...et kevadeks vormis olla đ Ja loomulikult kirutakse enda hooletust korralike piltide tegemise koha pealt. Nii tulebki vĂ€lja, et tahaks kirjutada mĂ”nestki, millest korralikku pilti pole ja jutt liigub hoopis nende peale, millest on pilti ka nĂ€idata. Aga tegelikult vahet pole. Hostade maailm on sedavĂ”rd lappama lĂ€inud, et selles sortide rohkuses on mingi kĂ€putĂ€ie hulgast parema vĂ”i halvema vĂ€ljatoomine nii ehk naa meelevaldne. Et ĂŒhe taime hingeelu vedidgi tundma Ă”ppida tuleb seda kasvatada. Nende kohta, mida aias pole ei saa ju ka sĂ”na vĂ”tta.
Peale seda kui ma eile oma jutu Ă€ra postitasin tuli peale nende kuue lemmiku meelde veel teisigi, ludinal đ Selge see, et kĂ”ik mu hostad on mulle armsad aga mĂ”ni ikka rohkem kui teised. Ăle kĂ”ige meeldivad mulle ĂŒhevĂ€rvilised, siis kitsalehelised. Plussiks on vĂ€hem Ă”isikuvarsi. On ka suurepĂ€raseid kirjulehelisi. MĂ”nes kohas sobib taime aeglane kasv paremini ja mĂ”nes teises kohas oleks vaja kiiret paljunejat. Kindlasti on paljudele oluline teokindlus. Selle koha pealt on mul raske sĂ”na vĂ”tta, sest ma pole eriti tigudega kimpus. Mida paksemad ja jĂ€igemad lehed, seda vĂ€hem tigudele maitseb vĂ”i ei maitse hoopiski. MĂ”nel hostal on hoopis Ă”ied need, mis pilku pĂŒĂŒavad ja praegune trend aretuses on paljuski Ă”itele suunatud, sest no kaua neid erinevaid lehti ikka tekitada saab.
Lehtede poolest on vĂ€ga sĂŒmpaatne sort ÂŽDevon Green ` Puuduseks on minu jaoks tema Ă”ierohkus. Mitte, et see oleks inetu aga see ilu kestab lĂŒhikest aega ja seda tĂŒĂŒpi madalate Ă”isikuvartega taimed nĂ€evad peale Ă”itsemist ikka vĂ€ga koledad vĂ€lja, sest Ă”ied pudenevad lehtedele ja rikuvad lehed. Eriti kui veel ka vihma otsa sajab. sama probleem on pĂ€ris paljude tuntud ja ilusate hostadega. alates sinihallist hostast H. sieboldiana lĂ”petades kĂ”ikvĂ”imalike sortidega. ( nĂ€iteks ÂŽAnne ` mille sĂŒn. ÂŽTwilight `, ÂŽBarbara Ann `, ÂŽChristmas Tree `, ÂŽFirst Frost `, ÂŽFrancee `, ÂŽFrances William `, ÂŽRevolution `, ÂŽTokudama Flavocircinalis `jmt.) Seega peaks lĂ”ikama need varred enne kui Ă”ied hakkavad pudenema. Seevastu vĂ€heste vĂ”i kergete Ă”isikuvarte puhul pudenevad Ă€raĂ”itsenud Ă”ied jĂ€lgi jĂ€tmata.
Lehtede poolest on vĂ€ga sĂŒmpaatne sort ÂŽDevon Green ` Puuduseks on minu jaoks tema Ă”ierohkus. Mitte, et see oleks inetu aga see ilu kestab lĂŒhikest aega ja seda tĂŒĂŒpi madalate Ă”isikuvartega taimed nĂ€evad peale Ă”itsemist ikka vĂ€ga koledad vĂ€lja, sest Ă”ied pudenevad lehtedele ja rikuvad lehed. Eriti kui veel ka vihma otsa sajab. sama probleem on pĂ€ris paljude tuntud ja ilusate hostadega. alates sinihallist hostast H. sieboldiana lĂ”petades kĂ”ikvĂ”imalike sortidega. ( nĂ€iteks ÂŽAnne ` mille sĂŒn. ÂŽTwilight `, ÂŽBarbara Ann `, ÂŽChristmas Tree `, ÂŽFirst Frost `, ÂŽFrancee `, ÂŽFrances William `, ÂŽRevolution `, ÂŽTokudama Flavocircinalis `jmt.) Seega peaks lĂ”ikama need varred enne kui Ă”ied hakkavad pudenema. Seevastu vĂ€heste vĂ”i kergete Ă”isikuvarte puhul pudenevad Ă€raĂ”itsenud Ă”ied jĂ€lgi jĂ€tmata.
ŽDevon Green ` on keskmise kasvukiirusega ja keskmise suurusega nii pÀikeses kui varjus hakkama saav hosta.
ŽBarbara Ann ` keskmise kuni aeglase juurdekasvuga suur hosta, mida soovitatakse kasvatada pool- kuni tÀisvarjus. Minul saab hakkama ka peaaegu tÀispÀikeses. suvisel keskpÀeval sab siiski paar tundi varju.
juunikuine ÂŽChristmas Tree `, suur, ĂŒsna kiiresti tĂ€ismÔÔtmed saavutav, nii pĂ€ikeses kui varjus edenev hosta
ÂŽTokudama Flavocircinalis ` iseenesest vĂ€ga sĂŒmpaatne keskmisekasvuline ja keskmise kasvukiirusega, valgeĂ”ieline ja kuigi soovitatakse pool- ja tĂ€isvarju, saab minul pĂ€ikeses hakkama.
