...lapatakse hostasid...

...et kevadeks vormis olla 😊 Ja loomulikult kirutakse enda hooletust korralike piltide tegemise koha pealt. Nii tulebki vĂ€lja, et tahaks kirjutada mĂ”nestki, millest korralikku pilti pole ja jutt liigub hoopis nende peale, millest on pilti ka nĂ€idata. Aga tegelikult vahet pole. Hostade maailm on sedavĂ”rd lappama lĂ€inud, et selles sortide rohkuses on mingi kĂ€putĂ€ie hulgast parema vĂ”i halvema vĂ€ljatoomine nii ehk naa meelevaldne. Et ĂŒhe taime hingeelu vedidgi tundma Ă”ppida tuleb seda kasvatada. Nende kohta, mida aias pole ei saa ju ka sĂ”na vĂ”tta.
Peale seda kui ma eile oma jutu Ă€ra postitasin tuli peale nende kuue lemmiku meelde veel teisigi, ludinal 😉 Selge see, et kĂ”ik mu hostad on mulle armsad aga mĂ”ni ikka rohkem kui teised. Üle kĂ”ige meeldivad mulle ĂŒhevĂ€rvilised, siis kitsalehelised. Plussiks on vĂ€hem Ă”isikuvarsi. On ka suurepĂ€raseid kirjulehelisi. MĂ”nes kohas sobib taime aeglane kasv paremini ja mĂ”nes teises kohas oleks vaja kiiret paljunejat. Kindlasti on paljudele oluline teokindlus. Selle koha pealt on mul raske sĂ”na vĂ”tta, sest ma pole eriti tigudega kimpus. Mida paksemad ja jĂ€igemad lehed, seda vĂ€hem tigudele maitseb vĂ”i ei maitse hoopiski. MĂ”nel hostal on hoopis Ă”ied need, mis pilku pĂŒĂŒavad ja praegune trend aretuses on paljuski Ă”itele suunatud, sest no kaua neid erinevaid lehti ikka tekitada saab.

Lehtede poolest on vĂ€ga sĂŒmpaatne sort ´Devon Green ` Puuduseks on minu jaoks tema Ă”ierohkus. Mitte, et see oleks inetu aga see ilu kestab lĂŒhikest aega ja seda tĂŒĂŒpi madalate Ă”isikuvartega taimed nĂ€evad peale Ă”itsemist ikka vĂ€ga koledad vĂ€lja, sest Ă”ied pudenevad lehtedele ja rikuvad lehed. Eriti kui veel ka vihma otsa sajab. sama probleem on pĂ€ris paljude tuntud ja ilusate hostadega. alates sinihallist hostast H. sieboldiana lĂ”petades kĂ”ikvĂ”imalike sortidega. ( nĂ€iteks ´Anne ` mille sĂŒn. ´Twilight `, ´Barbara Ann `, ´Christmas Tree `, ´First Frost `, ´Francee `, ´Frances William `, ´Revolution `, ´Tokudama Flavocircinalis `jmt.) Seega peaks lĂ”ikama need varred enne kui Ă”ied hakkavad pudenema. Seevastu vĂ€heste vĂ”i kergete Ă”isikuvarte puhul pudenevad Ă€raĂ”itsenud Ă”ied jĂ€lgi jĂ€tmata.
´Devon Green ` on keskmise kasvukiirusega ja keskmise suurusega nii pĂ€ikeses kui varjus hakkama saav hosta. 


´Barbara Ann ` keskmise kuni aeglase juurdekasvuga suur hosta, mida soovitatakse kasvatada pool- kuni tĂ€isvarjus. Minul saab hakkama ka peaaegu tĂ€ispĂ€ikeses. suvisel keskpĂ€eval sab siiski paar tundi varju.

juunikuine ´Christmas Tree `, suur, ĂŒsna kiiresti tĂ€ismÔÔtmed saavutav, nii pĂ€ikeses kui varjus edenev hosta

´Tokudama Flavocircinalis ` iseenesest vĂ€ga sĂŒmpaatne keskmisekasvuline ja keskmise kasvukiirusega, valgeĂ”ieline ja kuigi soovitatakse pool- ja tĂ€isvarju, saab minul pĂ€ikeses hakkama.

VĂ”imsalt Ă”itsevaid hostasid on ka teist tĂŒĂŒpi Ă”isikuvartega. Graatsiliste ja painduvatega. Sellistelt pudenevad Ă”ied kuidagi teisiti ja ei jÀÀ sedavĂ”rd lehtedele pidama.

 Eestis on see hosta levinud kÀÀbushostana H. minor aga kui googel appi vĂ”tta, siis pigem on tegu sinise (= laiuv) hosta minivormiga H. ventricosa minor



sĂŒstjalehine hosta H. lancifolia (sĂŒn. H. japonica ) mitte ainult ei Ă”itse nagu pöörane vaid on ka suurepĂ€rase vormiga puhmik. keskmise kasvuga ja ĂŒsna kiirelt tĂ€ismÔÔtmed vĂ”ttev, nii pĂ€ikese kui varjus edenev liik

´Cherry Berry ` peamine vÀÀrtus ongi punased Ă”ievarred, mis ka peale Ă”itsemist ilusad vĂ€lja nĂ€evad. Keskmine kuni vĂ€ike, keskmise kasvukiirusega ja eelistab pool-vĂ”i tĂ€isvarju.

