...on suvi kevadega sassi läinud...

...ja minul järg täiesti käest. Eks ma siis teen mai kokkuvõtte kuu lõpus ehk mingil moel ära aga sinna ei mahu ilmselt kolmveerandit kõigest, mis vahepeal arenenud ja kasvanud on. Seega !
Ükspäev umbes nädal tagasi pildistasin vahtraid, lihtsalt toreduse pärast. Kõik 30 ja + ei tulnud kohe meelde, osad pildid ei tulnud välja, sest üks klõps niiöelda puusalt (loe põmpsult) ei tarvitse pilti anda. Mõned siiski valisin välja. Vahtrad on lihtsalt nii ilusad. Kevadest sügiseni.
Pärnvahtral (amuuri vaher) Acer tegmentosum on juba suured lehed

ega tähkvaher A. spicatum palju maha pole jäänud

aga saarvaher A. negundo on veel üsna lehtimise alguses

põldvaher A. campestre on üks minu lemmikuid

mägivaher A. pseudoplatanus

mägivahtra sort ´Leopoldii `

jaapani vaher A. japonicum voldib

monovaher (nipponi) ? (või mono varieteet) A. mono

kämmalvahtra lõhislehine vorm A. palmatum

ginnala vaher A. ginnala

Ja mõned hariliku vahtra  A. platanoides  sordid

´Drummondii `

´Faassens Black `

´Golden Globe `

´Laciniatum `

´Thatandt ´


...möllab lehekuu...

...ja seda nimeväärivalt. Puud ja põõsad lähevad iga hetkega üha rohelisemaks. Lausa silmnähtavalt. Ilma on ka antud ja eile oli siis see päev kui Ülo otsis meeleheitlikult oma lühikesi pükse, sest suveriided alles välja otsimata. Viskasin minagi vatid nurka ja milline rõõm on astuda taas hommikul öösärgis õue. Sellepärast ma ju omal ajal maale kolisingi. Olin juba tõesti tüdinenud kõigi olemasolevate riiete korraga selgaajamisest. Ok, oli ikka muid põhjuseid ka. Nüüd on siis käes see aiainimesele kõige toredam aeg. Enam ei pea kullipilgul uut tärkavat taime otsima. Tulemine on hoogne ja massiline. Seda, mida hommikuse aiaringi ajal veel polnud, on õhtuks juba õitsema hakanud.
!. mai kujunes tõeliseks pidupäevaks kui anniga läksime väikesele aalujate taimejagamise kogunemisele ja lõpuks meid hoopis rohkem kogunes kui arvatagi oleks osanud. Need kohtumised on nii olulised ja hingekosutavad. Annavad kohe tuule kõplasse ja eriti veel istutskühvlisse. Igasugust vahvat nänni jälle aga kõige nummim taimeke on see.
vaevakask Betula nana ´Glengarry `
Muidugi oli veel igasugust toredust ja rõemu. Paar tundrakanarbikku, üks pisi näsiniin. Pisike pajuke, mitut moodi priimulaid, paar epimeediumit.

Mis sis üldiselt on nende vaid kuue päevaga toimunud. Sinililled ja kirgaslilled on lõpetanud. Võsaülase sordid tasapisi õisi näitama hakanud. Esimene kolmiklill on nagu ikka 
on kamtšatka kolmiklill Trillium camchatchense
Peagi tuleb teiste näol lisa. Varasemad minu vähestest nartsissidest õitsevad. Tulbiplahvatust veel ei ole. Püvililled on kohe, kohe.Paar päeva tagasi võis öelda, et sõnajalad on hakanud rulle sättima
tänaseks on nii mõnedki rulle juba lahti kerinud. Seda on teinud ka need kaks toredat Lagle tehtud puust sõnajalga

