...minnakse kevadega edasi...

 ...ja jätkatakse sujuvalt sealt kuhu pooleli jäi. Seega 12.05. Päris põuda enam kuulutada ei saa. Vihma sadas varase õhtuni. Enamasti seenekat, vahele suts tugevamat ka.

Kui kitsekakrad hakkavad õitsema on minu jaoks suur kevad käes. See on kuidagi kujunenud selliseks märklilleks. Ma isegi ei tea miks aga see tekitab tunde, et mingi etapp on möödas ja algab uus

Doronicum ´Leonardo Compact `

Üks harilik kobarhüatsint on mulle eriti hingelähedane. See on ikka nii nunnu ja tema roosa pildile saamine on alati paras katsumus😀 Üks tuust sibulaid on suurest tuustist irdunud kui keegi peaks tahtma.
Muscari botryoides ´Carneum `

No tegelikult kui üdini aus olla on kobarhüatsindid mulle alati südamelähedased olnud. Juba lapsena mamma juures maa ma imetlesin neid tavalisi siniseid. Vanemate aia sinised lõhnasid nagu hüatsindid. Neid ma armastasin muidugi eriti just selle lõhna pärast. Mõni on ilus kusagil tulemise pooles faasis. nagu seegi. Nime ma ei tea.
Ja need sinised, nii sinised, eriti kui neid on palju

Järgmine on eriline, sest tema muidu alutades valge õisik hakkab õite küpsedes värvi muutma. kahjuks on sel aastal õisik kuidagi lühike jupike😏. Loodan, et järgmisel aastal on jälle õisik õiges mõõdus. Kuigi ma tean, et see sort on sellise käitumisega, üllatun ma ometi igal kevadel taas kui seda kohtan
´White Beauty`

Püüan ikka iga taimekamba esimese ära märkida (kui muidugi meeles on). Esimene epi meie aias on raudselt
Epimedium x rubrum ´Galadriel `

On olemas suur hulk lehtdekoratiivseid taimi ja neid mille lehtedele on õied boonuseks (väidab Futu kolmiklillede kohta ja olen täitsa nõus). Ja on neid, mille lehtede tulemine on äärmiselt dekoratiivne. Mõned jäävad ka pärast lehtedega uhkeldama, mõned mitte ja on oivalised õieilu pakkujad. Natuke ilusaid või põnevaid tulijaid. Tegelikult jookseb mu plaan nende ilusate tulemiste näitamisest luhta. Esiteks on neid väga palju. Mõnes mõttes muidugi kõik aga no osad ikkagi on ilusamad. Teiseks tuleb muud olulist nii palju peale, et postitusest saaks (saabki nagunii) lohepikk pildirida.  aga päriselt ka ei suuda loobuda 😀, ideest ma mõtlen.

ja mõni päev hiljem
Euphorbia dulcis magus piimalill

Peucedanum ostruthium roosakas piimputk, paraku kategoorias ilus aga loll (tõlgituna pisut metsikum paljuneja kui vaja, risoomidega antud juhul) aga on lollimaid, annab taltsutada siiski

Betonica macrantha suureõieline tõnnike ´Aurea ` kahjuks lähevad lehed vananedes üsnagi roheliseks

paljud pojengid on tulles väga efektsed noore rohelise seas

Dysosma taldleht on ikka väga äge aga paraku saab peenar seda väga ruttu täis, nagu jalglehtegi, mul hakkab seda üle jääma kui keegi peaks tahtma

Beesia calthifolia  südajas lursik on tulles šokolaad, pärast on lehed ikka ilusad ja läikivad aga rohelised

Brunnera macrophylla suurelehine brunnera ´Green Gold ` on mulle väga südamelähedast värvi, eriti värskena, hiljem värv tuhmub aga päris roheliseks ka ei lähe

Minu jaoks on täitsa uus rühm ilusalehelisi sinilillede sordid milledel lehed kirjud. Kahjuks ei tähenda erinev sordinimi alati, et lehed ka erinevad oleks. Õiedki suht sarnaselt roosad kahel vähemalt 😏
Hepatica nobilis harilik sinilill ´Silver Raffels`
ja
´Cremal `

Hepatica nobilis var pyrenaica on ilus nii lehtede kui õite poolest, Seega täie raha eest
Aga kui siiralt aus olla siis on sinilillede lehemütakad ilusad ka ilma mustrita kui õieilu juba möödas on ja õievarred langetatud. Pilt aastast 2019, praeguseks on plats tihedamalt täidetud ja väga armas enne kui hostad neist üle kasvavd

Üks kaunis puhkemine ka puittaimedest
Quercus rubra punane tamm ´Aurea `

Juba eelmises postituses hõikasin maha, et alõtša ja maguskirsipuu õitsevad, nüüdseks on lisandunud nii kreegipuu kui ploomipuu ja kohe kui päikseline ilm tuleb ka pirnipuu. Kusjuures meie sel kevadel istutatud pisike ´Pepi ` on ka õitseda otsustanud.
punaseleheline ja heaviljalin alõtša ( A. Saatmanni produktsioon)

ja nii õitseb üks korralik maguskirsi puu ´Polli Murel `

Sel aastal on täheldatud hullumeelseid õitsemisi. Meil on eriliselt õites harilik vaher. Üks kahest. Teine käitub normaalselt.
Acer platanoides