VĂ”imsalt Ă”itsevaid hostasid on ka teist tĂŒĂŒpi Ă”isikuvartega. Graatsiliste ja painduvatega. Sellistelt pudenevad Ă”ied kuidagi teisiti ja ei jÀÀ sedavĂ”rd lehtedele pidama.
Eestis on see hosta levinud kÀÀbushostana H. minor aga kui googel appi vÔtta, siis pigem on tegu sinise (= laiuv) hosta minivormiga H. ventricosa minor
sĂŒstjalehine hosta H. lancifolia (sĂŒn. H. japonica ) mitte ainult ei Ă”itse nagu pöörane vaid on ka suurepĂ€rase vormiga puhmik. keskmise kasvuga ja ĂŒsna kiirelt tĂ€ismÔÔtmed vĂ”ttev, nii pĂ€ikese kui varjus edenev liik
ŽCherry Berry ` peamine vÀÀrtus ongi punased Ôievarred, mis ka peale Ôitsemist ilusad vÀlja nÀevad. Keskmine kuni vÀike, keskmise kasvukiirusega ja eelistab pool-vÔi tÀisvarju.
Kui jutt juba sujuvalt Ă”itele ja Ă”itsemisele lĂ€ks, siis jĂ€tkan samas vaimus. Ăheks ilusamaks valgeĂ”ieliseks tĂ”otab saada sort ÂŽBallerina `. Kahjuks pole ma 3 aasta jooksul saanud sellest pilti, mis oleks pilt. Esimese aasta Ă”itsemisest on midagigi. VĂ”iks j kusagilt pilti laenata aga pĂ”himĂ”tteliselt kasutan ma aiast kirjutades ainult enda fotoasid. On siis selline nagu on. aimu sellest, miks hostal selline nimi on, peaks siiski saama.
ŽBallerina ` esimene Ôitsemine 2015. VÀike, suhteliselt nobe kasvaja. sobib nii pÀikesesse kui varju
ÂŽBlue Mouse Ears ` vĂ€ike, keskmise kasvukiirusega, nii pĂ€ikesesse kui varju sobiv hosta. Minu esimene Mouse. Kuigi see on vĂ€ike ja mitte minihosta, on sellelgi nĂ€ha, et Ă”ied on lehtedega vĂ”rreldes silmatorkavamad kui suurtel hostadel. Minimousedel on Ă”ied veelgi Ă€gedamad. lehed ju tillud aga Ă”ied ikka sama suured kui suurtel. Paraku on minu minimoused veel nii noored, et nende pildid jÀÀvad esialgu tulevikku. Nagu pĂ€ris paljud teisedki hostad, mis vaid aasta vĂ”i kaks aias olnud. Ăhe leherosetiga taimenÀÀpsust ei saagi enne Ă”iget pilti kui see on 2-3 aastat aias kasvanud.
ŽCentre of Attention ` on igatepidi tÀhelepanuvÀÀrne ja nÀgus hosta. Keskmise suurusega ja keskmise kasvukiirusega. Tunneb ennast paremini pool- ja tÀisvarjus.
Ăitejutu lĂ”petan sordiga ÂŽDevon Gold `. On ju imeilusad.
ÂŽDevon Gold ` on vĂ€ikesekasvuline ja ĂŒsna nobe hosta. paremini edeneb pool- ja tĂ€isvarjus ja ilmselt ronib varsti edetabelis kĂ”rgele kohale.
Siinkohal peakski siirduma kollaseleheliste toreduste juurde. Aga enne tahaks veel ĂŒhte paljutĂ”otavat roheliselehelist tutvustada. Sellestki loodan palju.
ŽGoober ` pildil keskel. Ma pole varem nii turdi kohanudki. Keskmise- kuni kiirekasvuline vÀike hosta, mis edeneb nii pÀikeses kui varjus.
JĂ€rgneb
PĂ”nev :) Kas neil pĂ€ikeses kasvajatel on sul niiskem pinnas? MĂ”tlen seda, et muld seal tĂ”enĂ€oliselt vist lĂ€bi ei kuiva? Ilusad on hostad kĂŒll, ei vaidle.
VastaKustutaKui pole just ebataaliselt rĂ€nka pĂ”uda, siis minu saviliiv-liivsavimulad nii lihtsalt lĂ€bi ei kuiva tĂ”esti, viljakas on see muld ka. Liivamaadel ja paepealsetel vĂ”ib olla probleemsem. Aga hostadel on ju isegi tead milline juurepuhmas all ja ega asi polegi niivĂ”rd mulla niiskuses kui osade sortide pĂ€ikesetundlikkuses. Igatahes tasub mĂŒĂŒjate antud soovitusi jĂ€lgida, sest pĂ€ikeses kasvajaid on pĂ€ris palju.
VastaKustutaMa olen mĂ€rganud, et RAhmeldajal on pinnavesi kĂ”rge, st tal tiik ja puha. Meil on vĂ€ga sĂŒgaval vesi, maa kuivab ikka korralikult, kui kuivamiseks lĂ€heb.
VastaKustutaJah, selles on sul Ă”igus. Tiik on meil kĂŒll ka allikatoiteline aga kelder on maa peal, sest sĂŒgavat auku kaevata ei Ă”nnestu.
KustutaOlen eksinud olnud ja Su uuele lehele eriti jÔudnudki. Kui tuli jutt hostadest, siis otsidin, et mis ja kus ja ... mul polnud salvestatud viidet uuele lehele. Aga hostajutt on hea jutt, mÔne nime salvestasin kohe mà llu
VastaKustutaHostad on eluvajalikud. Kindlasti jĂ€tka hostajuttu, olen juba mitmeid huvitavaid uusi nimesid kohanud. Omale kĂŒll eriti midagi enam ei mahu, aga lugeda on ikka huvitav. :)
VastaKustuta