... on aedlemine läinud kuidagi lipa-lopa...

...sest on palju põnevam vana mööblit puhastada ja uueks teha. Pikalt unistatud kaheinimese voodi ja ühe tugitooli puitosad olen juba ploomilillaks saanud, teine tugitool on kohe varsti saamas. Nüüd on vaja terve seljatäis raamaturiiuleid valgeks saada, sest Ülo rekvireerib praegused on tööpesa jaoks. 
Järsku jõudis kohale, et sügisene pööripäev koputab juba uksele ja suve viimasest otsast pole sõnagi kirja saanud. Piltidest rääkimata aga ega neid eriti ei ole ka. 

Kõige olulisem sündmus septembris oli loomulikult Võhma Juurikas. Taimede poole ma eriti isegi ei vaadanud. Ikka inimesed, need armsad aalujad ja teised aedlised sõbrad olid need, keda katsuda ja kallistada sai enne pikka talvevaheaega. Mulle hakkas kangesti meeldima Muhedikupapa nimetus nende aiahullude kohta. Aianormaalsed 😍
See, et taimede poole isegi ei vaata, ei tähenda muidugi kaugeltki seda, et ilma taimedeta koju saaks tuldud. Kolm okasnumpsikut sai Irenalt ette tellitud.  Valge männi sordid ´Mini Twist ` (esimene katse paar aastat tagasi ebaõnnestus) ja ´Louie `ning mägimänd ´Marand `

Armusin totaalselt ja loodan imelist puukest just sordist ´Louie `. No mõni kohe on ilusam kui teised.
eksole, onju

Taivi kinkis mulle peene ja pirtsu mägisibula ´Casa `, Muhedikupapa jagas lätlaste liiliasibulaid (on neil alles lahedad nimed, läti keel ju) ja muidugi need väga ihaldatud Muhediku päevaliiliad. Lausa 9 sai neid juurde ja nüüd on meil neid aias juba 14. Mis saab olla parem mälestus suurepärasest aednikust ja inimesest ! Mul on siiralt hea meel, et need ilusad sordid nüüd jälle natuke eesti aedadesse levivad. Futu toredd seemned (nt. väga ilus Tii nelk, kaljud või ilus martagon seemik, jõuline) ja mitmed terised taolised toredused. Loodan, et külviajaks saan ikka jala juba alla ja kui ei saa, siis tuleb sedakorda Ülol külvimeisteiks hakata. Futu tehtud järjekordsest suurepärasest triibuvaibast räägin teises loos. Tii maritomatitest olen ikka paar seemneks (mis oligi nagu eesmärk) säilitada. Nii maitsvad olid, et oleksin peaaegu kõik ära söönud. 

Mis siis aias üldiselt toimub. Murud kasvavad 100 meetrit sekundis. Ei jõua nii kiiresti palju niita kui oleks vaja (no läheks juba öödki külmemaks), ohakas on vist varsti rinnuni, sest kõik, mis jäi põuastel suvekuudel kasvamata, kasvab nüüd lausa topelt. Natuke olen rohinud. täpselt nii palju, et saaks istutada. Istutanud olen jälle rohkem kui plaanitud ja lubatud, Kindlasti istutan veel. See on ikka endiselt see kõige toredam aiatöö. 
Midagi ikka õitseb ka. Tonditupik ´Vivid `, viltune kilpkonnalill, krüsanteemid (said küll talvel kannatada päris tõsiselt aga on õnneks ikka alles ja hinges). Hilistest astritest lootsin, et õitsevad ehk varem aga ei ühti. Mitte nii hilised küll õitsevad aga näiteks keegel- ja taevasinine aster on väga hõredalt õietatud. Frikarti aster on uhke. Roosidest on vapraimad ´Pink Grootendorst, ´Tommelise `ja ´Robusta `. Muidugi kukeharjad, need kõrged. Paar lursslille ka pongestavad.