Liiliate ninad tulevad, mis mühin, martagonidest muidugi ei maksa rääkidagi. need juba poolemeetrised. Räägitakse, et kuked ka juba liiguvad. peab tõrjepritsi valmis panema aga kas ka tõrjuda õnnestub või tuleb korjama hakata ma veel ei tea. Sass kass on tõeline aiakass ja loob iga taimekesega individuaalset suhet. ma ei julge hostaninade vahele veel tigudele maiustki panna. Meil pole varem nii aia ja aednikulembest kassi olnud. Muidugi püüab ta vahepeal ka liblikaid ja luurab linde. Teeb sööstjooksu käpakil aedniku kõhu alt ja muidu vallatusi. Kogu aeg peab olema valvel, et üks valges sokis käpp teiselt poole mistahes tuusti või puhmikut ootamatule kindast ei rabaks.
Esimene kuldkingaõis ka juba olemas. Tõsi, pisut petuga pooleks. Hakkas juba toas nii hoogsalt kasvama, et kasvukasse viies oli juba nupp peal. Istutasin juba peaaegu avanenud õiega ja praegu on see õieke toas vaasis.
kassi-kuldking Cypripedium flavum
Idahüatsindid tulevad ka juba tasapisi. On päris hästi hakkama saanud, eriti kui arvestada ilmadega ja sellega, et ma neid ei solguta vahepealse ülesvõtmisega suvel.
esimesed ´Delf Blue `ja ´Jan Boss `
Kadunuks peetud lõhnav kannike ´Sulphurea ` ilmus teisel pool peenart välja
Viola odorata ´Sulphurea `
Kanakooled hakkavad ka tasahaaval õisi näitama
´Coffe Cream `
´Damerham `
On ka hanerohtude aeg. Hanerohud on toredad. Nii peenemad kui ka hästi tavaline kaukaasia hanerohi
kaukaasia hanerohu roosa vorm Arabis caucasica
Kitsekakrad säravad kaugele. Kõige toredan on neist on kahtlemata täidisõieline vorm.

Kevadistest sibulikest on praegu tegijad erinevad kobarhüatsind
laialehine kobarhüatsint  Muscari latifolium
Üha enam avavad õisi erinevad priimulad-kriimuld. Need on mul plaanis ühes postituses korralikult kaardistada, et ise ka aru saaks, mis on või mida ei ole. Pilti ikka ka
varretu priimula ´Mark Vielte ` Primula vulgaris

kõrvikpriimula ´Adrian Evans ` primula auricula

Kaunitarid karukellad on ka enamuses õitsemist alustanud või kohe alustamas. Neil kahel on suur armastus.

Eks igasugust mudru on veel aga ega siis kõike ka kirja panna ei jõua. praegu peaks aias vehkima nagu hull ja mitte siin blogitama. Üks paljude poolt põlatud näiteks
kuldtäht Gagea

Redised jäid sel nädalal nädala jagu hiljaks. Need kohad kuhu täna Järvseljalt plaanis tuua tomatid ja paprikad, peaks olema juba tühjaks söödud. Tegime ka ogoroodinapeenraga põhimõttelise otsuse. ogoroodina lööme täismahus kasti. enamuses juba sel kevadel Kiireks läheb aga hakkama peab saama. Elu peab lihtsamaks saama teha ju ometi.

Igavikuteele läinud sõbra kunagi jagatud ülasetutsu seest kasvas sel kevadel välja puhasvalge lõokannus. Hinge liigutav üllatus, valus ja ilus üheaegselt. 
Selline üldine ülevaade siis mai esimesest nädalast, et oleks järgmisel aastal jälle millega võrrelda. 

...hakkab üha enam porisev kõneviis võimust võtma, ...

...sest kas siis tõesti peab iga päev vihma sadama. Üks kuiv päev nädalas on kevadiste kiirete aiatööde jaoks ikka häbemata vähe või kuidas ? Jah, täna ei saja aga mis vahet seal on kui udu ei haju isegi vaatamata tuulele ja eilse äikesevihma, muidu vihma ja uduvihma märg on kõik alles. lausa vesimärg on. isegi kärusangad on tilkades. Fui. Sellise ilmaga ei taha isegi luuasõitu tegema hakata. Mida sa ikka lendad kui märjad seelikusabad laperdavad vastu jalgu ja ina on jääs.

Loen sügisese aedniku ulmelugu sellest, mida kevadine aednik kõik ümber istutab ja korda sätib. Mida ? ei saa isegi peenraid lõpuni talvejäänustest puhtaks teha, sest parem on mitte talluda maad mudaks. 
Mõned järeldused olen ka teinud. Näiteks okaspuude kaitsmiseks kevadise kõrbemise vastu aitab täiesti raagus lehtpuu varjust. Et meie üks vanadest vahtratest tagaaias pidi kahjuks kujudeks saama oma halva seene pärast, siis sel aastal on näha ilud diagonaaljoon, milles okaspuud, mis varem pole kunagi kahjustunud on vähem või rohkem pihta saanud. 
Teine järeldus on see, et ma enam oma aeda ei halda. Mõned asjad on mitu aastat kadunud ja kellegi küsimise peale selgub, et ei ole kadunud vaid on lihtsalt nimekirjadest väljas aga peenras täitsa olemas (üks jürilill), lausa õitsema minema või õitsemas (ebamäärase nime ja päritoluga kannike, kollaseõieline). Ühe olulise õitsemise magasin lihtsalt maha (udupeen püvilill) ja paari õitsejaga on nibin-nabin. viimane hetk oli märgata.Näiteks:
äärispriimula Primula marginata ´White ` nagu silt ütles. Ei ole küll nii väga ja päris white aga avatud õis on vist piisavalt white

Koerahammastest õitseb mul nagu ikka uhkelt siberi koerahammas Erythronium sibiricum ´Belõi Klõk `, kasvb muuseas täispäikeses, tavalises meie aiale omases raskes savikas peenramullas. Tesed koerahambad varjukas näitavad küll 1-2 õit aga koralikku õitsemist ei tule.

