...pandi püsti jõulupuu...

...aga sellest hiljem. 

Mitu aega on viimasest kirjatükist möödas. Kuhugi on kadunud novembri teine pool ja suur hulk detsembritki. Üldse galopeerib aeg sellise kiirusega, et jooksva aasta number ei jõua veel kinnistudagi kui juba uus käes on. 

November ei erinenud oluliselt oktoobrist. Ilma poolest ma mõtlen. Tõsi, Kadri viskas külmaks aga see oligi ootuspärane. Kauaks seda ei jagunud. 

Sain esimese eriti varajase jõulukingi. Annilt. Väga südantsoojendav põdraluust ja nikerdustega heegelnõel priskema materjali punumiseks. Üliarmas.

Detsembri esimesed päevad tõid pisut lundki. Kohe ilusam sai. 3. detsember esines ka härmatist.Meie juures siiski väga vähe ja kadus kiiresti. Kerge lumekiht kutsus kohe pildistama. Lumi on meie mail ju haruldaseks muutunud.

2. detsember

Edasi taas iiriroheline ja detsembri kohta soe. 8. ja 9. detsember oli ilm lausa kevade hõnguline. Millegipärast muutusid aedlejatest sõbrad pisut imelikuks. Eks minagi. Kohe mõtted tulid pähe. 

vist oli see 10. detsembri kandis kui veel õige pisut lund näidati. Järgnevad kolm okasnumpsikut paistavad välja ka iirirohelisel taustal.

mägimänd Pinus mugo ´Ophir `

mägi-ebaküpress Chamaecyparis pisifera  ´Filifera Nana `

harilik elupuu Thuja occidentalis ´Golden Tuffet ` üks ägedamaid elupuu sortide seas. Näeb aastaringselt välja nagu oleks surnud või kohe hakkaks. 

Võtmesõna detsembris on tuul. Valdavalt tugev või väga tugev. Palju on olnud ka madalat taevast ja vihma. Nõrka aga visa ja kestvat. Ei saa öelda, et päikest pole paistnud. On juhtunud küll.

18. detsember õhtul tõuseb tuul tormikd. Siiski seekord ei ole tormituuled nii rajud kui eelmine kord. 

Max temp oli päeval +8 C

Ja nüüd jõulupuust. Need, kes raskelt traditsioonides kinni või muidu nõrganärvilised võiksid selle lõigu vahele jätta. Meie ise oleme kohutavalt rahul ja lausa armunud. Üldiselt on kuusk meie majas haruldus. Pole nagu ruumi olnud piisavalt. Sel aastal aga juba on. Elusa kuuse aeglaselt surema toomine ei meeldi meile kummalegi aga kui juba tehiskuusk, siis ikka täiega. Roosa muutus kinnisideeks aga ega seda leida lihtne ei olnud.

Puukoi avaldas küll arvamust, et järgmisel aastal võiksime samahästi kumminaise lakke tõmmata ja ära ehtida. Iseenesest intrigeeriv idee aga meie jääme ilmselt nüüd tükiks ajaks oma roosa nunnu juurde. Pealegi ei tarvitse peale jõulu kuni jaanini okkaid koristada ja KASSIDELE ei paku meie nunnu absoluutselt mingit huvi.

Eriti ilus on see pimedas. Tõeline valgusteraapiline objekt. Esimestel öödel käisin lihtsalt vaatamas ja hinge rõõmustamas. Öösel ei paista remondijärg ka kätte. Aga küllap seegi kord otsa saab. Umbes nii 60. eluaastaks näiteks.

Advendi edenedes tekib öösse asju

Novembri viimastel päevadel jõudis kohale teadmine, et aeg on hakata väikevorme punuma nagu lubatud. Esimeseks said Muhedikupapale sünnipäevaks poolsõrmikud. (Oli see vast tore pidu konjaabeni, sõprade ja naljaga). Et need olid mu esimesed, siis täpselt sellised need ka välja nägid.  Kahed randmesoojendajad tulid ka.

Edasi läks lahti tõeline JÕULUILUTILULILU (oi, mis tore sõna) tootmine. Et ikka kõigile jaguks.

Seda nänni sai ikka terve kuhi. Viimaseks üritasin ühte delfiinikujulist järjehoidjat aga välja tuli mingi haugi ja varani ristsugutis. No ei õnnestu alati.

