...möödus ka kolmas aprilli nädal...

 ...sama pöörane kui eelmised ja sama kiire ka. 

Eelmine sai nii pikk, et meie kunsti tegemised ei mahtunudki enam sinna. Kajastan siis viivitusega ja värsket ka

Ülo
mina
Tegu siis trükitehnikaga. Ühega paljudest võimalustest. Lihtsamat sorti tehnika kui võrrelda linool- või puulõikega ja kõigi nende teist vanade moodustega. Vaja on vineeritükki, vahendit mis peene joana võimalik vineerile kanda joonistust järgides, trükivärve, värvirulle, leotatud sobivat paberit ja käterätti mille vahel paber kuivaks pigistada. Trükipressi aga see võib olla ka sõbra, tuttava jne oma. Siis tuleb teha värvirull värviseks ja usinasti rullida. Kapata värvise vineeri ja märja paberiga pressi juurde ja meil tuli masina vänta keerata. Võib olla ka teistsuguseid presse, ma ei tea. Tulemused on toredad ja ühe vineeriga saab mitu tõmmist teha. Ma ei ole aastaid sedasi mänginud ja mängu nautinud kui nendes kunstitundides. Ja õps on meil suurepärane. Kuigi jah, lõpetuseks viskas ikka vimka. Terve paki fotode koopiate seast tuli valida üks aga pean mainima, et need olid kõik ikka rasked meiesugustele algajatele harrastajatele. Eriti keeruliseks tegi asja see, et sellest tuleb teha söe- või pliiatsijoonis, akvarell või spetsiaalsete markeritega pilt ja lõpetame kursuse 50x70 cm lõuendile akrüüliga. Mina valisin sellise algmaterjali millega ma hakkama ei saanud ja pean nüüd kodutööd tegema, sest söe/pliiatsiga tehtu puudub. Ülol kukkus see erakordselt hästi välja. 
Markeriga tehtud oopused vajavad veel järgmisel kogunemisel viimistlemist. See on äärmiselt põnev tehnika aga vajab kindlasti pikemat harjutamist, et saavutada akvarelliga sarnasust. Meil on need esialgu triibulised aga ei peaks. Muidugi kaasnes nendega töötamisel suur ihalus neid endalegi soetada aga...hind !!!. Pealegi on nüüd taimeostude aeg.

16.04 Ilm hakkab tõsiselt närvidele käima. Iga hetk võib sadama hakata ja mis kõige olulisem takistus aiatööde tegemiseks on kõigest +4 C. Külm hakkab. Hea muidugi, et lausa miinuskraadid ei ole aga nädala teisel poolel võib sedagi juhtuda ja mitte ainult öösel vaid lausa päeval
Aga minu suureks rõõmuks on ilmal täiesti ükskõik mida tädid räägivad. Lõunast oli temperatuur +7 ja 8 C vahel. Tuul puudus täiesti ja see tegi ilma väga mõnusaks. Päris suur lapp sai korda. sõpradele mõned lõokannuste sibulad, enne kui ära õitsevad. Ei hiljem tea kus mis kasvas.
Homseks lubatakse jälle vihma ja eks kusagil sajab ka.
Rhododendron ledebourii (sün. R. dauricum var sempervirens) Ledebouri rodo on tõesti varajane õitseja ja üllatab mind igal kevadel, ahhaa õitseb momendiga
Spiraea x vanhouttei ´Golden Fountain ` van Houtti enelas on kaua mu lemmik olnud ja sel aastal kui forsüütiad taas vaid alumistel okstel õisi näitavad on see eriti tänuväärt puhkemiseha põõsas

Sorbus commicta ´Dodong `(´Ullung `) omab pihlakatest kõige suuremaid lehti ja see on nii ilus vaadata

Scialopitys verticillata sirmokas näeb sel kevadel kena välja aga kuna see tegelikult kasvama kavatseb hakata ?

Lõvist kena pildi saamine ei õnnestu ikka kohe kuidagi, ta on nii liikuv ja kiire poiss

Meil on aias ikka mõni peenem lumeroos ka
Helleborus orientalis ´Conny ` kaukaasia lumeroos
Helleborus ´Double Ellen White `
Helleborus ´Ellen Double Pink `
Cardamine glanduligera (sün. Dentaria glandulosa ) sain eelmisel suvel hea aiasõbra käest. Kohe ei saanud mulda ja pisut kartsin ta pärast aga õnneks on olemas ja õiedki. Mulle see väga meeldib ja mul kunagi oli ka aga nagu ikka aias juhtub istutasin talle jaapani metsmaguna pähe ja see hääbus. 

