...sama pöörane kui eelmised ja sama kiire ka.
Eelmine sai nii pikk, et meie kunsti tegemised ei mahtunudki enam sinna. Kajastan siis viivitusega ja värsket ka
Ülo
mina
Tegu siis trükitehnikaga. Ühega paljudest võimalustest. Lihtsamat sorti tehnika kui võrrelda linool- või puulõikega ja kõigi nende teist vanade moodustega. Vaja on vineeritükki, vahendit mis peene joana võimalik vineerile kanda joonistust järgides, trükivärve, värvirulle, leotatud sobivat paberit ja käterätti mille vahel paber kuivaks pigistada. Trükipressi aga see võib olla ka sõbra, tuttava jne oma. Siis tuleb teha värvirull värviseks ja usinasti rullida. Kapata värvise vineeri ja märja paberiga pressi juurde ja meil tuli masina vänta keerata. Võib olla ka teistsuguseid presse, ma ei tea. Tulemused on toredad ja ühe vineeriga saab mitu tõmmist teha. Ma ei ole aastaid sedasi mänginud ja mängu nautinud kui nendes kunstitundides. Ja õps on meil suurepärane. Kuigi jah, lõpetuseks viskas ikka vimka. Terve paki fotode koopiate seast tuli valida üks aga pean mainima, et need olid kõik ikka rasked meiesugustele algajatele harrastajatele. Eriti keeruliseks tegi asja see, et sellest tuleb teha söe- või pliiatsijoonis, akvarell või spetsiaalsete markeritega pilt ja lõpetame kursuse 50x70 cm lõuendile akrüüliga. Mina valisin sellise algmaterjali millega ma hakkama ei saanud ja pean nüüd kodutööd tegema, sest söe/pliiatsiga tehtu puudub. Ülol kukkus see erakordselt hästi välja.
Markeriga tehtud oopused vajavad veel järgmisel kogunemisel viimistlemist. See on äärmiselt põnev tehnika aga vajab kindlasti pikemat harjutamist, et saavutada akvarelliga sarnasust. Meil on need esialgu triibulised aga ei peaks. Muidugi kaasnes nendega töötamisel suur ihalus neid endalegi soetada aga...hind !!!. Pealegi on nüüd taimeostude aeg.
16.04 Ilm hakkab tõsiselt närvidele käima. Iga hetk võib sadama hakata ja mis kõige olulisem takistus aiatööde tegemiseks on kõigest +4 C. Külm hakkab. Hea muidugi, et lausa miinuskraadid ei ole aga nädala teisel poolel võib sedagi juhtuda ja mitte ainult öösel vaid lausa päeval
Aga minu suureks rõõmuks on ilmal täiesti ükskõik mida tädid räägivad. Lõunast oli temperatuur +7 ja 8 C vahel. Tuul puudus täiesti ja see tegi ilma väga mõnusaks. Päris suur lapp sai korda. sõpradele mõned lõokannuste sibulad, enne kui ära õitsevad. Ei hiljem tea kus mis kasvas.
Homseks lubatakse jälle vihma ja eks kusagil sajab ka.
Rhododendron ledebourii (sün. R. dauricum var sempervirens) Ledebouri rodo on tõesti varajane õitseja ja üllatab mind igal kevadel, ahhaa õitseb momendiga
Spiraea x vanhouttei ´Golden Fountain ` van Houtti enelas on kaua mu lemmik olnud ja sel aastal kui forsüütiad taas vaid alumistel okstel õisi näitavad on see eriti tänuväärt puhkemiseha põõsas
Sorbus commicta ´Dodong `(´Ullung `) omab pihlakatest kõige suuremaid lehti ja see on nii ilus vaadata
Scialopitys verticillata sirmokas näeb sel kevadel kena välja aga kuna see tegelikult kasvama kavatseb hakata ?
Lõvist kena pildi saamine ei õnnestu ikka kohe kuidagi, ta on nii liikuv ja kiire poiss
Meil on aias ikka mõni peenem lumeroos ka
Helleborus orientalis ´Conny ` kaukaasia lumeroos
Helleborus ´Double Ellen White `
Helleborus ´Ellen Double Pink `
Cardamine glanduligera (sün. Dentaria glandulosa ) sain eelmisel suvel hea aiasõbra käest. Kohe ei saanud mulda ja pisut kartsin ta pärast aga õnneks on olemas ja õiedki. Mulle see väga meeldib ja mul kunagi oli ka aga nagu ikka aias juhtub istutasin talle jaapani metsmaguna pähe ja see hääbus.