Alnus maximowiczii Maximowiczi lepp ei kurda ka urbade vähesuse üle

Kui juba otsapidi puudes olen siis natuke okaspuid ka.
see on nüüd see kitsedel seeneks näritud ´Smaragd ` otsa see ei saa aga päris korralikku kuju ilmselt ka ei võta

minu ilmat5uma suur lemmik Picea abies harilik kuusk ´Dudanga `on vist ka paar lõuatäit loovutama pidanud aga kindel ma pole, sest see on juba iseenesest nii jaburalt laheda kujuga

´Rydal `vaeseke on ka pisut näritud ja seega ühekülgne, nii see pildile ka sai, valusam pool peidus

Abies concolor hall nulg ´Wintergold `on enne õrnroheliseks minemist eriti kollane

Püvililli on mul väga vähe alles jäänud. tundub, et isegi ´Silvi Kihiline `on otsa saanud, mis on täiesti uskumatu. Olgu siis need näidatud, mis veel alles.  Hetkel värsked tulijad
Fritillaria meleagris kirju püvilill ´Võrumaa `

F. whittallii Whiottalli püvilill, pisike, õrnake ja juurde ka ei tule seda sugugi

kerapriimulad, ametlikult hamulielehised on hoos aga valge on jälle kadunud ja magentakarva kiratseb

Ulvcularia norulill (täpsmalt ei teagi millegipärast) on vaatamata oma norus olemisele väga kena

Hylomecon japonica jaapani metsmagun ei jäta ühelgi kevadel külmaks aga mul käib imetlemisega kaasas ka terav torge, sest ma suutsin selle istutada jürilille kukile ja nüüd olen ma juba ammu jürililletu😏

üks priimula ka 😀 igati oma nime vääriv kõrvik ´Exchebition Gold `

Järgmine kolmiklill, mis õied avas
Trillium camscactchense kamtšatka kolmiklill
Aga sel aastal olen ma sattunud kolmiklillede salanõu alla. Kui eelmises postituses rääkisin suurest iibest  siis nüüd leidsin ma peenra hoopis teisest küljest lausa juba õitsva eksemplari, ilmselt suureõieline kolmiklill. Mul pole muidugi absoluutselt mitte midagi selle vastu. Tegelikult leidsin ma taime juba varem rohimise ajal ja lasin Ülol sellele aiakese ümber panna aga ma arvasin, et mu kadunuks peetud kollane kolmiklill on siiski elus. lehte ka väga ei uurinud, polnud ju aega.

Muidugi on ´Appeldoornide `aeg ja ka siis kui päikene on peaaegu läinud (kuuskede ja mändide taha) on värve


Pühapäeval sain kätte pikalt ette valmistatud operatsiooni tulemusena taimed, mis mind põhjas ootasid mitme inimese hella hoole all aga enamuses postiga mittesaadetavad. Orgunnisin sõbrad järele, sest Ülo valvas mitu nädalavahetust jutti. ossa poiss kui ma need pühapäeva õhtuks kätte sain olin tumm kuni esmaspäevani. Imesid mitut liiki ja ma ei tea kui hull peab hull aednik olema, et tellida selliseid tegelasi kes ilma erihooleta kohe kindlasti vastu ei pea. Siiani olen suutnud emam-vähem sellest hoiduda. Aga ega hilissügisest varakevadeni pole ju selget mõistust taimede osas. Siis tundub, et kõik on puudu ja kõik on võimalik. Lisaks tellitule oli ka mitmeid lisasid. Sellised kastikesed siis.
kusagil servakeses on 3 Tsiili tibukest ka

Neid on neli, mis hakkavad peavalu valmistama aga need on ka kõige ilusamad 😊
Gypsophila aretioides kipslill, hullumaja kui nunnu

Daphne x burkwoodii Burkwoodi näsiniin ´Golden Trasure `

pastakas on mõõduks juures

Elaeagnus x ebbingei hollandi hõbepuu, -23 C on maksimum mida talub

Olgu taevased ja ilmajaam kiidetud. Täna 17.05 SADAS tõesti pool päeva vihma ja ülejäänud pool päeva udutas vahelduva eduga. Sestap ka blogi, et vihmapüha. 😍

4 kommentaari:

  1. Jätkuvalt imestlen sinu suuri puid ja mastaape...Võimas ja ilus. :) Aga kribude osas oskan öelda, et näsiniin talvitub väga kenasti kui talle kuuseoksad talveks peale panna. Kaotab oma ilusad lehed, kuid uued on juba tulemas. Ka kevadise päikse ja öökülmade ajal (see öösel -10 ja päeval +10) ajal olid kuuseoksad peal. Ja istutasin ta kivi taha, seega on justnagu natsa päikest ja on varju ka. Paistab, et koht meeldib. Juure alla panin lehemulda, muidu on kivilas. Pisikese jalaka osas on sellised kogemused, et olen kolm tükki juba ära tapnud. Esimene oli juba postist tulles poolkutu. Teine kuhtus kivilas suve jooksul ära. Kolmas läks kasvama, kuid talv tappis temagi. Praeguse nunnu panen suuremasse potti ja proovin võibolla hoopis kasvuhoones talvitada, et oleks õue istutamiseks tugevam taim.

    VastaKustuta
  2. Rahmendaja blogis on jah alati nii palju huvitavaid taimi, et igasugused imelikud isud tekivad kohe seda lugedes. :D
    No ja hetkel mul hakkaski täitsa selle Carneumi järgi isutama (kui juba keegi ette ei jõudnud), sest roosat mul hetkel veel ei olegi. Vastu pakuks Mountain Ladyt (kui veel ei ole).

    VastaKustuta
  3. Oi kui põnevad pakikesed,püüdsin sortimeni ka uurida,põnev tellimus.

    VastaKustuta