...on aprilli keskpaik ületatud...

...ja tasapisi ühtteist toimub juba aiaski. Tänaseks olid mul küll suured õueplaanid aga täna on hoopiski vihmapüha. Mida enam päev edeneb, seda pühamaks läheb. Helde taevas tahab meid vist ära uputada.
Mis siis vahepeal on olnud. On nii külma ilma kui ka sooja olnud, viimased päevad olid lausa rõõm, sai juba lühikestesse pükstesse ja vestiväele. Selle peale vupsas välja üksjagu uinuvaid krookuseid ja liigutama hakkas lõokannus. Ninasid on muidugi mehiselt. Sinilollikesed ka üksteise järel muudkui avanevad. Aga nemad saavad eraldi jutu sisse kui kõik on kenasti oma õied ära näidanud. 

Tistou tahtis kõiki mu lumikellukesi näha. No ei ole midagi eriti näidata. ma pole siiani aru saanud, kas nad saavad minu aias hakkama või ei. Seepärast pole neid eriti ka juurde toonud. Aga olgu siinkohal siis neist, mis olemas üks kokkuvõte.
Koos majaga saime päranduseks täidisõiega hariliku lumikellukese. Seal kus seda oli päris ilus laik on jäänud vaid üksikud paariõielised tutid. Siin on osa süüd mul endal, osa koeral ja sel aastal vist ka hiirepiuksul. Aga varjukasse tekkis mõni aasta tagasi esimene ja üüd on seal juba päris kena tutsakas.

Kui ma lõpuks aru sain, et mul põhiliiki polegi, siis küsisin ja mulle toodi. See punt on ka suuremaks läinud.

2010 ostsin SS-lt paar peenemat. Algus oli täitsa kena aga tänase seisuga nii kena enam ei ole. 
´Suur Tilk `, väga lahe ja minu suur lemmik eelmisel aastal. Sel aastal on vaid 1 õis. lehti on küll palju. Järgmisel kevadel on näha, mis edasi saab.

Laialehise lumikellukse Galanthus platyphyllus kohta ei oska veel midagi öelda, sest see on teistest märksa hilisem. Praeguseks pole veel ninaotsagi näha. Hilisema kevadega võib õitseda alles mai alguses. Pilt 2016-st aastast. Eelmisel aastal oli õievähene. Loodan, et ikka on elus.


2014 ostsin SS-lt ´Atkinsii `aga see oli juba eelmisel aastal kadunukeste kirjas.

2015 ostsin Ss-lt lagodehhi lumikellukese G. lagodechianus. Ikka 1 õis korraga aga sel aastal on vähemalt lehti rohkem. Hakkab äkki lõpuks kasvama.

2016 ei pidanud vastu ja soetasin 3 uut. Need on alles aga alles paariõielised puhmakesed. ma muidugi ei raatsi pihuga sibulaid ju osta, ikka tera-kahehaaval. Eks siis annab ka tulemust oodata. 
Selline näeb välja G. x ´Straffan ` lähedaltvaates.

´Blewbury Tart ´on sissevaates selline. Paraku peabki erinevusi otsima ristseliti peenras.

Kõige ägedam ja tundub, et ka pisut edasi arenenud on ´Wasp `


Ja ongi kõik. Ma nii väga tahaksin neid rohkem soetada aga ma ikka veel ei riski. Paar aastat vist ootan ja vaatan. Muidugi kui ikka vastu pean nii kaua.

Päris uutest krookustest on õitsemas Tiilt saadud ´Blue Pearl `. tõsi, pildil on seda blued kuidagi vähe aga see ongi sellise sinaka läikega pigem kui sinine. Teised Tiilt saadud pole veel õide läinud.
´Ble Pearl `

´Cream Beauty ` on väga võimas ja ka varajane

´Fower Record ` oma hiiglasliku õiega meenutab ´Gigant `i aga päris sama ei ole kuigi esmapilgul tundus.

See, et mul mõni ärakadunud peenem krookus jälle paari aasta tagant välja ilmub on täiesti tavaline.  Sel aastal siis sedasi, et juba eelmisel aastal tagasi tulnud (ma ei olegi suutnud enam tuvastada, millega täpselt tegu) krookuste vahele on vist nüüd C. special ´Zaphir ` tekkinud. ega mul ei oleks selle vastu midagi kui kõik kadunukesed tasapisi tagasi jõuaksid. 

Igal kevadel on ikka miskit sellist, et võtab murest karvu kitkuma. Eelmisel aastal kolisin peale mitmeaastast hoovõttu oma vanad reticulatad suurest hekipeenrast maja taha ja juba siis mulle tundus, et ma ei tee seda õigel ajal ega õiget pidi. Selline närviline tegevus, Ja no nüüd siis ongi. Vaid kahel sordil on 1 lehelible otsake ja ülejäänud vaikivad. Kus selle õnnetuse ots ja äär kui need nüüd kõik otsa on saanud. Igatahes kavatsen ma need kõik sellisel juhul uued hankida. 
Uuematest sortidest oli esimene ja sel aastal juba kenasti 2 õiega (sibul sibula vastu vahetus)
´North Star `
Järgmiseks tuli täiesti kogemata saadud (pidi hoopis muu sort olema aga see tundub, et oli õnnelik segadus)
´Sunshine `

Ülejäänud kivistusid. Tundus, et kohe, kohe aga no ei. Homme ehk, peale vihma.
Kui ma enne aknast välja vaatasin nägin juba ka kirgaslilli ja sillasid. Näsiniin on peaaegu. Homme on juba vast ka lõokannused pildistamise päri ja kaugelt oli näha, et nõiapuu on väga õites. tulevad ehk ka aeglased munejakrookused. 

