupud toredad aga kõrgete vaimustus on pisut lahtunud. need on kuidagi korratud ja kipuvad risakile vajuma. Aga see pisike sort, vot see on küll väga armas
Sanguisorba minor ´Little Angel ` harilik mustnupp

Päikesesilmad on pikalt õitsejad. Jagub neid nii juulisse kui augustisse ja otsa pidi veel septembrissegi. olen suutnud soetada 8 erinevat.
pooltäidis seemnekülvist
Heliopsis helianthoides ´Summer Pink ` kare päikesesilm
Kindlasti käokingad.
Aconitum ´Sparkley´S Variety ` (pildisyamine poolpimedas ja täisvarjus on patustamine)

Floksid. Praegu tundub Eestimaal floksibuum olema. Ma ei hakka omadega üldse eriti vehkima. Seda enam, et päris paljud on reanimeerimisel või erihooldusel kuni taas kosuvad.  Seda, mille hamsterdasin juba esitlesin. Teine, mille soetamise puhul ennast õnnitlen 
´Orchid Green `

tundub, et magasin midagi maha

skulpturaalne

tüüpiline

Mõningane üllatus on sõnajalgade käitumine. Kuigi me oleme kõrbenud kogu suve ja mingit õhuniiskust, mida need vajavad pole ollagi on ometi sõnajalad ilusad ja isegi eed, mis tavaliselt on selleks ajaks juba kõrbenud ja lõpetanud. Suvehaljad, õrnalehelised peamiselt. Igi- või pigem talvehaljad on tublimad. Sel suvel on kõik tublid olnud. Kõige suurem ja vingem on ikkagi 
aga kuidas seda täpselt nimetama peaks ma ei teagi, selge on see, et Dryopteris filix-mas maarja-sõnajalg aga kas mehhiko maarja-sõnajalg või ´Mehhiko ` ??? või veel kuidagi

Kui kunagi tundus pirnipuu aias väga eksootiline ja olime hirmõnnelikud seda leides, siis nüüd on seis selline, et lükkame luuaga puu alt pirne kokku ja nende korjamiseni (vana sort, vist ´Seiu `ja pirnid peab võtma puust rohelisena, et need järelvalmiks ja siis head mahlased oleks. Küps pirn puus on sisuliselt moos) eriti ei jõuagi. Ja see vana väärikas puu kannab nii tohutult palju. Mul on temast kahju ja kuidagi piinlik on ka


Muidugi ei saa august olla ilma päevakübarate, heleeniumite ja hortensiateta.
Rudbeckia fulgida särav päwvakübar

Helenium hyb. ´Baudirector Linne `

Alustuseks kõige pisem aedhortensia. 25-30 cm. Ei ole hädas, selline ongi ja seetõttu ka sümpaatne. Kõige vähem meeldivad mulle need vahepealsed. Ei kõrged, ei madalad. Sel aastal leidsin üle hulga aja pakkumistes ka kõrgeid sorte. 
´Early Harry `

´Limelight `

kõrgem on ´Phantom `, madalamad sordinimi teadmata


Puittaimedel hakkab küpseid vilju tekkima (just dekoratiivsetele, viljapuudel on nagunii)
Viburnum opulus ´Xanthocarpus ` harilik lodjapuu

Euonymus macropterus suuretiivaline kikkapuu , seda imetlen igal aastal uuesti ja uuesti


Saime jälle lapse. Seekord triibulise. Lõvi nimeks ja natuke üle kahe kuu vana. Julge (lõvi süda, sellest ka hoiukodu nimi) ja väga mänguhimuline.
ja milline hurmav kõhualune

22.08 oli vist see õhtu ja öö kui sadas. See on kui kirja ei pane. Võin ka päevaga eksida. Vist ikka ei eksi.

23.08 Törtsutas vihma. Mida rohkem õhtuks seda enam. Midagi hakkab maapinna ülemistes cm juba näha olema ja tolm ei pane enam köhima. Aga suured pärnad, sarapuud ja kased omavad kollaseid lehti. Tasapisi olen peenardes lõikama hakanud neid mille lehed on kuivad või kolletanud. On sügisel lihtsam.

Minu suur lemmik on valge siumari. Tegelikult üldse siumarjad. Nende õitsemine on nagu väikesed vahutordid valdavalt rohelises varjupeenras, nende viljad säravad ja seda kaua

Actaea pachypoda (sün. alba) valge siumari

Naapoli alpikannid Cyclamen hederifolium hakkavad tasapisi õitsema. On valget ja roosat ja eriti ägedat värvi ( tegelikkus on tumedam, sügavam ja säravam)

´Rubrum `

25.08 Täna ei törtsutanudki. Mõnus ilmake aga õhtud hakkavad juba lühemaks jääma. Suvelõpu kriis tegemata asjade pärast on sedapuhku ka läbi tehtud. Ikka nagu igal aastal. Ootan, et viimane liilia õie lahti lööks aga see passib, kindlasti kiusu pärast. Nüüd on veel jäänud krüsanteemid ja hilised astrid. Nendega on nagu loteriis. Jõuavad või ei jõua.  sügisvärvid võivad sel aastal tulla hoopis varem kui ootaks. Ikka selle kuivuse pärast. 

Viis viimast.

´Zeba ` ONO hüb.

