...algas kollase koera aasta...

...ja algas ilusa härmatiseilmaga. Päikest meile ikkagi ei anta. Kusagilt pilvehämust võib seda vaid aimata. Peab vist D-vitamiini annust suurendama.  Leevikesi antakse.


Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada vaid hoopis sellisest toredast perekonnast nagu linnupiim Orinthogalum. Olen tõesti paras veidrik. Alles nüüd kui õues ja aias on mõnda aega sündsad talveilmad, hakkavad minu mõtted taimede ja aia poole liikuma. Miks linnupiimad ? Olen juba mitu suve endale lubanud, et talvel võtan ennast kokku ja kirjutan mõnedest perekondadest, mille liigid alustavad kevadel ja lõpetavad suve teisel poolel. Või siis neist taimedest, milledel on miljon sorti ja õitsemise ajal ei jõua ei neist pilte ega ammugi veel juttu postitada. On muidugi täiesti võimalik, et sel talvel jääbki linnupiimapere ainsaks aga ma püüan anda endast parima ja veel midagi jõuda. Lubadusi siiski anda ei julge.

Enamus inimesi reageerib linnupiima nimetamisele üheselt. See ju jube umbrohi. Nojah. Sarik-linnupiim O. umbellatum on nobedam paljunema aga umbrohuks pole see siiski muutunud. See on majaga päranduseks saadud (usun, et tegu ikka on sarik-linnupiimaga) ja laieneb parasjagu mõnusalt. Vahel ma osa roogin servadest ära, et liiga kaugele ei jalutaks. Aga probleemne pole see liik mitte. Eks sõltub muidugi ka aia ja peenarde suurusest.
Aga vaat kuidas õitseb


Eelmisel kevadel harvendasin ja jagasin teist pisut, sest siin oleks sel potentsiaali pinda katta veel küllaga

Varjukasse on tulnud koos mingi teise sibulikuga ilmselt ka sama liik. Ega ma pead ei anna, tundub kuidagi võimsam ja kõrgem olema aga see võib kasvukohast sõltuda. Kui keegi selles mingi teise liigi ära tunneb, siis paluks lahkesti teada anda.


Dekoratiivne ka nuppudes. siiski tuleb see kolida päikese kätte, sest päikest vajavad linnupiimad küll. Varjus jäävadki õied nuppudesse. Pinnase suhtes linnupiimad norivad ei ole. Madalad on mul kivilalaadsetes pisut lahjemates ja kuivemates kasvukohtades ja kõrged tavalises lillepeenra mullas. Muld on meil aias savi-liiv või liiv-savi, pigem see teine ja üsna raske. 

Siinkohal ütlen, et Sulev Savisaare suurepärast teatmeteost Sibullillede Entsüklopeediat ma refereerima ai hakka. Peendetaile saab iga huviline ise lugeda või ka Google käest küsida. Ka SS kataloog on hea allikas, sest seal on ka arhiiv ja saab mõnegi segaduse taas selgeks otsida. 
https://sibullilled.ee/kataloog/et/

Peale nende võibollade kasvab mul veel 12 liiki. Neid liike, mis Eesti oludes hakkama saavad on muidugi rohkem. Ma pole lihtsalt veel jõudnud 😏ja ega ma kõiki ei taha ka, eriti neid, mis on peaaegu äravahetamiseni sarnased. Ma ei hooli ka neist liikidest, mis meil külmaõrnad ja talveks ülesvõtmist vajavad. 

Järjestan oma ülejäänud linnupiimad õitsemise aega silmas pidades. Aprilli lõpus alustab Balansa linnupiim O. balansae. Selle liigi puhul pean küll kurtma liiga aeglase paljunemise üle. Plussisks on varajane õitsemine. Kivilasse sobiv madal liik.


Mai esimesel poolel õitseb samuti madal ja kivilasse sobiv Kotschy linnupiim O. kotschyanum. Selle liigi õied asuvad põhimõtteliselt vastu maad ja kipuvad jääma lehtede varju aga samas on see liik kuidagi nunnu.


Mai teisel poolel on zanzeguri linnupiima O. schmalhauseni kord. ka sellel liigil on õied lehtedes maapinna lähedal aga lehestik hõredam ja õied paremini näha. 