Tasapisi hakkabki pühadeks kiskuma. Kokkulepped külalistega ja külastusteks. Salmilugemise koht nagu ikka mu armsa õe juures. Tegin salmi ka, sest lapsukesed aina kasvavad ja saavad targemaks ning enam kõigi eest salme lugeda ei taha. Kui kellegi on salmi vaja võib julgelt laenata.

jõuluvanal mure must

puudub jõulurõõm ja lust

kogu hingest tema püüab

metsas põllul jõulu hüüab

aga jõulutunnet pole

olukord on üsna tobe

kus vaid asub hädalist

võib kohata ka abilist

jõuluvana kullapai

on memmel ahjus jõulusai

ja piparkoogi rivi pikk

nii lausus sõber päkapikk

ja kui ka küünal tule saab

ning pakitud on sinu saan

sa kihutad ja tunned taas

et sinu sees on jõulumaa

Sedasi ei jää vähemalt häbisse.

täna (21.12) käisid Anni ja Lagle piparkooke küpsetamas ja tegid meilegi mõned ilusaks. Lagle tegi meile majakese ka. Sees on suvi ja väljas on talv. Imeline.

Täna 22. 12 algas siis ka talv. Lund ei ole ega tule. Õues +6 C. paljudel õitsevad juba sinililled. Meil õnneks mitte. Üldse ei ole mingeid anomaaliaid ringi jalutades täheldanud. 

Kui võtta kokku aasta 2019 siis võib öelda, et see oligi nagu aasta 2019. Ei midagi erilist, äkilist ega põrutavat. Mida uuelt aastalt soovida peale tavapärase rikkuse, õnne ja tervise. Ehk seda, et lõpeks helmeveeretamine. Et inimesed oleksid lahked ja head. Et arukus võidaks. Et kõigil läheks paremini. 

Väike aastalõpu lulla ka.

kõik see mis läks on läinud

las jäädagi

uued lubadused unelmad soovid

toob uus

läheb seegi ja paljud järgmised

saades nootideks

meie mälestuste muusikalis

me elu loos

See lugu ongi juba liiga pikaks veninud. Talv on käes, kohe tuleb Jõul. Peale seda võib kuni aasta lõppemiseni rihmad lõdvaks lasta ja vaikselt uude libiseda.
HÄID SAABUVAID PÜHI, UHKET AASTAVAHETUST JA LOOMULIKULT ILUSAT UUT !

                                                                          

                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                     

...jätkub selline imelik tilla-tölla seisund...

...millele ei oska mõistlikku nime anda ega ära seletada miks sedasi. Kohe kuidagi ei edene mitte miski. Ainus asi, mida ma isuga teha tahaks oleks asjade lõplik paika panek. Aga see ei juhtu enne kui Ülo on lõpetanud seinte puhastamise (pole enam väga palju jäänud). Siis saab ka ülejäänud raamatud ülevalt alla ja riiulisse. Ja eriti ei juhtu see enne kui Ülo on kapi eestuppa valmis ehitanud (pole veel isegi alustanud ). Olen küürinud põhjalikult kööki ja üleval koristame roborockiga (edaspidi robot Robi) võidu. Aga see ei ole ju mina. Ma ei teagi. Esiteks jäi vist aiatööde kvantum sügisel lahjaks tänu sundlõpetamisele. Tavaliselt nahistan ikka seni kuni tööd otsas või lõplikult siiber on. Enamasti ikka see viimane. Muidugi võib olla, et seljaopi üldnarkoos pole just hästi ajudele mõjunud. Kui juba spinaalanesteesia pooletoobiseks teeb, mis siis veel üldnarkoosist tahta. Igatahes kui kellelegi mind laivis kohates tundub, et ma olen imelik, siis tõenäoliselt ma olengi, mitte ei tundu. 

Ilmad on nii soojad, soojad. Valgust jah antakse jaopärast. Mõnel päeval on enam-vähem, mõnel päeval paistab päikene ja sellisel päeval nagu täna on tavas sedavõrd madalal, et õues tiiru tehes tahaks igaks juhuks käe üleval hoida, et mitte peadpidi pilve kinni jääda. 

Eile oli päike ja soe. Sedapuhku jalutasin Sassiga. Hilissügisene valgus on teistmoodi, värvib ja kuldab.

Okaspuud ja rohelised heinamaad koos päikesest värvitud pruuniga annava üsnagi rõõmsa ilme peaaegu novembri keskpaigale.

Sass võttis pirni. Üles neljakäpahüpetega nagu kiirmõmmik ja alla elegantselt oksalt oksale hüpates. Tegi nägusid ja oli muidu lustiline.

Mingil päeval külvasin 2 männiseemet. Kaugelt maalt pärit, liiki ei oska seasi määrata aga kasvukoha naabrite põhjal on lootust, et võib olla midagi, mis meil ka kasvab. 