´Belõi Klõk `

Et jorisemises põhjalik olla, siis tuleb lisada, et peale toreda nulu on täiesti kõrbenud ka kaukaasia nulg. Seda pole varem juhtunud, esimesena mainitu oli roosa ka üleeelmisel aastal Järeldus. Kui rohttaimedega võib ka piiripealsetega mängida, piinad kiratsemise või hääbumise pärast pole nii suured, siis puittaimed on selleks minu jaoks liiga austusväärsed, et näha neid nagu praetud räimi aias seisma. Muidugi, uued võrsed hakkavad jälle kasvama ja puukeste ülemine osa on varsti jälle ilus, pole see ikka mingi lohutus. nagu seegi, et ehk kunagi kasvavad need sellisesse kõrgusesse, et kevadised lumi ja päike enam kahjustama ei küüni. tulevad sellised mingi maani laasunud tüvega puud. 

Positiivsema poole pealt ka. Sel aastal kõvasti kannatada saanud nelkidest on vähemalt nendel, millega ma juba kohtunud olen mingi osa siiski elus ja päris kaduma need ei lähe. Kõik püvililled, mis tulema peavad tulevad. . 
Selaginell (määramata) on korralik.

Ahjaa, kuidagimoodi sain maha 3 uut liiliat. ogoroodinakastid on külvatud. madal hernes, porgand, nuikapsas, naeris. tahaks istutada kasvuhoones ootavad juba saabunud taimed. Äkki pealelõunal õnnestub.
Sõbra seemnekülvist on esimesed 4 liiki juba pikeeritud. Varsti tuleb järgmiste kord. 
Rohkem ei tulegi midagi äkilist meelde. Natuke pilte ka.
lõokannuste vabalasteaed

ilus roosa, seemik

kattelehine lõokannus Corydalis bracteata

väga nooruke C. schanginii oivaline lõokannus

Kohe kindlasti ei saa mööda vaadata kevadmagunatest Sanguinaria canadensis . Esimesena lööb keebihõlmad lahti ja tupeerib soengu
´Multiplex `

Avastasin ühel noorel sinililleseemikul identiteedikriisi
Üldiselt hakkab siiski sinilillede aeg ümber saama ja algab ülaste aeg. võsa- ja kollane ülane on täisilus. Sortidest on ikka esimene ´Taavi `



´Taavi `on tore, madal ja kompaktne. Hetkel väga värske ja valge. Lõpuks ilus lilla.

Kui enamus priimulaid alles asutavad, siis valgeõieline hambuliselehine, mis kasvab kõige varjulisemas kohas  aias üldse, arvas, et on viimane aeg.
Primula denticulata

Kõige esimene karukell, mis eile õie avas.
Pulsatilla ´Rote Klocke `

Päris puittaimedeta ka nüüd kuidagi ei saa ju. 
konksmänd Pinus mugo ssp uncinata ´Silver Candles ` pole oma nime asjata saanud

Aga põrgusse see vesine aprill. Loodame, et mais tuleb nädalasse juba kaks kuiva ilma. Peaaegu oleks unustanud. Pääsuke on kohal, kägu ja ööbikut poleveel kuulnud. 

Head lendu neile, kel luuad olemas ja korras 😻

...mission impossible...

...elik sinilollikeste piltide (200 ja +) õigesse kausta ajamine. Osa jäigi üle😏 Ma tean küll, et peale igat pildiringi tuleks kohe see tegu ära teha aga enamasti ei klapi see muude tegevustega ja nii need pildid kogunevad. Aga sinililled on muutliku meelega ja nii tuleb paras ports pilte, mida enam kindlalt paika panna ei julge. Mingi selguse ma siiski sain. laias laastus kui nii võib öelda. Tegemist on tulikalistega sinilille perekonnast 😛

Transilvaanlastega on lihtne. Kolm neid ju vaid on ja segi omavahel ega ka harilikuga ei aja. Leht viiehõlmaline, õis suurem ja varajasem kui harilikul. Loomulikult Transilvaaniast pärit. Hübridiseerub hariliku sinilillega ja kokku tuleb keskmine sinilill Hepatica x media. Et mul peaaegu kõik sinililled enamvähem ühel platsil, siis jään ootama uusi põnevaid põlvkondi.