Õige vähe hilisem on ahtalehine linnupiim ( sün. kink-linnupiim) O. collinum ( sün. tenuifolium ) Spitakist. On eelmistest pisut kõrgem ja suureõieline.


Juuni esimesel poolel on longus linnupiima O. nutans kord. Sedapuhku pole tegemist valgeõielise liigiga. Põnev ja dekoratiivne on see küll.

Enam-vähem samasse aega jääb ka mäestik-linnupiima O. oreoides õitsemine. Tegemist taas kivilasse sobiva madalakasvulise liigiga. 


Juunis õitseja on ka kindlalt määramata linnupiima liik Ornithogalum ssp

Juuni lõpus, juuli esimesel poolel õitsevad mul 4 liiki. Narbonni linnupiim O. narbonense mille määramises SS siiski ise ka kindel ei ole ja nii ka oma kataloogis ütleb. No kui kunn ei tea, mis siis veel muudest rääkida. Olgu siis pealegi narbonni, mis tõenäoliselt seda ei ole 😉Millegipärast ei ole mul ainsamatki pilti sellest kuidas see linnupiim täisõies on ?
On keskmine kuni kõrge

Pontose linnupiim O. ponticum ´Sochi ` on 50-60 cm kõrge ja tõeline peenra ehe.


Püramiid-linnupiimast O. püramidale mul ontlikku pilti ei ole. See õitses suvel esmakordselt (2016 ostetud) ja see pilt mis sellest liigist on ei ütle tema kohta veel midagi. Lubatud kõrgus 60-100 cm

Minu tõeline kiiks on pürenee linnupiim O. pyrenaicum. Sel pole sugugi uhkeid ja säravaid valgeid õisi. On hoopis kahvatukollased kribud. Aga selles liigi ilu ja elegants minu jaoks seisnebki. kahjuks ei taha see liik mul sugugi nii edeneda nagu mulle meeldiks. ostsin igaks juhuks paar sibulat juurde ja panin teise peenrasse. Ehk hakkab paremini minema. Pilt pole suurem asi kahjuks.

Kõige viimane õitseja hajastani linnupiim O. schelkownikowi veab peaaegu augustini välja ja on 1m kõrgune peenraehe.


Selline väikene suvemeenutus praegusesse mõnusasse talve. 

7 kommentaari:

  1. Väga muljetavaldav nimekiri :). Mul on üks väike ja madal, mille nimi aegade hämaras kaduma on läinud. Üliaeglane paljuneja, pigem seisnudki juba ca 6 aastat ühesugune. See taim teeb lehed sügisel valmis ja need talvituvad igihaljana. Mai lõpus ilmub lehtede vahele valge õiepuhmas, aga õievarre pikkus vaevalt 5cm. Lähen uurin Savisaare raamatust mis ta võiks olla.

    VastaKustuta
  2. Väga hariv lugemine ja korralik kollektsioon,aga minuni nad kahjuks jõudnud ei ole.

    VastaKustuta
  3. Esimesed kaks valget pilti on kohe eriti ilusad! Linnupiimad... no las nad olla. :)

    VastaKustuta
  4. Oi, kuidas mulle sellised piltidega illustreeritud võrdlevad postitused meeldivad. :) Paluks rohkem! Mul on ka siiani ainult üks määramata linnupiim aias, aga see pontose LP tundus nüüd küll isuäratav tegelane. :)

    VastaKustuta
  5. Sina jeerum, kui palju erinevaid liike, minul ainult kaks. Üks on suur linnupiim, seda sul ei paistnud või ega ma ka ei tea, kas mul päris õieti määratud on. Aga ilusad on nad sul tõesti.

    VastaKustuta
  6. Sul on ikka päris palju neid valgesilmseid. Olen ka mõndagi kasvatanud, kuid napi kasvuruumi ja varjupoolsema aia lilled nad ei ole. Mitmed, eesotsas sarik-linnupiimaga kaovad kiirelt pärast lühikest õitsemist maa alla puhkama ja järele jääb tühi plats. Olen sarik-linnupiima kunagi üsna edukalt harva niidetavas murus kasvatanud. Ülejäänutest oli minu lemmik Balansa linnupiim kena kompaktse oleku ja varajase õitsemise tõttu. Praegu ei kasvata ühtegi.

    VastaKustuta