´Corvora ` O

´Pretty Woman ` OT

´Robert Swanson ` OT

L. speciosum var rubra ´Ucha ` kaunis liilia


Juba mitmeid aastaid elab ja õitseb ilma torkimata pantrilill Belamcanda chinensis, mille seemnest kunagi kasvatasin


                                                                                                                  
28. 08 Vihmapühapäev. Ega hommikul sadanudki aga nii pime ja pilves oli küll, et muude tööde päev võtta. Sadama hakkas väikest viisi varajastel lõunatundidel ja siis paisus vahepeal vihmaks ka. Neljaks oli läbi. Aga tasapisi hakkab tolmu kinni võtma küll.

Ostsime kasvuka kõrvale. Vana laud on kole-kole ja pink pole ka päris see sellel kohal. Muidugi igatsesin metallist lauda aga no kust sa saad. Ajame siis esialgu selle komplektiga läbi. Aga muud aiapingid jäävad vist jälle uude hooaega. Kahjuks. Kuigi kahe detailid on olemas. Mine tea ehk saavad need lõpuks ka kokku ja värvitud.


Hillar jõudis vahepeal kõik hooned, mis juba olid rootsi punased üle pintseldada. Lunisin küll marmorkuulide eest pintslit aga ei ta andnud.

Istutamised on üldiselt istutatud aga... üks puu tuleb veel Järvseljalt ja ma tahan Ülo Juhanisse ässitada. Kolm hortensiat on puudu ja võimalik, et ühe puu tellin Gardenist ka. Paar kanarbikku kuluks ka ära.  

HORTENSIAD SAIN, 3 puud ka tellisin. Kollaselehelise udaa paju, lumepuu ja hariliku valgepöögi mille sügisvärv peaks olema säravoranž

Iga päev saab tomatit ja ülepäeva suvikõrvitsat süüa. Jube palju liha kulub sedasi. Järgmisel aastal kasvatan Black Cherry taimi veel rohkem. See on ikka tõeliselt hea amps. Aga kasvuka viinamarjad hakkavad otsa saama. Õues ´Zilga `ka natuke panustab meie maiusemeelel. aga sel aastal pisut kesiselt.

29.08 Hommikune üllatus. Ärkasin parasjagu oma pikka ärkamist. Ülo oli natuke aega tagasi tööle lahkunud. ootamatult läks pimedaks. Kähku pilk telefoni äikesekaardile ja mis ma näen. Terve Eestimaa on täpiline nagu tuulerõugetes. Õrn tehnika välja, vool kinni. Kole ei olnud aga sajab siiani ja see on tore. Hommikune äike on harvaesinev nähtus.

Mis siis veel. Oma aedastrite projektiga olen rahul. Järgmisel aastal saab neid veel rohkem olema., Muidugi kui peaks tulema vihmane suvi siis on see veidi problemaatiline aga peab leidma veel midagi ägedat suvikute maailmast. Madalat. väga tihedad sibullillede kohad tuleb ikka lõpuks ju millegagi täita



Üks väike õiendus hostade õitsemise osas. Ega ma ei väidagi, et hostade õied pole ilusad vaid, et kõikidele hostadele need ei sobi, neid on liiga palju, nad poetavad õitsenud õied lehtedele ja rikuvad lehed jne. Aga !!! umbes kolmandik hostasid on õitsedes väga kaunid, neile see sobib ja neid õied tõesti ka ehivad. praeguseks hakatakse maailmas ka õite ilule ja omapärale aina rohkem rõhku panema, sest lehti enam lihtsalt pole võimalik uusi tekitada. Ja mõnele hostale sobivad ideaalselt ja on vägagi pilkupüüdvad ka õievarred peale õitsemist.
´Purple Passion `näiteks

Oleksin selle lohelooga kenasti augusti viimase päevaga maha saanud aga 
30.08 Tegin seeneluuret. Mõnda nägin ja piinlesin pool päeva, et kas kohe või homme. Äkki on homme suuremad aga äkki jõuavad ussid ette. Jätsin ikkagi homseks. Lõpetasin päeva varem, et blogi valmis saada aga siis tuli äike ja otse loomulikult läks elekter kaduma. Teade lubas järgmiseks päevaks 11.30. Kõik. Võis pealambiga ristsõnu lahendada või minna magama.

31.08 Hommikul kohe kui enam-vähem mõistusele olin ärganud, kohe padavai seenele. Otsus oli õige. Seeni oli äiksega maa seest välja vupsanud palju rohkem kui neid eile nägin. Sain 3 liitrit puhast puravikupumpsu. kasekaid, haavakaid. lehisetatte ja võitatte, mis on eriti maitsvad aga nende puhastamine ja eriti märjalt korjatutel, oi jeerum, sina jeerum. Aga kuna teatati, et elekter tuleb alles 22.00 siis mul ju aega oli. väike lootus, et vahel saab ka lubatust varem siiski oli ja see ei petnud. Umbes 18-ne paiku tuligi. Sai seeni praadima hakata. Ja blogi kokku panema. 
Keegi oli valge taldriku männikusse unustanud. Ei hakanud ka mina koristama

Ja nüüd me väsisime ära. Hommikul parandame vead ja laseme selle loo lendu

                                                                                                                                                                      

3 kommentaari:

  1. Oi, milline pisike abiline. :)

    VastaKustuta
  2. Ilus,ilus,ilus! Oh jah!-küll Sina ikka jõuad,minul hakkab vahepeal juba jaks raugema! Mul sama jutt osade hostaõitega ja püüan varakult juba ära lõigata.Istutamist Sul tundub veel pikemaks ajaks vaadates taimi täis kaste.

    VastaKustuta
  3. Äge värk! Ohh, ja see Sinu kivila - lihtsalt imeline! Aga pirnid - ehk on nad mõnele metsaloomale siiski vajalikud?

    VastaKustuta