...on lund sadanud ja ära sulanud ja jälle sadanud...

...ja hetkel on mõnus lumesadu, tuuletu ja paras -4 C. Hingel on hea ja helge, vaim muutub  teotahteliseks. Kui nüüd veel päikest ka antaks. siis kohe teeks midagi 😉Hetkel aga pimedapoolne, ei mingit sära, varje ega elevust.


Mõned aastad tagasi lubasin endale, et vähemalt 3 kuud - detsember, jaanuar ja veebruar on aiavabad. Puhkavad nii aed kui aedleja. Teoorias kõlab see täiesti teostatavana aga praktikas paraku, jah...
Aed muidugi puhkab, vahel isegi kauem kui need 3 kuud. Kuigi talved on muutunud sedavõrd kummalisteks, et välja ei puhka enam aedki. Aiaelanikud on siiski vist parema kohanemisvõimega kui aedleja. Olen siiski peaaegu ära õppinud, et minust mittesõltuvaist asjust ei tasu teha endale mureallikat ja ilm on just see, mille juures pole endal mingit sõnaõigust. Seega vähemalt minust puhkab aed küll.  Selleks, et aedleja saaks ilma aiata need kolmgi kuud, peaks ta ütlema lahti oma sõpruskonnast, katma aknad läbipaistmatu materjaliga ja lülitama välja kõik seadmed, mis võimaldavad tuhnida taimelehekülgedel, tabelites, puukoolides jne. 
Seega kuigi väljakuulutatud puhkus on parasjagu käsil ja poleks nagu mingit õigust aiasjadest kirjutada ega mõelda, on reaalsus siiski hoopis teine. Juba eelmise aasta lõpus hakkasid asjad kirelt käest minema. Täiesti plaaniväliselt kiskus mind kaasa väga emotsionaalne Aiasõbra kuuspakkide broneerimine. Kahjuks on juba praegu kuulda, et need parimad, soovituimad ja kõige elutähtsamad taimelapsed jäävad laekumata. Järgmisena organiseeris suvelilleke seemnete ühistellimise. Ja olgu ta siinkohal veelkord tänatud.
Siinkohal siis aastalguse aalujate peaaegu kohustuslik külvipilt.
Enda seemned külvasin 18. jaanuaril. Täna laekuvad ka sõbra seemned, mida ma külvata lubasin. Mõtlen sellele lubadusele küll raske südamega. Esiteks on üleilmaline trend seemnepakkide sisu kahanemise suunas . Kui on ikka 10-15 peaaegu nähtamatut, tolmjat seemet, siis no on ju tulemus suhteliselt kesine ja kahtlane. pealegi teen ma esmakordselt talikülvi ja pealegi mitte oma tavapärasesse mullasegusse vaid puhtasse Biolani musta mulda. Mõned on sellest üsna kehval arvamusel tänu halbadele kogemustele. Ise olen seda mulda oma segus kasutanud aastaid ja pole olnud probleeme. Seekord aga siis ainult muld, sest minu külvisegus talvitub üks kena keskmist mõõtu kärnkonn. Pole varem ka toas külvanud ja, et kõik on nagunii teisiti kui tavaliselt, siis ei pane ma seekord oma külvikarpe mitte õue sügiskülvide juurde vaid hoopis kasvukasse. Ma lihtsalt ei viitsi lume sisse hakata külvikarpidele urge tegema. eks siis kevadel ole näha, is sellest kõigest tärkab ja sünnib.
Peale selle suutsin ma ennast vaikselt möllida ühe Pottertoni tellimuse külge ja sujuvalt sai kahest kohustuslikust miniatuursest puittaimest juba kolm puittaime ja kaks muud tuusti veel lisaks. Oli ässitajaid 😕 Siis veel Milda Eurobulbi ühistellimus kõigele otsa. Samas avastasin, et keegi on minu nimel (kindlasti see pagana sügisene aednik) broneerinud kevadeks Gardenist liiliasibulaid. No ja kui juba kõik nagunii lappama oli läinud, siis oli täpselt paras koht hakata vaikselt uurima, mida Järvselja plaanib kevadeks. Uskuge mind, nii mõndagi. Kus on siis nüüd see aedleja aiarahu ma tahaks teada. 
Oh, kevad viibi veel ja lase midagi ilusat teha aga neile, kes juba sügelevad ja ootavad, head kevadeootust 😊 Homme on juba veebruar !

8 kommentaari:

  1. Jumala õige jutt sul selle talvise aedlemisega.Kuigi sügisel ei plaani midagi uut,aga ikka jääb pikkadel pimedatel õhtutel midagi näppu,Aga tegelikult on see minu arvates päris tore,on mida kevadel oodata.
    Ilusat lumist talvejätku.

    VastaKustuta
  2. Mind ajab juba ammu see mitte midagi tegeva aedniku roll. Tahaks õues tuuseldada. Tublid, kes seemnetega möllavad. Siiani üritan teiste seljas liugu lasta ;)

    VastaKustuta
  3. Ma nii lootusetu juhtum, et mina aiapause ei igatse, aga tali sunnib. Aed võtab kõik mu tööpäeva saasta endasse ja nii ma tunnen sellest praegu kibedat puudust.

    Külvamine on eluvajalik :) edenegu kõik hästi! Sügiskülvidega kipub see lugu olema, et pikk sügis paneb nad kasvama ja siis on jama majas. :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. sügiskülv tuleb teha novembris, nii hilja kui võimalik, ei need seemned, mis külmaperioodi vajavad tärka, vähemalt pole juhust olnud

      Kustuta
  4. Ilusat tulevat veebruari!:) Taevad on juba palju kõrgemad ja heledamad ja täna oli meil lausa päike.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. meile anti ka päikest, viimaseks õhtutnniks ja nüüd on kuu ka valge, nii valge :D

      Kustuta
  5. No milleks plaanida täielikku aiapuhkust - ons' ehk igatsus keelatud vilja maitset tunda. Millal siis veel kui mitte talvel taimekataloogides tuhnida ja üldse igasugust aiatarkust koguda. Küllap muude hobide jaoks ka ikka aega jääb

    VastaKustuta
  6. Ajakirjale ’Maakodu’ olete kaastööd ka teinud. Tuleb Tammsaarele töö ja armastuse osas kaasa kiita:)

    VastaKustuta