Alati on rõõm leida eelmisel aastal istutatuid elu ja tervise juures olevat. Eriti kui tegu on tõelise kribuga.  Veel toredam on tõdeda, et see on tõsiselt kosunud potis olevaga võrreldes.
Crassula setulosa var curta maadja turdlehe varieteet

mis toredad värvid aga jah, hüatsindid hakkavad looma

17.04 Hommik oli liiga külm aiatööks aga lõunast juba võis. ei tuult ega sadu, isegi päikene paistis +9 C välja kuni Ülo koju jõudis ja teatas, et Tartus aina hootas ja isegi rahelaadset. No ja siis hakkaski meil ka. 
Uusi õisi aina tuleb. Selge see, et mis tulema peab ei saa siin mingeid ilmakapriise taluda.
Kõigepealt õis nimega Lõvi. Ma ikka üritan aga jälle on ta juba kaugemale kui vaja kapanud. Vahva loomake. Sõidab minuga rolleril aina pikemaid otsi. Kui ta harjuks lõpuks korvis sõitma oleks ohutum.

Hyacinthus orientalis idahüatsindid on ka ühed lemmikud. Juba vist lapsest saadik. Kunagi olid ajatatud hüatsindid minu sünnipäevalilled. Peenrast nii ruttu ei saa aga Ülo sünnipäevaks juba on täitsa olemas.
´Delf Blue `või ma vähemalt loodan, et on. Ma ei suuda nende siniste vahel eriti vahet teha
´Gypsy Queen ` on veel madalake aga õied on peaaegu lahti
Teised ka näitavad enamuses juba värve. See on hea, et nad kõik korraga ei puhke. Jätkub kauemaks.

Ka karukellad ei tule korraga. Eks neil on ka erinevad kasvukohad aga ilmselt on see aeg neil ka mõnevõrra erinev. Jälle on kasuem imetlemise võimalus. Ja need on ikka väga nunnud. Selle nunnutamsega on nüüd küll sedasi läinud, et vahepeal jätsin kõik leitud seemikud alles ja nüüd on neid nagu tiba palju saanud. aga kui need teisi ei sega siis las olla. Pildil oleva sordi nime kaotasin kohe alguses ära, kahjuks. Ja päikest on vähevõitu. Ilma päikseta õied päris laiali ei lähe.


18.04 Õudselt külm on. Peale järjekordset mõttetut kliinikumis käiku tundus, et võiks natuke ikka aias midagigi ära teha aga siis meenus õhtune kultuurisüst ja läksin lihtsalt (talvejopes) väiksele tiirule ja pilte tegema. Issand kui õudselt külm hakkas. Tulin tuppa ja panin palju riideid selga. Oleks vist kindad ka pannud aga ei leidnud kohe kusagilt. Vananemise allakäik on ka kole. Ma ei mõtle üldse, et haigused ja hädad. See on nagu on. Aga ma olen hakanud KODUS SOKKE KANDMA (kõik teavad kuidas ma sokke ei salli), kui ilm on jahedam hakkab kael külmetama, meeles mõlgub müts (ka seda ma vihkan) ja tagatipuks ka veel kindad. Neid pole ma oma elus peaaegu üldse kandnud või kui siis puhtalt edevuse pärast. Tegin mõne pildi. Peamiselt püüdsin kaardistada okaspuid. Ja saada pildile Lõvi. Sain küll võtte lähemalt aga ikka jõudis selja keerata. 

Ja tiigi äärest leidsin ameerika haisuvõha
Symplocarpus foetidus

Kõige ägedam imelik puittaim on vist küll muhklepp. Meil neid kaks ja ühel on tüvel ikka eriti uhke muhkude kogum
Alnus incana ´Gibberosa `
See tegelane lööb vist tantsu, et külmas ja tuulises kevadpäevas sooja saada. absoluutselt igaastane modell oma veidrustes. No on lihtsalt nii lahe tüüp.
Picea abies ´Dudanga ` harilik kuusk

19.04 Eilne kontsert oli vaimustav. Nii ägedat muusikaelamust pole ammu saanud. Trad. Attack ja Iberis, Mehed Gruusiast. Kusagil oli keegi kontserdikülastaja öelnud nende kohta, et nagu assortiikarp. Kõik on kompud. Ja tõesti on ka. Oleme Üloga mõlemad Gruusia meeste polüfoonilise laulu fännid. See on lihtsalt uskumatu mida nad teevad. Seekord mängisid nad veel ka pille ja üks lauljatest osutus džigitiks ka.



