...lapatakse hostasid...

...et kevadeks vormis olla 😊 Ja loomulikult kirutakse enda hooletust korralike piltide tegemise koha pealt. Nii tulebki välja, et tahaks kirjutada mõnestki, millest korralikku pilti pole ja jutt liigub hoopis nende peale, millest on pilti ka näidata. Aga tegelikult vahet pole. Hostade maailm on sedavõrd lappama läinud, et selles sortide rohkuses on mingi käputäie hulgast parema või halvema väljatoomine nii ehk naa meelevaldne. Et ühe taime hingeelu vedidgi tundma õppida tuleb seda kasvatada. Nende kohta, mida aias pole ei saa ju ka sõna võtta.

Peale seda kui ma eile oma jutu ära postitasin tuli peale nende kuue lemmiku meelde veel teisigi, ludinal 😉 Selge see, et kõik mu hostad on mulle armsad aga mõni ikka rohkem kui teised. Üle kõige meeldivad mulle ühevärvilised, siis kitsalehelised. Plussiks on vähem õisikuvarsi. On ka suurepäraseid kirjulehelisi. Mõnes kohas sobib taime aeglane kasv paremini ja mõnes teises kohas oleks vaja kiiret paljunejat. Kindlasti on paljudele oluline teokindlus. Selle koha pealt on mul raske sõna võtta, sest ma pole eriti tigudega kimpus. Mida paksemad ja jäigemad lehed, seda vähem tigudele maitseb või ei maitse hoopiski. Mõnel hostal on hoopis õied need, mis pilku püüavad ja praegune trend aretuses on paljuski õitele suunatud, sest no kaua neid erinevaid lehti ikka tekitada saab.

Lehtede poolest on väga sümpaatne sort ´Devon Green ` Puuduseks on minu jaoks tema õierohkus. Mitte, et see oleks inetu aga see ilu kestab lühikest aega ja seda tüüpi madalate õisikuvartega taimed näevad peale õitsemist ikka väga koledad välja, sest õied pudenevad lehtedele ja rikuvad lehed. Eriti kui veel ka vihma otsa sajab. sama probleem on päris paljude tuntud ja ilusate hostadega. alates sinihallist hostast H. sieboldiana lõpetades kõikvõimalike sortidega. ( näiteks ´Anne ` mille sün. ´Twilight `, ´Barbara Ann `, ´Christmas Tree `, ´First Frost `, ´Francee `, ´Frances William `, ´Revolution `, ´Tokudama Flavocircinalis `jmt.) Seega peaks lõikama need varred enne kui õied hakkavad pudenema. Seevastu väheste või kergete õisikuvarte puhul pudenevad äraõitsenud õied jälgi jätmata.

´Devon Green ` on keskmise kasvukiirusega ja keskmise suurusega nii päikeses kui varjus hakkama saav hosta. 

´Barbara Ann ` keskmise kuni aeglase juurdekasvuga suur hosta, mida soovitatakse kasvatada pool- kuni täisvarjus. Minul saab hakkama ka peaaegu täispäikeses. suvisel keskpäeval sab siiski paar tundi varju.

juunikuine ´Christmas Tree `, suur, üsna kiiresti täismõõtmed saavutav, nii päikeses kui varjus edenev hosta

´Tokudama Flavocircinalis ` iseenesest väga sümpaatne keskmisekasvuline ja keskmise kasvukiirusega, valgeõieline ja kuigi soovitatakse pool- ja täisvarju, saab minul päikeses hakkama.

Võimsalt õitsevaid hostasid on ka teist tüüpi õisikuvartega. Graatsiliste ja painduvatega. Sellistelt pudenevad õied kuidagi teisiti ja ei jää sedavõrd lehtedele pidama.

 Eestis on see hosta levinud kääbushostana H. minor aga kui googel appi võtta, siis pigem on tegu sinise (= laiuv) hosta minivormiga H. ventricosa minor

süstjalehine hosta H. lancifolia (sün. H. japonica ) mitte ainult ei õitse nagu pöörane vaid on ka suurepärase vormiga puhmik. keskmise kasvuga ja üsna kiirelt täismõõtmed võttev, nii päikese kui varjus edenev liik

´Cherry Berry ` peamine väärtus ongi punased õievarred, mis ka peale õitsemist ilusad välja näevad. Keskmine kuni väike, keskmise kasvukiirusega ja eelistab pool-või täisvarju.

Kui jutt juba sujuvalt õitele ja õitsemisele läks, siis jätkan samas vaimus. Üheks ilusamaks valgeõieliseks tõotab saada sort ´Ballerina `. Kahjuks pole ma 3 aasta jooksul saanud sellest pilti, mis oleks pilt. Esimese aasta õitsemisest on midagigi. Võiks j kusagilt pilti laenata aga põhimõtteliselt kasutan ma aiast kirjutades ainult enda fotoasid. On siis selline nagu on. aimu sellest, miks hostal selline nimi on, peaks siiski saama.

´Ballerina ` esimene õitsemine 2015. Väike, suhteliselt nobe kasvaja. sobib nii päikesesse kui varju

´Blue Mouse Ears ` väike, keskmise kasvukiirusega, nii päikesesse kui varju sobiv hosta. Minu esimene Mouse. Kuigi see on väike ja mitte minihosta, on sellelgi näha, et õied on lehtedega võrreldes silmatorkavamad kui suurtel hostadel. Minimousedel on õied veelgi ägedamad. lehed ju tillud aga õied ikka sama suured kui suurtel. Paraku on minu minimoused veel nii noored, et nende pildid jäävad esialgu tulevikku. Nagu päris paljud teisedki hostad, mis vaid aasta või kaks aias olnud. Ühe leherosetiga taimenääpsust ei saagi enne õiget pilti kui see on 2-3 aastat aias kasvanud.

´Centre of Attention ` on igatepidi tähelepanuväärne ja nägus hosta. Keskmise suurusega ja keskmise kasvukiirusega. Tunneb ennast paremini pool- ja täisvarjus.

Õitejutu lõpetan sordiga ´Devon Gold `. On ju imeilusad. 

´Devon Gold ` on väikesekasvuline ja üsna nobe hosta. paremini edeneb pool- ja täisvarjus ja ilmselt ronib varsti edetabelis kõrgele kohale. 

Siinkohal peakski siirduma kollaseleheliste toreduste juurde. Aga enne tahaks veel ühte paljutõotavat roheliselehelist tutvustada. Sellestki loodan palju.

´Goober ` pildil keskel. Ma pole varem nii turdi kohanudki. Keskmise- kuni kiirekasvuline väike hosta, mis edeneb nii päikeses kui varjus. 

Järgneb