...ja inimese tunne hakkab tasapisi tagasi tulema. Juba peale esimest vihmapüha sai tasapisi niitma hakata. osad platsid olid 2 kuud niitmata ja see oli isegi hea, sest toredad niidutaimed said rahus küpseda ja külvata. Teistes kohtades purunes lõplikult illusioon, et need puittaimed, mis on loodud võsa kasvatama minu aias seda nagu ei teeks. Robiinia nagunii aga kirsid ja hõbepuu, tore paju ja aiast tegelikult juba kevadel välja visatud astelpajust rääkimata. Päris tore oli üle hulga aia kogu platsile ring peale teha.
Tegelikult ma mõtlesin, et üldse ei kirjuta blogisse tükk aega midagi, sest aianduslikus mõttes polegi nagu midagi head ja ilusat eriti ära märkida, Aga narr ka nüüd august täitsa vahele jätta. Seda enam, et ilmad on normaalsusesse tagasi pöördumas ja on lootust, et midagi aias ka ellu jääb. Millised on selle suve tagajärjed on näha alles järgmisel hooajal. Võib-olla paremad kui ma kardan aga võib-olla hullemad kui ma loodan. Ma ei hakka sel aastal isegi exeli tabelit täiendama, sest kõik on nii õhus ja ebakindel. Üldse oli see vist minu elu kõige jubedam suvi. Mu pingviini geen oli pidevas häireolukorras ja ma magasin suure osa suvest lihtsalt maha, et unes merre sulpsavaid pingviine näha. Huvitaval kombel ei näinud ma kordagi merest välja kargavaid pingviine. Eks see olekski liiga suur pingutus olnud. Ja nii kahvanägu pole ma ka ühegi suve lõpus olnud. Kui siia juurde panna veel mu lagunev korpus, siis päris sageli oli tahtmine maha istuda ja kõva häälega ulguda.Ma lihtsalt vältisin selle kurja päikese kätte sattumist. Eks nii hullu põuda ja kuumust, eriti seda kuumust, pole ka mu vaene aed varem näinud. Meie mastaapide juures jäi ka tiigist väheseks ning erilist kastmist me teha ei saanud.
Nojah, mis siis aias praegu on. Kui muidu õitsesid liiliad kõik vuhh korraks vaid, siis üks jäi ennast imetlema. Kolm nädalat pidas vastu. Kuni eelmise vihmani.
´Miss Feya `
Õnneks on olemas kukeharjad. Need, mis ammu õitsenud ilutsevad lehtedega ja need, mis alles hakkavad õitsema (kui ikka hakkavad) ilutsevad ka lehtedega, Need, mis õitsevad ja mida pole paar aastat torgitud, on lihtsalt ilusad.
kivila ´Xenox `
Aga eriti meeldivad mulle igasugused kukeharjade seemikud, eriti kui need on sattunud sobivasse kohta. Võib juhtuda, et kunagi neist isegi kirjutan.
Toredad on ka käokingade seemikud, Näiteks selline.
Üldse on käokingad üks minu armastustest. Ka Hemsley on uhke, Kui see vaid vähem külvaks.
siin on ta äraõitsenud rodgersiaõisiku oma embusess võtnud
Kui suur osa flokse olid juba õitsemise alguses närbunud õitega, siis hiline ´Creme de la Menthe ` on üks vähestest rõõmustajatest.
Mõni ei vea kunagi alt. Kahju, et sellel seemned ei valmi ja muidu on ka aeglane laienema.
Alleni villtatar Eriogonum allenii
Sügis sätib ka. Vara küll veel, isegi lemmikutel on oma aeg.
suuretiivaline kikkapuu Euonymus macropterus. Tõsi see ongi varajane värvuja. Aga täna vaatasin, et ka vahtral hakkab punast tulema.
Täiesti uskumatut värvi on astilbe ´Color Flash `. Pane või 10 ruutmeetrit täis.
´Phantom `hakkab roosat võtma.
Ja mu vaene metsporgand jäigi potti, sest istutamiseks oli liiga kuiv.
Sass seevastu on hästi kasvanud ja kosunud. Jõuab juba kiva veeretada.
Augustis hooaja kokkuvõtet on pisut imelik teha aga kasutaimedega on asjad selged. kasu oli vähe. Kapsoidid pandi nahka. Naerid jõudsin päästa, olgugi, et väikesed ja enneaegsed. ehk saab teise ringi taimedest, neist mis kirpudest alles jäid. Kusjuures kirbud hävitasid taimekesed ühe päevaga. Põldoaga läks nagu mustlase kartuliga. Seemned saime tagasi ja pealsed pealekauba. Hästi on läinud porgandil. suvikõrvitsal seevastu üllatuslikult mitte nii hästi. samas kui neil oleks väga hästi läinud, olnuks seda liiga palju. Hästi on läinud ka kasvukas tomatil, paprikal ja loomulikult kurgil Kuna ometi aretatakse pooltaimekurk ? eksoote ma sel aastal ei harrastanud, kahjuks. Paar maisitõlvikut võin siiski saada.
Kas siis kõik oli sel suvel halvasti ? Oh, ei muidugi mitte. alati on asjades tasakaal. Palju toredaid külalisi ja kohtumisi. Tänu Annile ja Laglele rippusin kokku kaks kuud kahel näitusel oma maagiliste ja mandalatega, Eriti tore ja isegi nagu natuke uhke tunne on luuleraamatukese pärast. Kui poleks neid toredaid ja hakkajaid klassiõdesid 1 c-st, poleks seda sündinud. Nemad korraldasid, valisid, toetasid igas mõttes. Selline sai.
enne köitmist
köidetult
Tänan südamest armsaid klassiõdesid ja kujundajat Eva Krivonogovat ja kõiki neid, kes selle juba ette ära ostsid. Muideks see FB-s tehtud müügiakstsioon oli vist mu suurim kangelastegu viimase 20 aasta jooksul kui minu täielikult kängunud müügisoolikat arvestada.
Ja plusspoolele läheb seegi, et Ülo on saanud tänu sellele, et ma pole teda aiatöödega ahistanud majas korralikult laamendada, On lootust, et 25-ks maalelamise aastapäevaks (3 aastat veel) saab meie maja lõplikult valmis.
Ja plusspoolele läheb seegi, et Ülo on saanud tänu sellele, et ma pole teda aiatöödega ahistanud majas korralikult laamendada, On lootust, et 25-ks maalelamise aastapäevaks (3 aastat veel) saab meie maja lõplikult valmis.
Selline suvi siis. Üleeile ärkasin üle mitme aja väga varahommikul ja väga, väga üle mitme aja oli mul peas kaks mõtet ja üks tugev tunne. Esimen mõte oli vastus küsimusele, mida maõhtul anda ei suutnud, teine mõte oli, et elu läheb ikka edasi ja tunne oli nii tugev, et oli peaaegu mõte. See veel vormub. Ja see puudutas aeda ja aedlemist. Et kuidas edasi, kas üldse edasi ja miks edasi.
valge mänd Pinus strobus ´Minima ` piilub nagu peibutis ja on nii lootustandev. Kui ma suudan Ülot veenda, et mul on vaja osta 3 okasnumpsikut veel sel sügisel, siis on elu täitsa lill.