Trad. Attack on samuti täiesti võrratu. Ja kui need kaks bändi koos musitseerivad siis see ajab lausa pöördesse. See elamus aitab need saabunud hullud külmad päevad (ööd) üle elada. täna tõusis + 0,natuke C umbes õhtuks.




Kahjuks pole meil kummalgi piisavalt IT oskust Ülol on töökohast õunake ja see ajab niigi hulluks), et siia video laadida kus Hjalmar Vabarna ja gruusia džigitt koos tantsu vihuvad. Üks setu ja teine ikka oma tantsu.

Hjalmar sätib

Käed olid lõpuks plaksulöömisest valusad. Rahvas hulgas, tantsis ja laulis koos nende kõigiga. Rahvas keeldus lisapaladeta lahkumast. Ja kogu see melu kestis pea kolm tundi. Läheks jälle aga Haapsalu on tiba kaugel.

Tänasekski jagub seda meeleolu. Võtab naeratama ja teeb rõõmsaks nagu oleks miljooni võitnud.

19.04 Märksa soojem kui eile + 0,5 C juba hommikupoole päeva.. Isegi kassid ei taha õues olla. Ööseks sättis selgeks ja laupäeva öösel oli -3,2 C, varahommikuks oli tõusnud -1,2 C, pilved taas taevas. See ei tohiks veel midagi ära rikkuda. Kevadeti tavaline.

20.04 Temperatuur tõusis päeval lausa +5,2 C ja homseks lubati lausa +6 c ja nõrka tuult. Saab aeda kui nad ei peta.

Nokitsesin maalikursuse kohustuslike asjade kallal. Aga ega ma eriti ei viitsinud ka. eks need olegi visandid viimase suure töö jaoks. Sama asi aga 50 x 70 lõuendile akrüülidega. 

Need peened ja kallid (ikka väga) markerid (mis nende ametlik nimi oli lendas minema) osutusid ikka parajaks pähkliks esimesel korral. Küllap pikapeale suudaks ehk selle tehnika omandada, et jääks pilt peaaegu nagu akvarell. meil läks värvide sulandamisega ikka väga vasakule. Pildid puha  triibulised. Minul digitaevas ja Ülo mänd nagu õunapuu. eks me esmaspäeval saak veel midagi parandada aga aega vist napiks.

Ülo
mina (nokitsesin natuke kodus mitte nii peente markeritega lisaks)

Ja muudkui piilun aknast kas juba lähevad õied lahti. Hull lugu see, et nime pole. Tistou ehk aitad ?

21.04 Hommikul paistis päikene aga selleks ajaks kui temperatuur juba aiatööks kõlbulik tundus olid päikesele pilved ette tõmmatud. Tuul oli aga tasane ja sai ikka tegutseda. Õhtuks oli tuul nii tugevaks juba paisunud, et +7,7 C oli külm mis külm. Päeva max temperatuur oli +8,2 C.
Igasuguseid ilusaid asju nägin kui ringi liikusin.
Puudel ja põõsastel on suuremaid ja väiksemaid pungi, on urbasid ja õiealgeid. Lilleilu loomulikult igasugust. Esimesed kevadised on lõpetamas ja uued asemele tulemas. Tulemas tulbi, nartsissi, püvilille, kobarhüatsindi õitsemise laine Pooled karukellad pole veel õieti liigutama hakanud. No ja nii edasi, kõik ju teavad.
Daphne mezereum harilik näsiniin on hetkel nii vahva oma roheliste tipukestega

Viburnum siebpldii  Sieboldi kuslapuu endal pole veel lehtigi aga mõtleb juba õitsemise peale

Betula pendula ´Dalecarlica ´ arukask teistest kaskedest kaugel ees

aga mõnel on urvad Betula middendorfii Middendorfi kask

Physocarpus opulifolius ´Dart`s Gold ` lodjap-põisenelas veel üks mis forsüütiat edukalt asendab
näokesed, tedagi millega tegu

Päikene lubas karukelladel särada.

Arabis caucasica  caucaasica esimesed, roosa ongi vist varajasem

Caltha palustris harilik varsakabi mõnikord on nupp toredam isegi kui õis. Tiigi kaldal hakkavad varsakabjad tasapisi.

Muscari bortryoides  ´Carneum `harilik kobarhüatsint õitsema asumises liider kobarhüatsintide seas

täielik müstika, Anna kinkis aga ei osanud öelda muud kui horvaaatia päritolu. Leidke pildilt õis.

´Kaevu kevadtriibik `
Sellised hetked ja ja pildid paljude seast. 
Ja ongi jäänud veel vaid nädal ja 2 päeva maini. Läheks nüüd ometi soojemaks aga mitte pilvede ja vihma arvelt. Aga igapäevast sadu nad lubavad.
 

