...on usinasti edasi kribatud, et lõpuks ometi...

...reele ( või siis hoopis vankrile) saada ja jääda 😉

Kevad on kuni tänaseni kalendrist kenasti kinni pidanud ja igati lahke moega olnud. Nagu kuulda ja näha , on paljudes paikades lumigi maha sadanud. meie sellest pääsesime. Küll nägin vist elu tihedaimat rahesadu. Loodan, et mõni õis ikka õues ellu ka jäi. Vaatama ei julge minna, jube külm on 😕

Soe varakevad on sinilillekesed varakult õitsema ajanud. Transilvaanlased hakkavad juba lõpetama. Harilikud on enamasti täisilus ja osad pole veel päriselt jõudnudki. Puhasvalged alles loovad, üks viimaseid on ka täidisõieline sinine ja kärtsroosad pole ka just esimeste killas. Sinilillede pildistamine on üks suur väljakutse ja paras kübaratrikk kui sa pole õppinud oskaja ja aparaatki on lihtsake. Küll on liiga palju päikest või siis liiga vähe. Üldiselt on soovitav olla pikaliasendis jne. Ja ikka ei saa kõiki värvinüansse kätte. Sinililli olen saanud Eesti erinevatest paikadest, nii kaugemalt kui päris lähedalt ja olen lahketele jagajatele / toojatele südamest tänulik. Nüüd on tore jälgida kuidas neil läheb. Kui kiiresti juurde kasvavad ja kas värvid, õiekujud jms säilivad. Mõned pildid ikka ka. Eelmisel aastal ma vist tegin põhjalikuma ülevaate. Kui ei, siis vabandan väga ja parandan vea järgmisel hooajal. 
Kõik need on kodumaised metsaleiud, mis hetkel õitsevad. Sinise variatsioone on veel omakorda mitmeid erinevaid suuruse, õite kuju ja värvi intensiivsuse või tooni erinevuse põhjal. ja nagu öeldud, kõik veel ei õitse ka.









On ju udunummid 😊

Kaasblogijate kirjatükkides võib näha, et mõnes kohas õitsevad täies ilus lumeroosid, on nartsissiõisi, kanakoolet, isegi karukella ja mida iganes. Meie aed on alles sillade aega jõudnud. Koos nendega tulevad tasapisi kirgaslilled. Esineb ka lõokannuseid. 
Anni ennastsalgav töö ellmisel kevadel sillade murussetoppimise osas on vilja kandmas ja kuigi hetkel veel ei saa äraseletatud häälel öelda oo, milline sillamuru, pole seegi aeg enam kaugel. 
Uustulnuk sillade seas on Tubergeni silla Scilla mischtschenkoana (oh, issand )

Lumeroosidde sordid on mul nii varjus, et alles kobistavad. Must lumeroos on tubli kuigi mingi aeg tagasi tundus, et sel aastal ei õitse väga. Tarvitses vaid koledad lehed eemaldada kui pilt muutus

Kivila on talve hästi üle elanud. Eks oli leebe talv ka. isegi surnuks kuulutatud maadjas viigikaktus oli kunagi (ilmselt hilissügisel) ühe päris kena kõrva kasvatanud. Mägisibulatel mõni üksik rosett ikka on must ka aga märkimisväärselt vähe. Enamus neist on praegu tumepunased või veel tumepunasemad, nagu see
´Rotsteinsiese ` (oli vist ikka selline nimi ? )

Kevadine sedumikaunitar mille nime ma ikka ei tea. Olen küsinud ja on ka vastatud aga see on ikka koos paberiservaga kaduma läinud. Help !!!
Sedum mis ?

