...rõõmustavad südamed saabunud sügises...

 ...sest me armastame sügise värve ja lõhnu ja seda, et varsti saab tubaste rõõmude juurde aga enne on veel hulk sügistöid täis päevi, mis õhtuks kisuvad kargeks ja ka seda me armastame. Tasapisi hakkab suve närvilisus kaduma ja rahu tuleb südamesse ja seda isegi vaatamata suurele hulgale sügistoimetustele.

kui pidevalt törtsutab vihma

23.09 Ja ongi sügis käes. Uskumatu aga tõsi. Punapeet sai keldrisse.

24.  -27.09 Veedan päevi kivilaakrobaatikat tehes. Sellel hooajal siis viimast korda. 

Üks ilus mägisibul jäi teistest rohkem silma. Mis nimi? Mina ei tea. Sildid on ammu kadunud ja nii on enamus mägisibulikke nimest ilma jäänud.

Nädalavahetusel tegid Ülo ja Hillar dendrohooldust. Kogu sellest mudrust, mis nad kokku kandsid saab kena koguse multši.

mingi konnaline😀

üks osa juba roogitud kivilast

Kuigi kalender näitab juba mitmendat päeva sügist lipendavad lipelgad ja mummid sumistavad veel alles olevais õites

Ülo korjas ära õunad vanalt Kuldreneti puult. Kurb aga selle puuga tuleb meil hüvasti jätta. Nädalavahetusel kui Hillar tuleb võtavad nad vanakese maha enne kui see ise ümber kukub. Hakka või uue õunapuu peale mõtlema. Näiteks üks perepuu. Taliõuntega. Aga kas häid taliõunu üldse on ? 

Maja taga peenras kasvab üks kirjuleheline veigela. Kasvab nagu loom ja õitseb iga aastaga aina uhkemalt. Iseenesest ju väga positiivne aga kasvab vales kohas. Istutades eeldasin millegipärast, et on samasugune madal nagu teinegi. Esialgu lõikan 10 cm peale tagasi ja siis vaatab kas õnnestub mujale kolida.

28.09 Hommikul tõeliselt tihe udu. Kuidagi ei taha temperatuur 10 nigi tõusta, lisaks päris korralik tuul ja ähvardav pilv. Ei kõla üldse õueilma moodi. Esialgu. tuulutama jäigi aga vihm tuli alles hilisõhtul. Võtsin ikkagi vaba päeva.

29.09 Olen vist maha käinud, ei kisu aeda. Kui lõpuks ikka ennast kokku võtsin hakkas täpselt sel hetkel kui uksest astusin taevast midagi pudenema. Nagu oleks vihm ja nagu ei oleks ka. Vahepeal olid päkapikud (vist, võisid olla ka nt taimehaldjad või midagi muud sarnast)😊 õuele sületäie taimi. Veetsin siis nende seltsis katuse all aega ja kobisin tuppa tagasi.

polnud ammu roosat käru vaja olnud ja nüüd kui selle välja otsisin kasvukast leidsin sellise imeasja. Pole aimugi kes oma tõukudele sellise pesa on heegeldanud aga väga lahe on

30.09 Päike aga soe küll polnud. Lõikasin innukalt pealseid ja panin lõpuks mulda ühed ümberkolitud linnupiima sibulad. Loodan, et on veel elus. Tahtsin istutada ka aga läks pimedaks. Päev on ikka väga lühikeseks jäänud. 

Cimicifuga ???

Mõnel on õied nii kõrgel , et pildistama peab teise korruse aknast. ja mõnest saab parema ülevaate teisest teise korruse aknast 

Aster x frikartii Frikarti aster läheb iga aastaga ägedamaks.

No ja homme ongi oktoober !

...jõudis sügis õuele

 16. 09 Vihm vaheldumisi päikesega. Koristan maja. Eile tõi Ülo Juhanist natuke põõsaid. See oluline fakt jäi eelmises kirjatükis mainimata. Põõsad on absoluutselt vajaduspõhised. Ok, paar tükki tulid niisama kaasa.

17.09 Täna oleme pulmas, teist korda meie 35 aastase kooselu aja. Nii ilus ja nii põnev. Kuidas tänapäeval pulm välja näeb.

18.09 See oli üks ütlemata ilus, armas, südamlik ja armastust täis. Täna hõljun eilsete emotsioonide pilvedel. Aed on vaatamiseks ja nautimiseks. Ei mingeid aiatöid. Otsin viimaseid õitsejaid.  Kollased säravad ka pilves ilmaga või hämarduvas aias

taluaiast pärit heleenium, kõrge

Rudbeckia fulgida ´Goldsturm ` särav päevakübar, armastan

Loomulikult Colchicum, sügislill. Eriti nimetu maja ja aiaga kaasa tulnud. Võimas, suure õiega ja muidugi ka lehtedega. Pole siiani leidnud lahendust nende lehtede ja hilisema tühja koha varjamiseks

Mõned on õige natuke hiljaks jäänud. Astrid, mis igal aastal siiski jõuavad õitsemiseni. Kõige hilisemad sel aastal ei pruugi üldse selleni jõuda. Tasapisi on alustanud nii keegelaster Aster turbinellus kui ka taevassinine aster. Oma olemuselt o need sarnased aga keeglil on palju suuremad õied aga samas pole see nii õiterohke.