...tormiline aprill jätkub...

14.04  ...ja teine nädal lahkus sellise kiirusega, et ei saanud blogi lähedalegi. Eks siis tuleb takka järgi targutada, sest täna on vihmapühapäev ja see lubab toas kosserdada. Ilmatädid lubasid AK-s iga jumala päev vihma terve möödunud nädala. Lõpuks siis jõudis kohale ja hooti on sadu lausa tugev. Temperatuur keskmiselt +10 C. Õnneks on mul seljakotis aiavihik ka kuhu ma mõnikord märkan midagi kirja panna ja kust ma hiljem naljalt midagi ikka üles ei leia. Aga mõnikord aitab. 

Ülo tegi mulle kingituse ja korrastas hekipeenra lõpuni ära. Praeguse seisuga on siis korras varjupeenar, kuuskede alune ja esine, kuivmüür, hekipeenar ja maja taga asuv suur peenar ja jupike kasvuka ja maja vahelisest peenrast ka. Ilmatädid lubavad jälle nädalaks vihma ja lausa lörtsi. Lohutan end sellega, et nädalavahetuse ilmajutud enamasti esmaspäeval enam ei päde.

09.04 Kehvapoolne ilm aga lasi teha. Aias toimub igasuguseid põnevaid ja toredaid asju. Näiteks möllavad mul lõokannuste krantsid. Tundub, et kõik need vähesedki liigid ja sordid on kaduma läinud aga oma jälje püsivalt jätnud. Ja mulle täiesti sobib. Väike pildirida.





ja see pole kaugeltki kõik aga kui kõik ritta paneks läheks lihtsalt paljuks (tunnistan, et kiusatus on )

Üks liik on siiski jäänud ja tubli külvajana ilmselt ei kao kunagi. Selline rõõmus kevadkollane.
Corydalis bracteata kattelehine lõokannus.

10.04 Oli suvi. +24 C maksimum, varjus loomulikult. Milline mõnu ! Hirmutati küll äikesega aga ei olnud vist kusagil, Õhtul hakkas õhk lihtsalt jõudsalt jahenema. Ei mingit välku ega pauku. 

Kõik areneb taimevallas kohutava kiirusega. Õied ja pungad ja võililled ja kõik muu ka. Karukellad hakkavad vähehaaval. Õnneks mitte kõik korraga.


kaunis hetk kesta veel, minu meelest kõige ilusam hetk karukella elus kui pole enam nupus aga pole veel ka lahti

Ka kivilates on toimuma hakanud. Kivirikud, kevadikud. Tõsi need on juba natuke aega õitsenud.

 Leidsin elusana ka eelmise aasta botaanikaaia ostu. 
Draba rosularis padikevadik, väike aga tubli (lisan, et kõik tookordsed ostud näivad hea tervise juures, ka kõige kribumad)

Paar kivirikupilti ka. Kivirikel on see talv hästi möödunud. Kõik on kenasti vormis ja õitsemas või asutamas, kes kuna. Ja ikka on mul puudu üks korralik roosaõieline.
Saxifraga x apiculata ´Pungens ` teravatipuline kivirik
Siin räägib silt enda eest, inetu aga vajalik


Natuke puittaimi ka. Puhkemine puudel ja põõsastel teeb meeleolu lausa ülevaks, 
Euonymus macropterus  suuretiivaline kikkapuu on ilus algusest lõpuni

Pajudel on tibud kollendama hakanud tegelikult juba mõnda aega. võsad olid enne kui rohetama hakkasid kenasti kullatolmused.
Salix udensis ´Sekka ` udaa paju

Salix caprea ´Kilmarnock ` raagremmelgas

Mõnel hakkab õiteaeg juba lõppema
Daphne mezereum harilik näsiniin

Jaapani enelad on teadagi kaunid lehtimise alguses, pärast muidugi ka aga see algus on eriti ilus
Spiraea japonica ´Big Bang ` jaapani enelas

Ja peagi võib käia puude ja põõsaste vahet ja muudkui imetleda ja nautida. Ja nuusutada ja ikka nautida.