Alati on rõõm leida eelmisel aastal istutatuid elu ja tervise juures olevat. Eriti kui tegu on tõelise kribuga. Veel toredam on tõdeda, et see on tõsiselt kosunud potis olevaga võrreldes.
Crassula setulosa var curta maadja turdlehe varieteet
mis toredad värvid aga jah, hüatsindid hakkavad looma
17.04 Hommik oli liiga külm aiatööks aga lõunast juba võis. ei tuult ega sadu, isegi päikene paistis +9 C välja kuni Ülo koju jõudis ja teatas, et Tartus aina hootas ja isegi rahelaadset. No ja siis hakkaski meil ka.
Uusi õisi aina tuleb. Selge see, et mis tulema peab ei saa siin mingeid ilmakapriise taluda.
Kõigepealt õis nimega Lõvi. Ma ikka üritan aga jälle on ta juba kaugemale kui vaja kapanud. Vahva loomake. Sõidab minuga rolleril aina pikemaid otsi. Kui ta harjuks lõpuks korvis sõitma oleks ohutum.
Hyacinthus orientalis idahüatsindid on ka ühed lemmikud. Juba vist lapsest saadik. Kunagi olid ajatatud hüatsindid minu sünnipäevalilled. Peenrast nii ruttu ei saa aga Ülo sünnipäevaks juba on täitsa olemas.
´Delf Blue `või ma vähemalt loodan, et on. Ma ei suuda nende siniste vahel eriti vahet teha
´Gypsy Queen ` on veel madalake aga õied on peaaegu lahti
Teised ka näitavad enamuses juba värve. See on hea, et nad kõik korraga ei puhke. Jätkub kauemaks.
Ka karukellad ei tule korraga. Eks neil on ka erinevad kasvukohad aga ilmselt on see aeg neil ka mõnevõrra erinev. Jälle on kasuem imetlemise võimalus. Ja need on ikka väga nunnud. Selle nunnutamsega on nüüd küll sedasi läinud, et vahepeal jätsin kõik leitud seemikud alles ja nüüd on neid nagu tiba palju saanud. aga kui need teisi ei sega siis las olla. Pildil oleva sordi nime kaotasin kohe alguses ära, kahjuks. Ja päikest on vähevõitu. Ilma päikseta õied päris laiali ei lähe.
18.04 Õudselt külm on. Peale järjekordset mõttetut kliinikumis käiku tundus, et võiks natuke ikka aias midagigi ära teha aga siis meenus õhtune kultuurisüst ja läksin lihtsalt (talvejopes) väiksele tiirule ja pilte tegema. Issand kui õudselt külm hakkas. Tulin tuppa ja panin palju riideid selga. Oleks vist kindad ka pannud aga ei leidnud kohe kusagilt. Vananemise allakäik on ka kole. Ma ei mõtle üldse, et haigused ja hädad. See on nagu on. Aga ma olen hakanud KODUS SOKKE KANDMA (kõik teavad kuidas ma sokke ei salli), kui ilm on jahedam hakkab kael külmetama, meeles mõlgub müts (ka seda ma vihkan) ja tagatipuks ka veel kindad. Neid pole ma oma elus peaaegu üldse kandnud või kui siis puhtalt edevuse pärast. Tegin mõne pildi. Peamiselt püüdsin kaardistada okaspuid. Ja saada pildile Lõvi. Sain küll võtte lähemalt aga ikka jõudis selja keerata.
Ja tiigi äärest leidsin ameerika haisuvõha
Symplocarpus foetidus
Kõige ägedam imelik puittaim on vist küll muhklepp. Meil neid kaks ja ühel on tüvel ikka eriti uhke muhkude kogum
Alnus incana ´Gibberosa `
See tegelane lööb vist tantsu, et külmas ja tuulises kevadpäevas sooja saada. absoluutselt igaastane modell oma veidrustes. No on lihtsalt nii lahe tüüp.
Picea abies ´Dudanga ` harilik kuusk
19.04 Eilne kontsert oli vaimustav. Nii ägedat muusikaelamust pole ammu saanud. Trad. Attack ja Iberis, Mehed Gruusiast. Kusagil oli keegi kontserdikülastaja öelnud nende kohta, et nagu assortiikarp. Kõik on kompud. Ja tõesti on ka. Oleme Üloga mõlemad Gruusia meeste polüfoonilise laulu fännid. See on lihtsalt uskumatu mida nad teevad. Seekord mängisid nad veel ka pille ja üks lauljatest osutus džigitiks ka.