Frikarti aster A. x frikartii

üks kõrge ja valge aster, peaks olema Tealt

üks pika looga aga nimetu

paar aia pealt kokku istutatud kukeharja seemikut

´Pink Grootendorst `on tublidest kõige tublim

Kolmest naapoli alpikannist õitseb üks, teised ikka mõtlevad ja kasvatavad vaid lehti. Muidugi on neil lehed ka suurepärased aga no kaua võib
Cyclamen hederifolium

Eks nipet-näpet ole õitsejaid veel. Sügislilled loomulikult. Üks eriti hiline floks, natuke emajuuri. Tegelikult tahaks nüüd hakata aeda talveks valmis panema. Kuu ja natuke peale selleks aega on ja päevad on juba lühikeseks jäänud. ega mööbligagi rohkem aega pole. Kuidas jõuda, ei tea. Eks täpselt nii palju jõuab kui jõuab. helena pidi nüüd veel ilmad ka jälle palavaks ajama. Oh, ja viimased aedviljad ju ka veel. Oleks hea kui toalilli ei unustaks külmade tulekul õue. aga täna sajab ja see on hea, sest ega liigse niiskuse üle ei saa veel kaugeltki kurta.

Kõige tähtsama aiateo oleks nüüd unustanud. Lehisekoore multš. Koored vedelesid pool suve lõkkeasemel ja õnneks polnud lõkke tegemine võimalik. Ühel päöeval turgatas, et jumal, massin meil on, miks me raiskame. Oi, millist kulda sealt massinast siis tuli. Esialgne mõte kusagil suvaliselt mulda parandada kadus ja väärt kraam rändas köögi akna alla. Natuke jagus ka maja nurga taha. Nüüd on vaja lisa. Ühe sutsu veel saab ka kui Ülo ja Hillar ühe noti koorimise Kõutsi aias ette võtavad. aga veel, veel, veel !!!
peale vihma ja hommikupäikeses lausa punane, normaalolekus lillakasroosakaspruun

Ah, jaa. Seda veel ka, et meie pisike ´pepi `läks sel aastal täitsa hulluks ja nüüd hakkame meie Üloga ka pirni nägu minema.

Oh, issake ja siis veel üks imeasi 😏
Saxifraga cymbalaria (sün. S. huetiana ) müürilill kivirk.
Selline pisike ja imearmas aga !!! See on üks väheseid, mis Plant Word Seeds ühistellimise talikülvist tärkas. Seemnepakil on hardy perenniali. Kui see juba olemas oli, siis süvenesin Googlisse ja sealt võib leida mida iganes. Alpine Garden Society ütleb, et haruldane üheaastane (oh suudaks see õis ometi küpseda ja ennast külvata). Aga leidsin ka sellise iseloomustuse (kopin) Hardy perennial, Hardy biennial, Hardy annual . No võta siis nüüd kinni. Istutasin selle kribala hardalt maha ja eks siis ole näha, mis juhtub.

Nüüd tahaks hakata ohkima sügisvärvide ilust ja nautida peatse pööripäeva lõket, sest kunagi peab ju ka seda lõket teha saama.

...on olnud kaks vihmapüha...

...ja inimese tunne hakkab tasapisi tagasi tulema. Juba peale esimest vihmapüha sai tasapisi niitma hakata. osad platsid olid 2 kuud niitmata ja see oli isegi hea, sest toredad niidutaimed said rahus küpseda ja külvata. Teistes kohtades purunes lõplikult illusioon, et need puittaimed, mis on loodud võsa kasvatama minu aias seda nagu ei teeks. Robiinia nagunii aga kirsid ja hõbepuu, tore paju ja aiast tegelikult juba kevadel välja visatud astelpajust rääkimata. Päris tore oli üle hulga aia kogu platsile ring peale teha. 
Tegelikult ma mõtlesin, et üldse ei kirjuta blogisse tükk aega midagi, sest aianduslikus mõttes polegi nagu midagi head ja ilusat eriti ära märkida, Aga narr ka nüüd august täitsa vahele jätta. Seda enam, et ilmad on normaalsusesse tagasi pöördumas ja on lootust, et midagi aias ka ellu jääb. Millised on selle suve tagajärjed on näha alles järgmisel hooajal. Võib-olla paremad kui ma kardan aga võib-olla hullemad kui ma loodan. Ma ei hakka sel aastal isegi exeli tabelit täiendama, sest kõik on nii õhus ja ebakindel.  Üldse oli see vist minu elu kõige jubedam suvi. Mu pingviini geen oli pidevas häireolukorras ja ma magasin suure osa suvest lihtsalt maha, et unes merre sulpsavaid pingviine näha. Huvitaval kombel ei näinud ma kordagi merest välja kargavaid pingviine. Eks see olekski liiga suur pingutus olnud. Ja nii kahvanägu pole ma ka ühegi suve lõpus olnud. Kui siia juurde panna veel mu lagunev korpus, siis päris sageli oli tahtmine maha istuda ja kõva häälega ulguda.Ma lihtsalt vältisin selle kurja päikese kätte sattumist. Eks nii hullu põuda ja kuumust, eriti seda kuumust, pole ka mu vaene aed varem näinud. Meie mastaapide juures jäi ka tiigist väheseks ning erilist kastmist me teha ei saanud. 
Nojah, mis siis aias praegu on. Kui muidu õitsesid liiliad kõik vuhh korraks vaid, siis üks jäi ennast imetlema. Kolm nädalat pidas vastu. Kuni eelmise vihmani.
´Miss Feya `