Midagi toimub ka kivilas. Ei ole ainult sibulikud need kevadised rõõmurullid.
kevadikke peaks mul olema päris mitu liiki aga mina ei suuda neis küll erinevusi näha. Ju pole piisavalt haritud :D
olümpose kevadik Draba pruniifolia

sellel ma liiginime ei teagi, lihtsalt Draba 

Kevadikud on juba siis pilkupüüdvad kui õied veel lahtigi ei ole. piisab pungadest ja need on kevadel toredad sõltumata liiginimest.

kukehari Sedum mille nime ma ikka ei ole suutnud talletada, igakevadine rõõm

Sammalkivirik Saxifraga hypnoides hakkab praeguseks juba oma punast kaotama. pilt on nädalavanune, vist.

Aga Saxifraga x apiculata ´Pungens ` pungitab juba viimase peal. Oi need kivirikud on armsad.

Mitu talve ja kevadet naudin ma minu arust ühe ilusaima kontpuu võrseid. No see on täiesti ebamaiselt ilus ja õrn, et lehed võik olla peaaegu olematud. saaks nautida aastaringselt. 
verev kontpuu Cornus sanguinea ´Winter Beauty `

Sellesse ajaperioodi jäi ka suur Sassilaskepäev elik päev kus kassilaps lõpuks õue sai. Rõõm kestis teise päeva lõunani. siis toimus intsident. Koera kauss kolises ja koer niutsatas. Kolm numbrit suurema kassi koukis Anni ühe virna otsast alla. Läks pea nädal enne kui Sassike enam aknast koera nähes jämedaks ei läinud ja ta uuesti õue hiilima hakkas. Aken peab saama päev läbi lahti olla. Täna jälle pidi Sassikesele selgeks tegema, et õues sajab vihma ja mängud on tubased.

Ja eile sain kingituse, mille kohta Ülo kui selle autost tuppa tõi ütles eriti äraseletatud ja hella häälega, et see on ju Pulsatilla
Sellist meil veel ei olnudki. Udunummi ja milline värv.



9 kommentaari:

  1. Lumikellukesi Sul ikka juba arvestatav kollektsioon.Kivirikud toovad kivilas värvi oma õitega,ka minu lemmikud.See viimane särav kräsuõis on ikka väga armas kingitus.

    VastaKustuta
  2. lohutuseks: reticulatadega oli mul ka 1 aasta mure, aga T ütles, et järgmisel kevadel pärast ymber panemist alustavadki nad hiljem.

    VastaKustuta
  3. Oi, Sassiga saab veel palju nalja. :) Härra Tibu sündis novembri lõpul ja oli kevadel ka juba paras kraade valmis. Oli ju vaja naabri õunapuude otsas ronida ja sinna ta jäigi. Midagi klemmis ära ja enam alla ei saa. Ripub nagu ploom ja nutab. No võtsime maha lõpuks redeliga tupsukese puu otsast. Järgmine päev oli sama asi. Jälle kuurist redel välja ja kassi noppima. Lõpuks hakkas ikka ise ka oskama. :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, mulle tundub ka, et nalja hakkab saama. Kõik varasemad kassid tulid kevadel ja kohe õue ja õpetuse alla aga Sassike on vanad nii ära juba tüüdanud, et need pagevad peitu ja ta peab ise hakkama saama. Kärbes on ok, liblikas juba natuke suur ja liiga äkiline ja haraka peale pidi hoopiski aknalaualt tagurpidi alla kukkuma :)

      Kustuta
  4. Reticulatad tõrguvadki esimene aasta peale väheke valel ajal istutamist. Mul tulid paar aastat ainult mingid nõrgad kõrred välja, aga nüüd on teist aastat juba väga elujõulised. Pidingi ühe sulle välja võtma. Kokukaks ehk juba saab potti panna.

    VastaKustuta
  5. Ausalt, ma ei teadnud siiani, et neid lumikellukesi nii palju sorte on, ega pole ka kunagi uurinud. Mis võib küll sinilollike olla? Põnev, põnev.

    VastaKustuta
  6. Minu suur kummardus ja tänu! Aitäh!
    Sordilumikellukesed on üks lõpmata põnev maailm ja väga tahaks teadma saada, kuidas neil meil tegelikult läheb. Jätkan kindlasti omi katsetusi.
    See 'Suur tilk' on väga sarnane 'Augustus'e nimelisega, peaks uurima päritolu.

    VastaKustuta
  7. Ma arvan, et pean ka S.S-le külla minema ja vaatama, kas õnnestuks midagi lisaks hankida sellele põhiliigile, kes mul muidu siin naturaliseerunult kasvab...

    VastaKustuta