Trad. Attack on samuti täiesti võrratu. Ja kui need kaks bändi koos musitseerivad siis see ajab lausa pöördesse. See elamus aitab need saabunud hullud külmad päevad (ööd) üle elada. täna tõusis + 0,natuke C umbes õhtuks.
Hjalmar sätib
Käed olid lõpuks plaksulöömisest valusad. Rahvas hulgas, tantsis ja laulis koos nende kõigiga. Rahvas keeldus lisapaladeta lahkumast. Ja kogu see melu kestis pea kolm tundi. Läheks jälle aga Haapsalu on tiba kaugel.
Tänasekski jagub seda meeleolu. Võtab naeratama ja teeb rõõmsaks nagu oleks miljooni võitnud.
19.04 Märksa soojem kui eile + 0,5 C juba hommikupoole päeva.. Isegi kassid ei taha õues olla. Ööseks sättis selgeks ja laupäeva öösel oli -3,2 C, varahommikuks oli tõusnud -1,2 C, pilved taas taevas. See ei tohiks veel midagi ära rikkuda. Kevadeti tavaline.
20.04 Temperatuur tõusis päeval lausa +5,2 C ja homseks lubati lausa +6 c ja nõrka tuult. Saab aeda kui nad ei peta.
Nokitsesin maalikursuse kohustuslike asjade kallal. Aga ega ma eriti ei viitsinud ka. eks need olegi visandid viimase suure töö jaoks. Sama asi aga 50 x 70 lõuendile akrüülidega.
Need peened ja kallid (ikka väga) markerid (mis nende ametlik nimi oli lendas minema) osutusid ikka parajaks pähkliks esimesel korral. Küllap pikapeale suudaks ehk selle tehnika omandada, et jääks pilt peaaegu nagu akvarell. meil läks värvide sulandamisega ikka väga vasakule. Pildid puha triibulised. Minul digitaevas ja Ülo mänd nagu õunapuu. eks me esmaspäeval saak veel midagi parandada aga aega vist napiks.
Ülo
mina (nokitsesin natuke kodus mitte nii peente markeritega lisaks)
Ja muudkui piilun aknast kas juba lähevad õied lahti. Hull lugu see, et nime pole. Tistou ehk aitad ?
21.04 Hommikul paistis päikene aga selleks ajaks kui temperatuur juba aiatööks kõlbulik tundus olid päikesele pilved ette tõmmatud. Tuul oli aga tasane ja sai ikka tegutseda. Õhtuks oli tuul nii tugevaks juba paisunud, et +7,7 C oli külm mis külm. Päeva max temperatuur oli +8,2 C.
Igasuguseid ilusaid asju nägin kui ringi liikusin.
Puudel ja põõsastel on suuremaid ja väiksemaid pungi, on urbasid ja õiealgeid. Lilleilu loomulikult igasugust. Esimesed kevadised on lõpetamas ja uued asemele tulemas. Tulemas tulbi, nartsissi, püvilille, kobarhüatsindi õitsemise laine Pooled karukellad pole veel õieti liigutama hakanud. No ja nii edasi, kõik ju teavad.
Daphne mezereum harilik näsiniin on hetkel nii vahva oma roheliste tipukestega
Viburnum siebpldii Sieboldi kuslapuu endal pole veel lehtigi aga mõtleb juba õitsemise peale
Betula pendula ´Dalecarlica ´ arukask teistest kaskedest kaugel ees
aga mõnel on urvad Betula middendorfii Middendorfi kask
Physocarpus opulifolius ´Dart`s Gold ` lodjap-põisenelas veel üks mis forsüütiat edukalt asendab
näokesed, tedagi millega tegu
Päikene lubas karukelladel särada.
Arabis caucasica caucaasica esimesed, roosa ongi vist varajasem
Caltha palustris harilik varsakabi mõnikord on nupp toredam isegi kui õis. Tiigi kaldal hakkavad varsakabjad tasapisi.
Muscari bortryoides ´Carneum `harilik kobarhüatsint õitsema asumises liider kobarhüatsintide seas
täielik müstika, Anna kinkis aga ei osanud öelda muud kui horvaaatia päritolu. Leidke pildilt õis.
´Kaevu kevadtriibik `
Sellised hetked ja ja pildid paljude seast.
Ja ongi jäänud veel vaid nädal ja 2 päeva maini. Läheks nüüd ometi soojemaks aga mitte pilvede ja vihma arvelt. Aga igapäevast sadu nad lubavad.