Õnneks on olemas kukeharjad. Need, mis ammu õitsenud ilutsevad lehtedega ja need, mis alles hakkavad õitsema (kui ikka hakkavad) ilutsevad ka lehtedega, Need, mis õitsevad ja mida pole paar aastat torgitud, on lihtsalt ilusad.
kivila ´Xenox `

Aga eriti meeldivad mulle igasugused kukeharjade seemikud, eriti kui need on sattunud sobivasse kohta. Võib juhtuda, et kunagi neist isegi kirjutan.

Toredad on ka käokingade seemikud, Näiteks selline.
Üldse on käokingad üks minu armastustest. Ka Hemsley on uhke, Kui see vaid vähem külvaks. 
siin on ta äraõitsenud rodgersiaõisiku oma embusess võtnud

Kui suur osa flokse olid juba õitsemise alguses närbunud õitega, siis hiline ´Creme de la Menthe ` on üks vähestest rõõmustajatest.

Mõni ei vea kunagi alt. Kahju, et sellel seemned ei valmi ja muidu on ka aeglane laienema.
Alleni villtatar Eriogonum allenii

Sügis sätib ka. Vara küll veel, isegi lemmikutel on oma aeg.
suuretiivaline kikkapuu Euonymus macropterus. Tõsi see ongi varajane värvuja. Aga täna vaatasin, et ka vahtral hakkab punast tulema.

Täiesti uskumatut värvi on astilbe ´Color Flash `. Pane või 10 ruutmeetrit täis.

´Phantom `hakkab roosat võtma.

Ja mu vaene metsporgand jäigi potti, sest istutamiseks oli liiga kuiv.

Sass seevastu on hästi kasvanud ja kosunud. Jõuab juba kiva veeretada.

Augustis hooaja kokkuvõtet on pisut imelik teha aga kasutaimedega on asjad selged. kasu oli vähe. Kapsoidid pandi nahka. Naerid jõudsin päästa, olgugi, et väikesed ja enneaegsed. ehk saab teise ringi taimedest, neist mis kirpudest alles jäid. Kusjuures kirbud hävitasid taimekesed ühe päevaga. Põldoaga läks nagu mustlase kartuliga. Seemned saime tagasi ja pealsed pealekauba. Hästi on läinud porgandil. suvikõrvitsal seevastu üllatuslikult mitte nii hästi. samas kui neil oleks väga hästi läinud, olnuks seda liiga palju. Hästi on läinud ka kasvukas tomatil, paprikal ja loomulikult kurgil Kuna ometi aretatakse pooltaimekurk ? eksoote ma sel aastal ei harrastanud, kahjuks. Paar maisitõlvikut võin siiski saada.

Kas siis kõik oli sel suvel halvasti ? Oh, ei muidugi mitte. alati on asjades tasakaal. Palju toredaid külalisi ja kohtumisi. Tänu Annile ja Laglele rippusin kokku kaks kuud kahel näitusel oma maagiliste ja mandalatega,  Eriti tore ja isegi nagu natuke uhke tunne on luuleraamatukese pärast. Kui poleks neid toredaid ja hakkajaid klassiõdesid 1 c-st, poleks seda sündinud. Nemad korraldasid, valisid, toetasid igas mõttes. Selline sai. 
enne köitmist
köidetult
Tänan südamest armsaid klassiõdesid ja kujundajat Eva Krivonogovat ja kõiki neid, kes selle juba ette ära ostsid. Muideks see FB-s tehtud müügiakstsioon oli vist mu suurim kangelastegu viimase 20 aasta jooksul kui minu täielikult kängunud müügisoolikat arvestada.