Kivila sisaldab mõnesid perfektseid mättaid, näiteks

sammalkivirik Saxifraga hypnoides

teravatipuline kivirik Saxifraga x apiculata pungens

ja alles mättaks kujunevaid

Elisabethi kivirik ´Foesters gold ` Saxifraga x elisabethae

Elisabethi kivirik ´Regina ` (vist, müüja polnud 100 % kindel) S. x elisabethae

Isegi vastaklehisel kivikressil pole igaaastast pruuni laiku peaaegu ollagi. See nädalavanune pilt. Praeguseks vast juba õites.Kivila on kaugel, ilm on sant. Kesse ikka vaatama läheb 😛
Aethionema oppositifolia

Okasnumpsikud tunnevad ennast suurepäraselt, nelgid on ilusad, liivateed jälle üle mõistuse laiutamas. Paar numpsikupilti.

Eest taha : Pinus mugo ssp uncinata ´Silver Candles `; P. mugo ´Ophir ` ja P. mugo ´Humpy `

korea nulg ´Pancake ` Abies koreana


Kui palju "kitsekesed " on kahju teinud laiemalt veel ei tea aga tagaaias on kujundatud õunapuid, mändlas üks rodo pungadest paljaks söödud ja nipet näpet veel. Ilmselge märk sellest, et Meeri hakkab vanaks jääma 😒 
lõunat võtmas

Sel kevadel on aed kuidagi korras. Lehed on enamuses talvelõpu tormituultega vist ära lennanud. natuke tegin päästetöid pisisibulike ümber. Umbrohi pole ka kasvanud nagu tavaliselt. Küll oli kole ja karvane mändla turbapeenar. Selle rohisin ära, sest eerikad juba loovad. Tõstsin külvid õuest kasvukasse. Külvasin redist. Juba tärganud. Loodan, et ikka ellu jääb aga mullikile all peaks jääma küll. Eks need aiatööd lähe ladusalt kui abiaednik olemas on.

kes lõikab oksi, kes ajab sügisest jäänud pabulaid alla

ooda, ma tule

mina see kõige ilusam lill

kahekesi

Sünnaks kinkisin endale raamatu. Eks ma oleks selle sünnata ka ära ostnud aga nüüd on hea ennast lohutada ja asja igati mõistlikult põhjendada 😆

Nüüd peaks küll kõik oluline olema ära öeldud ja fikseeritud. Jätkuvat aprilli ja küll see kevad tagasi tuleb

6 kommentaari:

  1. Ilus on Sinu eritooni sinilillede paraad ja praktiline kingitus raamatu näol.Kivilataimed on sel aastal vist kõigil ilusti talvitunud.

    VastaKustuta
  2. Need varajased kivirikud on imelised. Vaatamata külmale ilmale avasid nii teravatipuline kui elisabethi kivirik meil eile esimesed õied. Ja see on ka hea, et sul igasugu karvaseid abilisi jagub. Mõtle, kui igav oleks elu ilma nendeta :)

    VastaKustuta
  3. Sassi hoiakusse on tekkinud väärikust. Jaa, sinililled on ka minu jaoks kevade suursündmus, aga meil nad veel ei õitse. Nüüd tuli veel lumi ka pähe. Nädala lõpuks ehk sulab ära.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kindlasti sulab ja eks siis tuleb see päriskevad ka. Saku sinililled on ka kõik kenasti elus ja huvitavalt hele- ja tumelillad, üks sinine on hoopis ülase moodi õitega.

      Kustuta
  4. Rääkides pildistamisest, siis pole minu hinnangul keerulisemat ülesannet kui lumikellukeste pildistamine, eriti sellisel tuulisel kevadel kui tänavu. Esiteks kellukad katkematult kõiguvad tuules, teiseks ei suuda fotokas sageli valget objekti fokusseerida. Aga ma olen ülesandega hakkama saanud ning saan ehk järgmine nädal üles ka portreede seeria.
    Sinililled on ka imelised. Pildista ka oma topeltõieline vääristaim üles! Mis päritolu ta on?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, lumikelluke on ka üks igavene trikitaja :) Mina rohevahetasin oma täidisõielise sinilille Ahti Tiirmaaga, täpsem päritolu seega teadmata aga kaldun arvama, et Sulev Savisaare käsi on mängus

      Kustuta