...tormiline õitsemine püsikute mail.
Need kaks nigelat aastat on viinud tuulde väga suure hulga püsikuid. Ennekõike põua tõttu ja mingitel muudel müstilistel põhjustel ka. Põhjuseid tuvastada ei suuda. Hirmus kahju on neist 12 udupeenest kivirikust mida Tii ja Futu istutasid. Futu mauklehed on alles. Ja hirmus kahju on ka tunamullu sügisel istutatud peenematest priimulatest. Neist on mõni siiski ka ellu jääda suutnud. Ja muidugi eriti õrnad ja piiripealsed, mis oleks poputamist tahtnud aga kui aednikku kohal ei ole või on ta vaid poolikult siis tulemused on nutused. Ega ma kõiki lahkunuid ilmselt enne ei tuvastagi kui exeli tabelit täites. Seegi on kaks aastat vahele jäänud. Aga eks sellevõrra saab jälle uusi asemele soetada 😀. Aed tühja kohta ei kannata 😋
Tunne on selline, et juunis õitses kõik kiirkorras ära aga muidugi jäi natuke juuliks ka. Aga kui nüüd panna ritta püsikuid, mis õitsesid jään jänni. Meelde tulevad vaid pojengid. Ülejäänu oleks nagi ainult sibulikud olnud ja muidugi õitsvad puittaimed. Ok, nelk ka tuli meelde. Siberi iirised jätsid mul selle aasta sisuliselt vahele. Päevaliiliad ja astilbed olid nii algfaasis ja sedagi mõned, et loen need juulis õitsvaiks.
Jeesuke, kurekellad muidugi. See on hoopis ise teema, sest nad elavad vabapidamisel ja teevad mis ise tahavad. Peaks hakkama taltsutama. Aga need uued näod, mis pidevalt tulevad on nii põnevad. Olen seemneist kasvatanud ja paar ka ostnud Barlow seeriast ja üsna ammu midagi, mida ma ei oskagi kusagile liigitada. Aed-kurekell ehk. Rohkem armastan flabellatasid aga need ei taha kaua püsida. Mõni vahepeal tekib kusagil taas aga üldiselt on need minu juures lühiealised. Ma ei ole tegelikult ka uurinud, et kas peabki nii olema või on mul mingi anomaalia nendega. Selle asja peaks käsile võtma, sest need on tõesti ilusad.
´Spring Magic White `
Selle aasta uued näod 😊. Muidugi minu aias, ma ei väida, et need on absoluutselt uued. Ju kusagil on täitsa vanad ja ammu olnud. Selline on ilmselt kurekellade eluviis.
Barlow aga milline enneolematu sinine
Mingeid uusi pooltoone oli harilikul ka veel.
Vana võib uues valguses ka uuena paista. Näiteks kui õhtupäike sellest läbi paistab.
Peale suuremate rühmade on muidugi ka üksiküritajaid.
Sieboldi priimulaid peaks olema tegelikult palju aga millegipärast on need vahepeal kaduma läinud. Natuke on alles liiki, ühe uue ostsin kevadel kusagilt (ühistellimine) ja Tiia käest sain uue valgeõielise. Ma nii armastan neid ja no milline ebaõnn. Pealegi ei ole ma nende väheste sortide nimedes ka lõplikult selgusele jõudnud 😒
Elmera racemosa narmikõie õitsemise faasid
Tanacetum coccineum roosa neitsikummel, kohustuslik
Kurerehad ju ka juunis juba õitsesid. Need muidugi jätkavad veel kaua. Tänuväärsed tegelased. enamus neist elab liiliapeenras ja kui neid ei oleks valitseks seal sel aastal tühjus. On ainult üks uus kurereha aga selle eest oivaline. Anna Soomest saatis 💖
´Blue Skay `
pisikellukate hulk on drastiliselt vähenenud
Tegelikult on kellukaid üldse väheks jäänud. Kahju. Kellukaid peab olema. Muidugi pole juunis kõik veel õitsemas ka aga siiski.
Campanula portenschlagiana Portensclagi kellukas
idamagun metssalveidega
Astilboides tabularis laudleht
Dysosma taldleht
Igasugust kribu-krabu oli kindlasti veel aga ajataju on tegelikult kadunud. Mul on kõik hetkel üks mauuli (mai+juuni+juuli) 😀
Magusa piimalille oleksin täitsa unustanud. See on ilmatuma vahva õitsematagi
magus piimalill
Ja sel aastal üle pika aja on need kaks toredat astilbet ometi korraga poma lehevärvi näitamas. Enamasti punaselehine mökutab .