Ja plusspoolele läheb seegi, et Ülo on saanud tänu sellele, et ma pole teda aiatöödega ahistanud majas korralikult laamendada, On lootust, et 25-ks maalelamise aastapäevaks (3 aastat veel) saab meie maja lõplikult valmis.

Selline suvi siis. Üleeile ärkasin üle mitme aja väga varahommikul ja väga, väga üle mitme aja oli mul peas kaks mõtet ja üks tugev tunne. Esimen mõte oli vastus küsimusele, mida maõhtul anda ei suutnud, teine mõte oli, et elu läheb ikka edasi ja tunne oli nii tugev, et oli peaaegu mõte. See veel vormub. Ja see puudutas aeda ja aedlemist. Et kuidas edasi, kas üldse edasi ja miks edasi.

valge mänd Pinus strobus ´Minima ` piilub nagu peibutis ja on nii lootustandev. Kui ma suudan Ülot veenda, et mul on vaja osta 3 okasnumpsikut veel sel sügisel, siis on elu täitsa lill.


...on juuligi otsa saamas...

...ja sellega koos ka igasugune aedlemise ind ja himu. Tegelikult mõtlesin, et ei ainsamatki rida enne kui vihma sadama hakkab aga siis jääks mõned olulised faktid ajalukku talletamata. Näiteks see, et viimane vihm oli 15 min padusadu 7. juulul, ajal mil meie kaugel põhjas kokukat nautisisme. Või, et vahepeal oli jälle maailma lõpp koos kuuvarjutuse ja verekuuga. Natuke suutis Ülo ka pildile püüda. Kuud siis muidugi, sest lõpp jäi esialgu veel tulemata.

Või seegi, et 20. juuli seisuga olid mõnedki puud juba sügisrüüs, osad neist nüüdseks juba raagus.
Need näiteks aha mitte ainult. Kolletavaid kaski on Eestimaa täis.
Nagu kõiki putukaid sel aastal, on erakordselt palju KURJE RÜNDEHERILASI. Mina pole veel seni sutsu saanud aga ega ma olen ka valdaalt toas, sest päikese kätte ma keeldun lihtsalt minemast. Ja veel rohkem on kaunitare admirale. Nii palju pole ma neid varem näinud.

Eks õitsemist ja ilu ka on aga ilupilte pole eriti mõtet püüda, sest õied on sageli juba puhkedes ka närtsinud. Ikkagi pidevalt 29-32 C teevad oma. Kastame aga palju sedagi jaksab. Päeval ei saa ja õhtud on lühikesed. Ülo mässab poolte öödeni vihmutit edasi tõstes. Igaõhtune aiategu on 2,5 tundi ohakate väljatirimist peenardest. Ohakas nimelt kasvab endiselt hästi. ega polegi rohkem mõtet kirjutada, sest sellest saaks üks otsatult viril ja nutune kirjatükk. Parem paar lillekest, mis ennast eriliselt hästi tunnevad.
varretu keelikurohi  Carlina acaulis lausa vohab

Kunagi seemnest kasvatet kare päikesesilm Heliopsis helianthoides, selline pooltäidis on ka väga õnnelik
Liiliad hakkavad lõpetama, mõned hilisemad on veel tulemas. Küll kõrguskasvus enamus kolmandiku madalamad ja osad õrnahingelisemad sel suvel ei õitsegi aga valdavalt ikkagi alles. kevadel tundus, et talv on paljud viinud. Õnneks mitte.
Üks uus ´Pink Giant ` ei ole küll gigantsetes mõõtudes aga esimene õitsemine ju ka ja see suvi. Muidu igati meelepärane.

Floksid eriti õnnelikud ei ole. Paremini tunnevad ennast need, mis teiste taimede vahel varjulisemas kohas. Hekipeenra omad on üsna nirud aga siiski veel elus.
´Blue Paradise ` lehise varjus

Päevaliiliad õitsevad kesisemalt kui muidu. Siilkübarad on üldiselt tublid. kahjuks on talv jälle oma võtnud ja üks mu lemmikuist on läinud. Teine on alles. Ja palju toredaid eriilmelisi seemikuid , mis saavadki olema minu siilkübarate tulevik. nemad kestavad.
´Secret Lust `

Kõik hortensiad õitsevad kenasti, ka kõige pisemad. Ju on saanud sellised kasvukohad kus pole kõige hullem kõrb ja lehedki on normaalasendis.  Üks toredus on puishortensia Hydrangea arborescens ´Pink Anabelle `, eriti õitsemise algus.