Ja mingil päeval sain toreda seemnepaki Annalt Soomest kellele toodi selliseid seemneid Sitsiiliast. Need külvan kunagi uuel aastal ja igaks juhuks ikka tuppa

Ja seda pole ma vist ka kirjutanud, et loobusime robiiniast. Küll raske südamega aga selle invasiivsus muutus juba hirmuäratavaks. Nüüd on vaja see tore istumise koht (palava südasuve ideaal)  teisiti lahendada. Tänu aalujatele on ideed juba idanemas ja küll see ka tuleb.  Ega pildi peal suurt vahet näegi aga hea lehine katus esimese vihma kaitseks on tegelikult puudu.

robiiniaga

robiiniata

Õisigi veel on. Juba vähe aga natuke krüsanteemi ja astreid. Kaks hullu roosi. ´Mozart `ja ´Tommelise ` ja muidugi emajuur ´Little Pink `. Hilja ärkab aga siis ka õitseb. Hoolimata olnud miinustest ja esimestest lumedest. Kui vähegi valgust, püüab õisigi lahti hoida. 

Vaatamata endale antud korraldusele uut näputööd enne mitte alustada kui freestyle valmis on, ma siiski olen kergelt libastunud. Puhtjuhuslikult ostsin kera tumepunast trikotaažpaela. No lihtsalt, et Ülo kunagi toodud suured konksud ära katsetada. Ideed ei olnud. Kui leidsime oma lõputu varanduse hulgast 4 tooli, mis istumiseks täitsa mõnusad aga välimuselt koledad, samas verandale täitsa vajalikud tuli mõte teha neile katted. Seega VAJADUSPÕHINE näputöö.  Ühest kerast ( või rullist vms) loomulikult oleks väheks jäänud. Lasin tuua mingi uiu ajel tumesinise lisaks. Neid kahte koos vaadates oli selge, et vaja läheb halli. Paraku selleks ajaks hakkasid paelarullid poes otsa saama. Ülo tõi küll halli aga väga tumeda. Lisaks oli see veel laiem ka. Siis meenus, et just sai kaltsukotti üks mu äravajunud türkiissinine särk. Tegin keraks. Kui see ka juba lisatud sai tundus, et midagi võiks veel olla. Meenus veel rohkem kulunud oranž särk, mida ära polnud raatsinud visata. Tegin keraks. Selleks ajaks oli mu värvikirg juba lõkkele löönud. Täna hommikul tegin keraks ühe Ülo tuttuue aga liiga rohelise särgi, mida ta nagunii kunagi kandma ei hakka. Nüüd mõtlen kust helehelli saada.  (pean Ülo särke kriitilise pilguga uurima, tal ongi neid liiga palju) Milline on lõpuks tulemus pole mul veel aimugi. See on hiljem näha.

Ja üleeile nõrkesin ja tellisin natuke lõnga ja niiti. Ikka puhtalt VAJADUSEPÕHISELT.  Jõulud juba ukse ees ja paari kingi idee saadeti suure palumise peale kusagilt pähe.  Veel peaks midagi jõudma valmis sehkendada küll.  Valdavalt sokki aga natuke muud ka.

Kui nõrkemistest rääkida, siis üsna nõrgaks osutus mu vastupanu Aiasõbra sügisbronnile. Oeh, ma ütlen. Et ma ka ei suuda ega õpi. Aga õige pea on Kadripäev ja jõulutuuledki juba puhuvad. Kaugel see kevad enam on ja...

Tundub, et elu hakkab üldiselt ikkagi lõpuks jälle paika loksuma.

...on olnud mitmesuguseid sademeid...

...ja tundub, et suvine vihmavõlg hakkab tasa saama, ka lund on esinenud, esimest ja täna ka teist. Sedasi vaikselt pimeduse katte all. Aga on neid kel lund rohkemgi. Pole siin kekata midagi. Igatahes on väike lootus, et liigmadal tiigiseis hakkab kerkima. Aga mitte sellest ei pidanud ma kirjutama. Mõtlesin, et on viimane aeg teha tagasivaade muudele pisikestele ja suurematele kuni suurtele tegemistele siin Taga häärberis, mis otseselt aeda ei puuduta. Uskumatu küll aga peale aedlemise on siiski ka muid toredaid tegemisi. Vahel ka lihtsalt vajalikke ja hädavajalikke tegemisi. Kes suutis rohkem, kes vähem. Mina pigem vähem. Saaks siis öelda, et seda paremini aga tegelikult sai nagu sai. Mis suutsin ja oskasin tegin. paremini polekski saanud.