´Color Flash `ja `Color Flash Lime `
Nelgid on mul enamasti poolmetsikud ja ka vabapidamisel. Oi kuidas nelgiplats juuni lõpus lõhnas. Nimedega on juba ammu nii nagu ta on, näod ka muutuvad ajas aga kõige tähtsam ongi see, et saan kord aastas täie rinnaga seda lõhna kopsu tõmmata. Mmmmm, mõnus
Hostad jõudsid juunis kõik ilmselt maa seest ennast välja ajada. Kas kõik alles veel ei tea aga ilusad ja värsked on need veel tänagi (09.07)
enamasi on hostade õied paras tüütus aga mõnele sobib
Kõrrelistega on vist kõik korras. Paar olulist olid juba eelmisel aastal otsa saanud. ostsin uued ja kui ma suudaks välja mõelda kuhu ma panineelmisel aastal palmilehise tarna siis poleks kõik olemas. Tean, et Ülo kaevas välja, sest tahtsin selle puhastada seal sees elutsevast täpilise lehega hundi- (karu-?) tubakast. Kas ma sain sellega hakkama ja istutasin kusagile mujale või ei saanud ja saatsin komposti ? No ei mäleta😏
See täpilise lehega tüüp on ikka jube metsik külvaja ja ikka teiste sisse aga tavalise lehega kolis ära heinamaale. Nii liik kui punane teisend. See on nii nummi. Jätsin mõned saared niitmata, et ikka järgmisel aastal ka oleks.
Paar kõrreliste pilti ka.
Piipheinad on ühed mu lemmikud. Kastikud ka on toredad. Muidugi roog-sinihelmikud ja muidu sinihelmikud ka aga nemad alles kasvatavad lehti mitte pähikuid. Ainuroog on mu suur unistus. Tõin Sommerista aiast liigi ja ühe kollase sordi. Ehk õnnestub. Sommeristas käimine oli tore. Haarasime kaasa ka Muhedikupapa. Minust muidugi ei olnud mööda aeda matkajat aga tänu istumisele, mida jõudsin nihutada sain vähemalt põhjanõlva imetleda ja natuke muudki. Täitus unistus, mis mind vaevas sellest saati kui nägin pilte tiigiparvest. Ok, ma unistasin küll veini joomisest seal aga kohv ja kook ei olnud sugugi halvem. Küll jõuab ka veinini ükskord. Hullu tööd on seal tehtud aga see pole olnud asjata., Ilus on ja veel ilusamaks läheb. Ega tarnadelgi nende rohkuses viga ju pole. Kõrrelised on kohustuslikud. Nagu sõnajaladki.
Luzula sylvatica ´Aureomarginata` mets-piiphein
Luzula nivea lumi-piiphein, minu vana lemmik
Carex muskingumednsis ´Silberstreif ` palmilehine tarn, triipe pole pildil ilmsel üldse näha aga need on
üks üimeduse eelne pilt luhttarnadest, mis pokusid moodustavad, olen rahul, tasapisi hakkavad pokud looma
Siin mõtlen ikka Lillehaldjas Tiiale, oma lilleõpetajale💖 Ühest kõrrekesest on saanud saareke
Glyceria maxima suur parthein
kõige ägedam kastik on praegusel ajal Calamagrostis x acutiflora ´England ` teravaõieline kastik
Sõnajalgade pildid paneks kohe kõik aga ma taltsutan ennast. ei teagi kohe, mida võtta, mida jätta või mis oleks kõige iseloomulikum. Meeldivad need mulle kõik.
verivärske
Polystichum setiferum Plumosum Densum karvik-astelsõnajalg
P. setiferum Confestum Group
Dryopteris filix-mas ´Furcans ` maarjasõnajalg
Polystichum munitum mõõk-astelsõnajalg
Osmunda cinnamomea kaneel-osmunda
Ja nii edasi 😃 aga sõnajalad tuletavad meelde, et...
Jaanilaupäev ja pühad. Üle mitme aja oli nii kohutavalt lõbus ja tore jaanituli, et jääb kauaks meelde ja paneb muhelema kui näiteks peenras nokkimise ajaks meelde tuleb. Imeline kui on nii armsaid sõpru 💖
Ussikesed, tõprad, saatanast kindlasti. Sõid jälle mu kaks õnnetut elulõnga ja hariliku kitseenela ka, täitsa paljaks. Sellist asja pole küll varem nähtud.
Eksole! Algul ei saa vedama ja siis ei saa enam pidama
Issand aga pojengid😞
Õitsesid kuumalaine ajal nii kiiresti, et mõnest lihtõielisest ei saanud isegi pilti. Tutid pudenesin taimedelt pruunide krõbuskitena. Ma ei ole neid ostnud vaid keerulisi või ka lihtsamaid teid pidi saanud. Sestap enamus on nimetud elik lihtsalt ilusad ja vahel ka looga.
Paeonia banatica banaadi pojeng, alati esimene
´Red Red Rose ` ülim punane on kevadsuvel veel täiesti talutav värv
minu lemmik, keegi korjas kusagilt seemne ja kasvatas taime ning siis jagas kellegagi ja see keegi pidi enda oma sundolukorras tooma minul, nime ei tea, midagi ei tea aga on nii, nii ilus, et hing jääb kinni
mul on vanade pojengide nurgake ja loomulikult on seal ´Superba Edulis `
´Pink Hawaiin Coral ` läheb lõpuks kirjuks kätte aga nii kirju pole see varem olnud. Kas päikese aktiivsusest sõltub pleekimine. Ilmselt küll, miks mitte.
Nüüd on küll kõik ja kui ka ei ole, mis tollestki😄. Jäävad siis veel puittaimed. Nii õitsvad kui mitteõitsvad.