Transilvaania sinilill Hepatica transsilvanica.
Täiesti teadmata põhjustel puudub mul põhiliik. Olemas on valge- ja roosaõieline vorm ja üks sort.
´Alba `

´Rosea `

´Blue Jewel ` ja see on ikka ilus küll

Seega ei midagi põnevat ega segast. Harilik sinilill Hepatica nobilis aga on tõesti suur segadusetekitaja oma lõputute variatsioonidega. Hakkan juba kahtlema, et kas kahte sarnast üleüldse olemas on.
Kolmehõlmalise lehega, kolme kõrglehega, (5)6-7 (ka enama) tupplehega, mis erinevates toonides sinised, roosad või valged (puhasvalged ja kõikvõimalike varjunditega valged), lillad. Googel pakub piisavalt infot täpsete kirjelduste ja andmetega ja ma ei hakka neid ümber kirjutama. Küll tekitasid minus huvi rahvapärased nimetused. Mina pole oma elus sinilille teise nimega nimetatuna kuulnud. Ju pole õigesse kanti sattunud. Aga valik on päris suur ja täitsa huvitav oleks teada, kas keegi on ka mõnda rahvapärast nime kuulnu või lausa kasutanud. Külmalill, sinelill, jürilill, metsamirt, lumelill, lumekannike, lumekelluke, külmaelane, külmaölane, surmalill. 

Kunagi aastaid tagasi tekkis meile esimene sinilollike. Oli väga vales kohas minu jaoks (praegu on see täpselt see koht kus eamus sinililli kasvab, sest sinna tekkis jälle iseenesest ja kui ma juba teadlkult sinilille istutasin, siis tundus see ainuõige koht olemag) ja viisin teise sarapuude alla, mis peaks ju igati hää ja meeldiv paik olema. Aga lilleke arvab teisiti. Istub seal ikka samasugusena ja on kõige tagasihoidlikum meie sinililledest üldse.
Selline kahvatu ja natuke nagu äbarik. Kolin ta ilmselt teiste juurde.

Järgmisena tuli meie aeda sõbra lodumetsast paar isendit salaja koos metspipraga. Ühel neist oli aastaid identiteedikriis. Ühes puhmas olid erineva tooniga sinised ja erineva tupplehtede arvuga õied (5-12). tundub, et ka see puhmik hakkab selgusele jõudma, sest kaks viimast aastat näevad õied välja ühtviisi
sellised siis ja mul on tema üle väga hää meel

Siis jõudsid aeda esimesed roosad ja sealtpeale hakkas tasapisi huvitavamaks minema.  
nimetan neid peaaegu neoonroosadeks

Sellest konkreetsest roosast satsist on juba tulnud uusi ja oma siniselt naabrilt on ka midagi saadud, sest üks uueke tundub olema eriliselt põnevat lillakassinsit värvi. Tõenäoliselt oleks neid rohkemgi aga pisikesed seemikud on esimesel aastal nii nõrgalt maa küljes kinni, et olen neid just kevadiste koristamiste käigus kindlasti palju hukka saatnud. paar viimast kevadet olen aga täpistööd teinud ja hakkavad ka tulemused tulema. Ka nendega, mis on pidama jäänud peab olema väga ettevaatlik, sest sageli pole neil enam kevadeks lehti või saavad need ikkagi ära koristatud ja siis kui suuremad puhmad on täisõites või juba väsimas tekivad järsku uued õied. Esialgu pisemad ja hädisemad ja sellevõrra märkamatumad. Nii, et parem kui sinililleplatsis väga ei tammu sel ajal. 

Aga jäin tegelikult roosade juurde. Üks üsna sama roosa oli Ülle annetuses ja ka Anni eelmisel aastal tekitatud sinililleringis on sarnane. Pisut mahedam siiski.
Ja täna nägin eemalt, et on õitsema läinud üks veel mahedam variant aga ma ei pildistanud kohe ja pärast padukat enam päikest ei olnud ja õied lahti ei läinud. 
Küll on Anni eelmise aasta leidude seas üks teistmoodi roosa.


Kuigi nime poolest punane, läheb minu jaoks sort ´Rubra Plena ` ikkagi roosade kirja. No ei ole ju punane !