Kui jutt juba sujuvalt Ă”itele ja Ă”itsemisele lĂ€ks, siis jĂ€tkan samas vaimus. Üheks ilusamaks valgeĂ”ieliseks tĂ”otab saada sort ´Ballerina `. Kahjuks pole ma 3 aasta jooksul saanud sellest pilti, mis oleks pilt. Esimese aasta Ă”itsemisest on midagigi. VĂ”iks j kusagilt pilti laenata aga pĂ”himĂ”tteliselt kasutan ma aiast kirjutades ainult enda fotoasid. On siis selline nagu on. aimu sellest, miks hostal selline nimi on, peaks siiski saama.

´Ballerina ` esimene Ă”itsemine 2015. VĂ€ike, suhteliselt nobe kasvaja. sobib nii pĂ€ikesesse kui varju

´Blue Mouse Ears ` vĂ€ike, keskmise kasvukiirusega, nii pĂ€ikesesse kui varju sobiv hosta. Minu esimene Mouse. Kuigi see on vĂ€ike ja mitte minihosta, on sellelgi nĂ€ha, et Ă”ied on lehtedega vĂ”rreldes silmatorkavamad kui suurtel hostadel. Minimousedel on Ă”ied veelgi Ă€gedamad. lehed ju tillud aga Ă”ied ikka sama suured kui suurtel. Paraku on minu minimoused veel nii noored, et nende pildid jÀÀvad esialgu tulevikku. Nagu pĂ€ris paljud teisedki hostad, mis vaid aasta vĂ”i kaks aias olnud. Ühe leherosetiga taimenÀÀpsust ei saagi enne Ă”iget pilti kui see on 2-3 aastat aias kasvanud.

´Centre of Attention ` on igatepidi tĂ€helepanuvÀÀrne ja nĂ€gus hosta. Keskmise suurusega ja keskmise kasvukiirusega. Tunneb ennast paremini pool- ja tĂ€isvarjus.

Õitejutu lĂ”petan sordiga ´Devon Gold `. On ju imeilusad. 

´Devon Gold ` on vĂ€ikesekasvuline ja ĂŒsna nobe hosta. paremini edeneb pool- ja tĂ€isvarjus ja ilmselt ronib varsti edetabelis kĂ”rgele kohale. 

Siinkohal peakski siirduma kollaseleheliste toreduste juurde. Aga enne tahaks veel ĂŒhte paljutĂ”otavat roheliselehelist tutvustada. Sellestki loodan palju.

´Goober ` pildil keskel. Ma pole varem nii turdi kohanudki. Keskmise- kuni kiirekasvuline vĂ€ike hosta, mis edeneb nii pĂ€ikeses kui varjus. 

JĂ€rgneb


6 kommentaari:

  1. PĂ”nev :) Kas neil pĂ€ikeses kasvajatel on sul niiskem pinnas? MĂ”tlen seda, et muld seal tĂ”enĂ€oliselt vist lĂ€bi ei kuiva? Ilusad on hostad kĂŒll, ei vaidle.

    VastaKustuta
  2. Kui pole just ebataaliselt rĂ€nka pĂ”uda, siis minu saviliiv-liivsavimulad nii lihtsalt lĂ€bi ei kuiva tĂ”esti, viljakas on see muld ka. Liivamaadel ja paepealsetel vĂ”ib olla probleemsem. Aga hostadel on ju isegi tead milline juurepuhmas all ja ega asi polegi niivĂ”rd mulla niiskuses kui osade sortide pĂ€ikesetundlikkuses. Igatahes tasub mĂŒĂŒjate antud soovitusi jĂ€lgida, sest pĂ€ikeses kasvajaid on pĂ€ris palju.

    VastaKustuta
  3. Ma olen mĂ€rganud, et RAhmeldajal on pinnavesi kĂ”rge, st tal tiik ja puha. Meil on vĂ€ga sĂŒgaval vesi, maa kuivab ikka korralikult, kui kuivamiseks lĂ€heb.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, selles on sul Ă”igus. Tiik on meil kĂŒll ka allikatoiteline aga kelder on maa peal, sest sĂŒgavat auku kaevata ei Ă”nnestu.

      Kustuta
  4. Olen eksinud olnud ja Su uuele lehele eriti jÔudnudki. Kui tuli jutt hostadest, siis otsidin, et mis ja kus ja ... mul polnud salvestatud viidet uuele lehele. Aga hostajutt on hea jutt, mÔne nime salvestasin kohe màllu

    VastaKustuta
  5. Hostad on eluvajalikud. Kindlasti jĂ€tka hostajuttu, olen juba mitmeid huvitavaid uusi nimesid kohanud. Omale kĂŒll eriti midagi enam ei mahu, aga lugeda on ikka huvitav. :)

    VastaKustuta