Soe ilm on taadikese ka välja meelitanud

Rääkimata siis noorsandidest. Tõsi Lõvi pole õnnestunud veel pildile saada. Neil Maxiga on ikka väga keerulised suhted ja nad ei taha isegi meie piisavalt suures aias ära mahtuda. Kardan, et nad ei hakkagi normaalselt läbi saama või hakkavad peale seda kui Lõvi on piisavalt suur, et vastu hakata ja mitte põgeneda. Aga Max täies ilus territooriumi valvamas

Päike ja soe teevad meele rõõmsaks ja kõik tundub ilusam, isegi elu.

siia hakkab kujunema teine sinilillede ala
väike kõrvalpilk mändide poolt esimesele sinilillede platsikesele

Sinililled hakkavad oma kõrgaega tasapisi kaotama. Ma oleks väga õnnelik kui terve aed tasapisi oleks sinililli tuubil täis. No ikka nii väga meeldivad. Nüüdseks on juba selge, et erinäolised metsaleiud (olgu Anni tuhandest ja igavesti tänatud) ei kaota aeda kolides oma nägu. Küll peab neid kui väga tublisid isekülvajaid jälgima, sest seemnest ju enam ei tea mis tuleb ja nii võib sinine ikkagi lõpuks võimu võtta. On ka juba huvitavaid leide enda aiast. Kahjuks ei taibanud ma teha pilti ühest eriti suureõielisest koos mõne normaalmõõdulisega aga isegi ilma võrdluseta on aru saada, et tegu on hiiglasega

Mõned isetekkelised veel, mis huvitavamad tunduvad


Ja mõned metsaleiud mis ilusasti pildile on jäänud. See mitmekesisus on hämmastav. Värvierinevused, toonierinevused, õite suurus, õielehtede laius, pikkus, asetus, arv jne.

Ilmselgelt läheb nüüd paljuks (sinilillede fännidele vast mitte ja mittefännid annavad ehk andeks) aga väga hea selle mitmekülgsuse näiteks on 6 sinilille mis pärinevad Saku ümbrusest ja mis armsa Futu käe läbi minuni jõudsid

Ja koge selle pika sinilillejutu võtan kokku teatega, et saabus sinilillede pakk Petersist. kahjuks on neil juba sinililled õitsenud ja vaid kahel oli veel mingil määral õit näha aga eks järgmine kevad ongi põnevam

Ok, et nüüd ei arvataks nagu mul peenemaid sorte pole siis ühe pildi panen veel. See on esmane õitsemine ja sõber kes mu kahte sinilille eelmisel aastal veebruarist kesksuveni poputas ja närveeris olgu sellega tänatud. Tasus poputamist.
H. transsylvanica ´Silbertaler JP `

13.04 Max tõi kohe hommilul meile kingituse. Ilus loomake ju aga palun kusagil kaugemal, mitte meie aias. Aga meil on ridamisi tublid kassid olnud ja pole erilist kahju lasknud kunagi tekkida'. Õrnahingelised ja tumerohelised jätke see pilt vahele
üks traagiliselt hukkunud vesirott

Oli üks selle kevade parimaid tööilmu, ei tuult ega tormi, täispäike kukalt ei uurinud. ei olnud külm ega palav vaid täpselt paras vaikseks nokitsemiseks. sest nagu alati kevadel läheb üldkoristus mingil hetkel sujuvalt rohimiseks üle. Aru ma ei saa kuna need võililled nii suureks kasvasid. Ma ju eelmine aasta rohisin !
Esimene õitsev tulp meie aias tuleb ju ikka esile tõsta, mis siis et igal aastal jälle ja jälle.
Tulipa neustruevae Neustrujeva tulp

Ma ei jäta ühelgi aastal kasutamata võimalust laulda kirgaslilledel kiidulaulu. No on ikka toredad alates kõige tavalisemast ja lõpetades veidi peenematega. Ikka pilte ka, natuke ju veel võib
Chionodoxa luciliae sinine kirgaslill, vist kõige lemmikum
C. lucilia gigantea rühm ´Kloostrimetsa ` hiid-kirghaslille värv on laivis tunduvalt ilusam
C. luciliae gigantea rühm ´Alba `valet pole kunagi palju

Ja tasapisi hakkavad priimulad tulema. Äärispriimulad, mõned mu enda külvidest ja minu sünnipäevapriimula (Taivile tänud ja kallid) on praegu täies hiilguses
Primula marginata ´Dwarf Form ` äärispriimula

enda külvist kasvanud on alati armsad
samuti seemnest saadud ja nüüd jääb see äge värv ehk ka pidama, kui valge ka veel kasvama saaks oleks õnn täielik

Tiigi kaldal õitseb varsakabi, kahtlustan, et ameerika

Ja ootan hirmsast selle idahüatsindi õitsema asumist, esimene aasta, et kas ikka on nii tume nagu peab

14.04 See sai nüüd küll kohutavalt pikk pildirida aga aprill ju! Ja vihma sadas.  Ilusat pööraselt erutavat ja põnevat varakevade jätku.