Puhasvalged sinililled on nii Ülle annetusest kui Anni leidudest. Ka SS-lt ostetud ´Tamsa `. See oli mul juba maha kantud kui mitte ellujääja aga sel aastal on õied täitsa olemas. Kidurad ja pisikesed aga järgmiseks kevadeks on seis kindlasti juba märksa parem


Päris mitu varianti on valged mingi õrna varjundiga
peaaegu, et valge aga õrna roosa varjundiga Ülle sinilillemaalt

Anni sinililleringis on ka mitmeid erinevate nüanssidega. Kõigist variantidest mul ei õnnestunudki lõpuks nii head pilti saada, et sellega siin vehkida. Eks uuel kevadel uuesti, paremini ja targemini.



Ka Muhedikupappa eelmise aasta kingitus läheb sellesse ritta
kaks on roosaka varjundiga ja üks sinakama varjundiga

sinakam lähemalt

üks helelilla varjundiga kui seda enam varjundiga valgete hulka arvata võibki, peakski ehk väga helelillaks nimetama

On ka paa tõelislt lillat eksemplari. kasutan meelega lihtsalt lillat, siis on kõigil enam-vähem üks arusaamine värvist. Peenema nimetamise peale tekivad kiiresti lahkarvamused.
Olen saanud juba kolm aastat nautida
nimetan Ülle sirelilillaks, on siiski pisut sügavam (taga näha) värv

sarnane tuli ka Anni leidudega

kaks lillat on ka Futumetsa leidude seas

peenras oli see kindlasti sinilill aga kui ma pilti vaata (eriti lehte taustal) siis meenub mulle miskipärast hoopis ülane. Ega nad ometi omavahel ? Teisalt poleks see vist ka võimatu kui Wiki väitel võiks fülogeneetiliste uuringute põhjal olla Hepatica nobilis hoopis Anemone hepatica😲

Järgmisel pildidl on 5 Futumetsa ja 1 Ülle sinililleõit (nii lillakaid kui siniseid) Lihtsalt, et näidata-pole kahte ühesugust, olgugi, et metsas kõik sinised ja sarnased tunduvad. Silmad lahti armsad kaasaedlejad. Võib leida väga huvitavat. Erinev toon, erinev tupplehtede värv ja kuju, erinev õiete suurus.

Siniste seast paistab silma Helle leid. Tõsi, see sinine on ehk ka kerge lillaka maiguga aga väga hele ja suur õis ning kompaktne puhmik (on vist kolmas aasta minu juures) paistavad teiste seast silma. Omapäraks ka kitsad ja pikad tupplehed.

Veel siniseid Anni sinililleringist ja juba varem kasvanuist.




kas lugeda helesiniseks (lillaks) või valkjaks sinaka varjundiga 😕

Paneme siis täpi ka peale. 
´Plena ` või ka `Flora Plena ` ???, igatahes oleks nüüd vaja ka valget täidisõielist.

Midagi väga põrutavat mul siiski ei ole. Väga palju sarnaseid leide on mu aianduslikel sõpradel teistelgi ja põnevamaid veel. Näiteks Aivar Saatmannil oli mitu väga kaunist pilti näidata. Ma ei hakanudki kokku lugema variatsioonide arvu. Miski pole veel ju nii kindel, paljud siiski alles esimest aastat. Üldiselt tunduvad siiski kõik leitud oma esialgset värvi säilitavat. Samas kergesti hübridiseeruva liigina võib aedleja suureks rõõmuks tekitada igasuguseid uusi variante. Ja kindlasti leiavad need ka uusi kasvukohti, sest sipelgaid nende seemnete levitamiseks meil jagub. Ja mul ei oleks selle vastu kohe absoluutselt mitte midagi. ka võtan endiselt vastu kõik minu sõpradele põnevana tunduvad sinililletutsud, sest ruumi mul veel on. Sinilillepalavik vajab ravi.

Muidugi vaatan minagi süljenire suunurgas jaapani sinililli H. nobilis var asiatica väljamaistes kataloogides. Mõned panevad lausa vappuma aga seda teevad ka hinnad. siiski, ükskord kui mu aeda enam eriti midagi ei mahu, ma mõne odavama ja lihtsama tahan ära proovida. Hoolimata sellest, et ma pole kuulnud eriti positiivsetest tulemustest nende kasvatamisel. Optimistina mõtlen ikka, et aga äkki😍Ootame ja vaatame. Muidugi võib ka nii olla, et ehteestlaslike introvertidena istub iga puhmik oma mätta otsas ja hoiab kiivalt oma eripära.

kui lumi ära sulas
metsa veeres palju sinilolli
kimbukese sinilolli kinkisin ma sulle
tänulikult selle eest suud sa andsid mulle
Andres Ehin