Mingil ajal juuli keskel jäi minu freestyle peenheegeldis toppama, lihtsalt enam ei jaksanud õhtuti. Täis suvi ju. Ja aed. Enda häbiks ja meelehärmiks pean tunnistama, e pooleli on siiani. 1,5 kummikanalit ja kaks varrukajuppi. Võtan hoogu, et asi ära teha. Enne ei tohi isegi lõngakotti sorteerima hakata. Uutest lõngadest rääkimata. aga millegipärast pole ka erilist isu. No küll see tuleb. Pole kunagi tulemata jäänud. Natuke olen küll lugenud. Üks minu jaoks täiesti mõttetu raamat. Üks väga hea põnevik. Üks lõbus raamat ja üks väga ilus raamat. See viimane on Marc Hameri ´Kuidas püüda mutti ...ja leida ennast looduses `. soovitan soojalt. Paar luulekogu ka. Aga ka see polnud nüüd päris see, millest kirjutama hakkasin.

Augustis ma mööbeldasin, Enamasti ei midagi erilist. Puhastasin ja tuunisin meile sobivatesse toonidesse lihtsaid mööblitükke. Kapikese kollaseks üles tuppa. Sinna leidsime oma ladustatud varanduse hulgast veel ühe parajas kõrguses riiulikese, mis ploomilillaks sai. Alumisele korrusele ramaturiiulid ja veel paar sobivat riiulit Ülo kunagi meisterdatud riiulikomplektist. Suurem tükk läks tema töökappi või nišsi või kuidas seda nimetadagi. 

Kõike ei ole piltidel aga mingi aimdus asjade seisust on. Pihlakakarva riiulid pidi saama keskmiselt küpse kirsi karva aga ei saanud, sest alusmaterjal oli liiga tume ja tegelikult ongi vist sedasi parem. 

Paar suuremat tööd olid ka. Esiteks kirstu puhastamine. Ühel hetkel tekkis tunne, et selliseks võiks ka jääda aga ei jää. 

Selle töö ja eriti alljärgneva juures oli väga suur abi Puukoi kogemustest ja muidugi riistast, millesse ma jäägitult armusin ja mille ma lõpuks kingiks sain. Uskumatu, millised sõbrad meil on.

See on nüüd midagi sellist, mis ka nõrga naesterahva kätte mahub ja ei peruta ka. 

Teine maiuspala on vana riidekapp mille väga sõbraliku sõbrahinnaga saime. Sellega oli pusimist veel rohkem ja Ülo partii on veel ees. Mina tegin, mis mina oskasin ja nüüd jääb vaid oodata kuna Ülol tekib see tunne, et vot nüüd on aeg ja kleebib ning lõikab kõik vajalikud praod ja augud. 

Kapi esialgne puhastamine toimus kaabitsa ja kuumapuhuri abil. Siis tuli lihvija.

Ehisdetailid puhastasin erinevate peente hamba- ja muiduarstiriistadega kasutades sellist üsna äkilist ja jubedalõhnalist aga tõhusat keemiat

Kui Ülo ka oma etteaste ära teeb, ostame ämbritäie vandlivalget ja nii kapp kui kirst (etteruttavalt võin lisada, et kevadel ka köögilaud) saavad vandlikarva. siis saab juba ilupilte teha ja puha.

Septembri alguses võõpasin ka kaks lauda, sest mulle tundus, et näituse jaoks olid just need puudu. antagu nüüd mulle andeks, et ma fotod laenasin. Endal jäid pildistmata ja praegu ripuvad need veel Elva raamatukogus. 

Samal ajal suutsid mehed (Ülo, Hillar ja kahel nädalavahetusel sõber Andres) veranda peaaegu valmis ehitada. Sellega olen väga rahul, sest nüüd on majal ometi ka nina ja üldse selline hoopis asjalikum väljanägemine. Ma ei uskunud, et see nii kaugele valmib. On jäänud veel vaid uks, aknatihendid, liistud ja siseviimistlus. Ülo plaanib veel kõik ära teha aga selle sisemuse võiks tegelikult vabalt soojemasse aastaaega jätta. Kui järgmisel suvel majale vihmaveesüsteemid saab võiks lugeda maja peaaegu valmiks. Aga ! alati on aga. meie meelehärmiks selgus, et korstnale on vaja uus pits teha. Üldiselt on siiski lootust, et 60-ks eluaastaks oleme majaga maha saanud.

Ja rohkem vist ei olegi midagi lisada. Vähemalt mitte sellesse rubriiki.