...lustisin pintsliga...

...ja ära sai lustitud vineerkohver, millega Futu juba mitu aastat tagasi mulle eriilmelisi kodumaa muldasid saatis. Kohver oli algusest peale tuunimisele määratud. Nüüd said liivad peaaegu otsa ja kohver vabaks. Otse loomulikult läheb see üles tuppa ja selle sisse saab panna väga vajalikke asju. Näiteks tühja õhupalli, surnud sitasitika, punni, nööri ja vile .... Ühesõnaga kõik olulise ja vajaliku 😹


Külje peal on kuldsilm-kuningsoobel. Ja, kes julgeb öelda, et sellist pole olemas. On ju 😜

Enne kohvrit sai valmis veel üks suvel alustatud võlg. Helenilt saadud termotuuma, ups oli vist hoopis termotöödeldud ? lehis

Mõistuse ja südamega

Täna läks talv käest ära ja lumeveskid rikki. Kus ikka sadas ja loomulikult tuiskas ka. Selline valge toredus.


Vanamees ja poiskesekonn toetavad teineteist moraalselt, sest kuidas sa lähed õue kui astmepakud on sellised. Aga Sass kuumavereline nooruk tegi ikka lõpuks tiiru ära.


Ja no kohe varsti algab veebruar, mis sisuliselt tähendab seda, et kevad on peaaegu käes😉

3 kommentaari:

  1. Kodumaa mullad olid värvilised mis nad olid, aga kohver võtab lausa sõnatuks. Milline aare sellest on saanud!
    Kassid magavad meil samuti vennalikult soojust jagades. :)

    VastaKustuta
  2. Varandusekirst, mille sees on võõrisasjad ja õõrded 😁
    Meil tuli ka lund, nii et traktoristid nutavad.

    VastaKustuta
  3. Oi,see kohver on ikka tõeline meistriteos!

    VastaKustuta