Aster azureus, puhkemata nuppudest võib aimata milline see umbes nädala pärast välja näeb.

mitmesugust mudru, sügisene

oluliseim Clematis heracleifolia ´Cassandra `karuputkelehine elulõng. Läks päris kaua enne kui selle kasvama sain aga praegunegi tundub kuidagi hõredavõitu

Rõõmustavalt palju on säilinud erinevaid krüsanteeme. mõned kõll alles 2-3 varrelised aga kui talv ei tapa kasvavad krüsanteemid üsna kiirest suremaks kui vaja. Kahjuks saab neid igal aastal ka otsa, õnneks mitte kõikides aedades ja kõigil sõbrul korraga. Nii saab need jälle tagasi hamsterdada enda aeda. Harva kui mõnel neist ka nimi on aga vahel juhtub. Eriti rõõmustavad mind vitaalne Ukraina säravkollane ja üks täiesti tituleerimata punane    

Väga sümpaatne ja juba suurema tuustina õilmitsev (võib olla ´Elaine´s Hardy White`)

Viimased liiliad on lõpetamas. Mõned hilised laugud alustanud. Karvane päevakübar kestab lõpuni, kauakestvad on ka päikesesilmad. Harilik lursslill, maruhein, mõned varasuvised, mis ennast on kordama hakanud, puittaimedest mõned roosid (kõik Grootendorstid aga ka ´Signe Relander `). Kõik ei tule meelde ka.

peitepilt 

Siumarjadest on kõige hilisem valge siumari. See on ka kõige ägedam.

Actaea pachypoda

Alpikannidest jäi sel aastal palju tulemata. Päris tühjust õnneks siiski ei ole. Vähemalt 3 naapoli alpikanni on õitsemas ja paar ümaralehist näitavad lehti

Cyclamen hederifolium. Kahjuks ei anna pilt õiget värvi edasi. Tegelikkuses on õied palju tumedamad, kindlasti mitte roosad

19.09 Ilmad on tüütud. Selline vihmatörtsutamine kui õieti ei saja aga ometi on märg on kõige vastikum. Kui sajaks korralikult, rõõmustaksin. Vihma on endiselt vaja. Võtaksin mingi tubase tegevuse ja oleks rahulikult. Aga, et teha on sügiseselt palju siis üritan tabada hetke kui parajasti on kuivapoolne. Õhtuks olen väsinud mitte töö tegemisest vaid riidesse panekust ja riidest võtmisest. Ja aeg töötab minu kahjuks.

20.09 Ikka törtsutab. Sain istutatud mõned uued floksid. Siis ajas tuppa. Toas keerasin kokku halvaarulli. Hakkasin välja minema, jõudsin välisukseni hakkas sadama. Puhastasin eeskojas aedoad. Ma lihtsalt ei viitsinud jälle tunkesid ja saapaid ära võtta. Vihmahooke sai otsa ja et mul oli kuri kahtlus seente osas istusingi põmpsu peale ja kihutasin seenele. Kaasas väike potsik. See sai täis ühe kase alt. Pole teine suur ega midagi aga milline koostöö kaseriisikaga. Perfektne ring ümber puu ja mida ma varem pole näinud, olid üksteise kukil kobarais kasvavad kaseriisikad. Tõin potsiku maja juurde, võtsin kaks uut ja läksin lehisetatikaid uurima. Oi, jeesus. Totsikud täis pidin majast ämbri võtma. 20 liitrise. See sai kuhjaga täis. Haavapuravikke oli ka peaaegu igal haavapuul pakkuda. Seeni korjata on hirmus tore, eksole aga kust pärast see loll võtta kes puhastab. Natuke peale keskööd sain valmis. Ülo kupatas ja praadis jooksvalt.

teravsilmad leiavad kaseriisikad üles

hea, et kõiki seeni ei tunne. Korjaksin vist siiani.😀

Suure seenekorje vahelt otsisin sügisest ilu. 

Rida neist kes kunagi sügisel alt ei vea ja see on alles algus

Fraxinus chinensis var rhynchophylla nokjalehine saar

Pyrus ussuriensis ussuuri pirnipuu - sügisvärvid ongi see, miks peab

Spiraea chamaedryfolia taraenelas

 

Euonymus alatus tiivuline kikkapuu siin ja seal

Ribes glandulosum näärmeline sõstar

Acer tataricum tatari vaher

Spirara japonica ´Macrophylla `jaapani enelas

Quercus crispula kähar tamm

Ribes aureum kuldsõstar

Euonymus macropterus suuretiivaline kikkapuu, ma ju ütlesin, et läheb aina ilusamaks

21. 09 Törtsutab. Eilne ilmateade lubas kuiva nädalavahetust. Hea asi nende ilmade juures on see, et toalilledega sai kord majja. Peaaegu.

Iga kord kui möödun, imestan. Milline kuju õiel. Mingil hetkel kui on täiesti avanenud on õis agu roosil õis ikka.

Rosa ´De Montaville `

22.09 Terve päev oli väga ilus ja mõnus ilm aga tunnike enne pimedust (sellega oleks veel palju jõudnud) hakkas sadama. Oli selline pikk ja kitsas pilv. Poleks olnud, oleks Ülo hekiga maha saanud. Sulaselge lius.

23.09 TERE SÜGIS😍