Käokingade aeg on ka. Neid on veelgi tulemas, jätkub ehk sügiseni.
sinine käoking Aconitum napellus

Kui kõrged kukeharjad just saba ei anna, siis varsti võiks neist ühe loo kirjutada. Eriti meeldivad mulle kõik need kavalatesse kohtadesse tekkivad seemikud. Mõned istutan ka sobivamasse kohta aga kui võimalik jätangi sinna kuhu nad juured on ajanud.

Selline juuli teine pool siis. Enamasti mõtlen kas jääd tootvatest agregaatidest või sugulastest pingviinidest seal kaugel lõunapooluse lähedal. Saaks augustiski istutada, oleks ka kohe ilusam olla aga septembris ma püsikuid enam ei istuta. Liiga paljud lähevad neist välja. Potis säilib rohkem. Puittaimi ehk küll.

17. juuli

20. juuli


Ainuke koht kus praegusel kellaajal veel olla saab on maja ees trepil ja sinna ma nüüd siirdungi. Kuduma. Uskumatu lugu, eksole. Aga siis teab indiaaninaine ka, et tuleb külm talv kui valge naine vammust koob.

...on juuli...

...ja see on ootamatult juba üle poole roninud. Taas kuumalaine. Temperatuurid on sellised, et isegi mõtlemisvõime on otsa saanud, teovõimest ei maksa rääkidagi. Pealegi olen mingi viiruse ????!!!! endale hankinud. Väga veider on igatahes olla ja aru saada, et mis see kehatemperatuur küll olla võiks kui higi voolab ööpäevaringselt ojadena ja termomeeter näitab stabiilselt 37-t. Mõtlesin, et ei kirjutagi midagi, eks pildid räägiksid enda eest ja neilt oleks näha, et kõik, mis õitsema peab seda ka teeb. Taimede kõrguskasv on muidugi huvitav aga taimed siiski äratuntavad. Ühest pean omet kirjutama ja seda siiras tänutundes, et on õnn kuuluda aalujate suurepärasesse kampa. Igaaastane kokukas on tõeline pidupäev ja tähtsündmus. Seekord siis Sadula talus kus on kõik ilus. Alates perenaisest ja peremehest kuni kasupeenarde ja kassideni välja. Suur tänu ka ööbimisvõimaluse eest privaatses Saunaluks numbris kus oli nii hea uni, et tõmbasime kella 10-ni kuigi sel ajal oleks juba pidanud kimama järgmisele objektile. Hakka või aeg-ajalt Sadula Saunas välja magamas käima. Enne kokukat külastasime (kahjuks ikka jälle kiirkorras) kahte aiandusjuveliiri, Futut ja Tiid ja pühapäeval veel õepoja ja ta pere vastvalminud suvekodu ning veel üht aalujat, kes pisut tõbisena ent siiski rõõmsana meid vastu võttis. kahjuks jäi viimane kontrollpunkt Roosna-Allikul läbimata, sest ühel hetkel Ülo avastas, et tema ülekuub koos rahakotiga oli jäänud Sadula Saunasviiti. Oli seda veel hommikul vaadanud, et ripud, no ripu, ripu, õues ju soe. Seega veelkord Viimsisse. Ja sellest kuidas me pühapäeva õhtul jäime tänu omavahelise kommunikatsioonilühise ja GEPS-u kiuslikkuse tõttu Maardu ja Iru vahele tiirutama võiks lausa omaette loo kirjutada. Aga ei kirjuta, sest ei jaksa.

Aga aed juulis. Nii jungel kui sel suvel olla saab.

Süüa ka juba saab, kurk ja tomat ei tulnud pildile







´ Empress `

mu lemmik ´Mary Todd `

´Brodway Lights `

laiguline leeklill ´Alpha `

Sassu tenuifolia

´Henry Hudson `

karvane päevakübar Rudbeckia hirta


laiuv lambiharjahein Hystrix patula

palmilehine tern Carex muskingumensis ´Silberstreif `

Ja nii edasi ja nii edasi ja... elik aitab kah. Augustis kui elus olen, siis jälle.